< Luka 6 >

1 Mũthenya ũmwe wa Thabatũ, Jesũ akĩgerera mĩgũnda-inĩ ya ngano, nao arutwo ake makĩambĩrĩria gũtua ngira imwe cia ngano, magĩcirigitha na moko, makĩrĩa ngano.
Pa jun qꞌij rech Uxlanem are tajin kabꞌin ri Jesús pa nikꞌaj ulew ri tikom, ri utijoxelabꞌ xkichapleꞌj uchꞌupik ri ujolom ri tiriko, xkichꞌolo xuqujeꞌ xkichapleꞌj utijik.
2 Afarisai amwe makĩmooria atĩrĩ, “Nĩ kĩĩ kĩratũma mwĩke ũrĩa gũtetĩkĩrĩtio nĩ watho mũthenya wa Thabatũ?”
E kꞌo nikꞌaj fariseos xkibꞌij che ri Jesús: ¿Jas che ri atijoxelabꞌ kakibꞌan ri man yaꞌtal ta ubꞌanik pa ri qꞌij rech uxlanem?
3 Jesũ akĩmacookeria atĩrĩ, “Kaĩ mũtathomete ũrĩa Daudi eekire, rĩrĩa we na arĩa maarĩ nake maarĩ ahũtu?
Ri Jesús xutzalij uwach ri kitzij, xubꞌij: ¿La man lo isikꞌim ri tzꞌibꞌatalik, kubꞌij jas xkꞌulmataj rukꞌ ri David xuqujeꞌ ri e rachiꞌl are xenumik?
4 Aatoonyire Nyũmba ya Ngai, akĩoya na akĩrĩa mĩgate ĩrĩa yamũrĩirwo Ngai, ĩrĩa ateetĩkĩrĩtio kũrĩa nĩ watho tiga no athĩnjĩri-Ngai meetĩkĩrĩtio kũmĩrĩa, na agĩcooka akĩhe arĩa maarĩ nake ĩmwe yayo.”
Xok bꞌik pa ri rachoch ri Dios, xuqꞌipij ri taqanik are xutij ri tyoxalaj kaxlan wa xuqujeꞌ xuya ke ri rachiꞌl, we kaxlan wa ri xkitijo xwi taqal chike kakitijo ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios.
5 Jesũ agĩcooka akĩmeera atĩrĩ, “Mũrũ wa Mũndũ nĩwe Mwathani wa Thabatũ.”
Xuqujeꞌ xubꞌij ri Jesús: ri uKꞌojol ri Achi are ajchoqꞌe ri qꞌij rech uxlanem.
6 Na rĩrĩ, mũthenya ