< Kinohi 21 >

1 I KE mai la o Iehova ia Sara e like me kana i i mai ai; a hana mai la o Iehova ia Sara e like me kana i olelo mai ai.
Et l'Eternel visita Sara, comme il avait dit; et lui fit ainsi qu'il en avait parlé.
2 No ka mea, hapai ae la o Sara, a hanau mai la he keikikane na Aberahama i kona wa elemakule; i ka manawa a ke Akua i olelo mai ai ia ia.
Sara donc conçut, et enfanta un fils à Abraham en sa vieillesse, au temps précis que Dieu lui avait dit.
3 Kapa aku la o Aberahama i ka inoa o kana keiki i hanau nana, i ka mea a Sara i hanau ai nana, o Isaaka.
Et Abraham appela le nom de son fils, qui lui était né, [et] que Sara lui avait enfanté, Isaac.
4 I ka po awalu, okipoepoe ae la o Aberahama i kana keiki ia Isaaka e like me ka ke Akua i kauoha mai ai ia ia.
Et Abraham circoncit son fils Isaac âgé de huit jours, comme Dieu lui avait commandé.
5 Hookahi haneri makahiki o Aberahama i ka wa i hanau ai o Isaaka nana.
Or Abraham était âgé de cent ans quand Isaac son fils lui naquit.
6 I mai la o Sara, Ua hoakaaka mai no ke Akua ia'u, a e akaaka pu hoi me au ka poe lohe a pau.
Et Sara dit: Dieu m'a donné de quoi rire; tous ceux qui l'apprendront riront avec moi.
7 I mai la hoi oia, Owai ka mea i olelo ia Aberahama, e hanai auanei o Sara i na keiki i ka waiu? no ka mea, ua hanau iho nei au i keikikane nana i kona wa elemakule.
Elle dit aussi: Qui eût dit à Abraham que Sara allaiterait des enfants? Car je lui ai enfanté un fils en sa vieillesse.
8 Nui ae la na keiki nei, a ukuhi ia: a hana iho la o Aberahama i ka ahaaina nui, i ka la a Isaaka i haalele ai i ka waiu.
Et l'enfant crût, et fut sevré; et Abraham fit un grand festin le jour qu'Isaac fut sevré.
9 Ike aku la o Sara i ke keiki a Hagara no Aigupita, i ka mea ana i hanau ai na Aberahama, e hoomaewaewa ana.
Et Sara vit le fils d'Agar Egyptienne, qu'elle avait enfanté à Abraham, se moquer.
10 No ia mea, i mai la oia ia Aberahama, E hookuke aku oe i ua kauwawahine la a me kana keiki: no ka mea, aole e hooili pu ia'ku ka waiwai i ke keiki a ua kauwawahine la me ka'u keiki, me Isaaka.
Et elle dit à Abraham: Chasse cette servante et son fils, car le fils de cette servante n'héritera point avec mon fils, avec Isaac.
11 He mea ehaeha loa ia i ka manao o Aberahama, no kana keiki.
Et cela déplut fort à Abraham, au sujet de son fils.
12 I mai la ke Akua ia Aberahama, Mai hoehaeha oe i kou naau no ke keiki, a no kau kauwawahine, e hoolohe aku oe i ka leo o Sara i ka mea a pau ana i olelo mai ai ia oe; no ka mea, e kapaia'ku kau poe mamo mamuli o Isaaka.
Mais Dieu dit à Abraham: N'aie point de chagrin au sujet de l'enfant, ni de ta servante; dans toutes les choses que Sara te dira, acquiesce à sa parole; car en Isaac te sera appelée semence.
13 A e hoolilo auanei hoi au i ke keiki a ke kauwawahine i lahuikanaka, no ka mea, o kau keiki ia.
Et toutefois je ferai aussi devenir le fils de la servante une nation, parce qu'il est ta semence.
14 Ala ae la o Aberahama i ke kakahiaka nui, lalau aku la ia i ka berena a me ka wai iloko o ka hue a haawi ae la ia Hagara, a kau aku la maluna o kona poohiwi, a me ke keiki no hoi, a kuu aku la ia ia: hele aku no ia, a kuewa wale ae la maloko o ka waonahele o Beeresaba.
Puis Abraham se leva de bon matin, et prit du pain et une bouteille d'eau, et il les donna à Agar, en les mettant sur son épaule. [Il lui donna] aussi l'enfant et la renvoya. Elle se mit en chemin, et fut errante au désert de Béer-Sébah.
15 A pau ae la ka wai iloko o ka huewai, waiho iho la ia i ke keiki malalo o kekahi laau uuku.
Or quand l'eau de la bouteille eut manqué, elle jeta l'enfant sous un arbrisseau,
16 Hele aku la ia, a noho iho la i kahi kupono ia ia, e mamao aku ana e like me ka pana ana o ka pua: no ka mea, i iho la ia, Aole au e pono ke ike i ka make ana o ke keiki Noho aku la ia i kahi kupono, a hookiekie ae la ia i kona leo, a uwe iho la.
Et elle s'en alla environ à la portée d'une flèche, et s'assit vis-à-vis; car elle dit: Que je ne voie point mourir l'enfant. S'étant donc assise vis-à-vis, elle éleva sa voix, et pleura.
17 Hoolohe mai la ke Akua i ka leo o ke keiki; a kahea mai la ka anela o ke Akua ia Hagara mai ka lani mai, i mai la ia ia, Heaha kau e Hagara? mai makau oe; no ka mea, ua hoolohe mai no ke Akua i ka leo o ke keiki ma kona wahi i waiho ai.
Et Dieu entendit la voix de l'enfant, et l'Ange de Dieu appela des cieux Agar, et lui dit: Qu'as-tu, Agar? Ne crains point, car Dieu a ouï la voix de l'enfant, [du lieu] où il est.
18 E ku ae oe, e kaikai ae i ke keiki, a e hoopaa aku kou lima ia ia; no ka mea, e hoolilo auanei au ia ia i lahuikanaka nui.
Lève-toi, lève l'enfant, et prends-le par la main; car je le ferai devenir une grande nation.
19 Hookaakaa ae la ke Akua i kona mau maka, a ike aku la ia i kekahi luawai: hele aku la ia, ukuhi iho la a piha ka huewai i ka wai, a hooinu iho la i ke keiki.
Et Dieu lui ouvrit les yeux, et elle vit un puits d'eau, et, y étant allée, elle remplit d'eau la bouteille, et donna à boire à l'enfant.
20 Me ua keiki nei no ke Akua, a nui ae la ia, a noho iho la ma ka waonahele, a lilo ae la ia i kanaka pana pua,
Et Dieu fut avec l'enfant, qui devint grand, et demeura au désert; et fut tireur d'arc.
21 Noho iho la ia ma ka waonahele o Parana: a lawe ae la kona makuwahine i wahine nana, no Aigupita mai.
Il demeura, dis-je, au désert de Paran; et sa mère lui prit une femme du pays d'Egypte.
22 Ia manawa, olelo mai la o Abimeleka laua o Pikola kona luna koa ia Aberahama, i ka i ana mai, Me oe no ke Akua i na mea a pau au e hana nei:
Et il arriva en ce temps-là qu'Abimélec, et Picol, chef de son armée, parla à Abraham, en disant: Dieu est avec toi en toutes les choses que tu fais.
23 Nolaila hoi, e hoohiki oe no'u ano ma ke Akua, aole oe e hoopunipuni mai ia'u, aole i ka'u keiki, aole hoi i ka'u moopuna: e like me ka lokomaikai a'u i hana aku ai ia oe, pela hoi oe e hana mai ai ia'u, a i ko ka aina au i noho iho ai.
Maintenant donc, jure-moi ici par [le nom de] Dieu que tu ne me mentiras point, ni à mes enfants, ni aux enfants de mes enfants, et que selon la faveur que je t'ai faite, tu agiras envers moi, et envers le pays auquel tu as demeuré comme étranger.
24 I aku la o Aberahama, E hoohiki no wau.
Et Abraham répondit: Je te le jurerai.
25 Ao aku la hoi o Aberahama ia Abimeleka no ka luawai a na kauwa a Abimeleka i kaili aku ai.
Mais Abraham se plaignit à Abimélec au sujet d'un puits d'eau, dont les serviteurs d'Abimélec s'étaient emparés par violence.
26 I mai la o Abimeleka, Aole au i ike i ka men nana i hana ia mea: aole hoi oe i hai mai; aole hoi au i lohe a hiki i keia la.
Et Abimélec dit: Je n'ai point su qui a fait cela, et aussi tu ne m'en as point averti, et je n'en ai point encore ouï parler jusqu'à ce jour.
27 Lalau aku la o Aberahama i na hipa a me na bipikane, a haawi aku la ia mau mea no Abimeleka; a hoopaa iho la laua a elua i berita.
Alors Abraham prit des brebis, et des bœufs, et les donna à Abimélec, et ils firent alliance ensemble.
28 A hoonoho aku la o Aberahama i na hipa keiki wahine i ehiku ma kahi kaawale.
Et Abraham mit à part sept jeunes brebis de son troupeau.
29 Ninau mai la o Abimeleka ia Aberahama, I me aha keia mau hipa keiki wahine ehiku, au i hoonoho iho ai ma kahi kaawale!
Et Abimélec dit à Abraham: Que veulent dire ces sept jeunes brebis que tu as mises à part?
30 I aku la keia, No ka mea, e lawe oe i keia mau hipa keiki wahine ehiku na kuu lima aku, i mea hoike maka no'u, na'u no i eli iho i keia luawai.
Et il répondit: C'est que tu prendras ces sept jeunes brebis de ma main, pour me servir de témoignage que j'ai creusé ce puits.
31 Nolaila, kapa iho la oia ia wahi, o Beereseba; no ka mea, ilaila i hoohiki aku ai laua a elua.
C'est pourquoi on appela ce lieu-là Béer-Sébah, car tous deux y jurèrent.
32 Pela no laua i hoopaa iho ai i berita ma Beereseba: alaila, ku ae la o Abimeleka laua o Pikola kona luna koa, a hoi hou aku la laua i ka aina o ko Pilisetia.
Ils traitèrent donc alliance en Béer-Sébah, puis Abimélec se leva avec Picol, chef de son armée, et ils s'en retournèrent au pays des Philistins.
33 Kanu iho la o Aberahama i laau ma Beereseba, a kahea aku la ilaila i ka inoa o Iehova ke Akua mau loa.
Et [Abraham] planta un bois de chênes en Béer-Sébah, et invoqua là le nom de l'Eternel, le [Dieu] Fort d'éternité.
34 Noho iho la o Aberahama ma ka aina o ko Pilisetia i na la he nui loa.
Et Abraham demeura comme étranger au pays des Philistins, durant un long temps.

< Kinohi 21 >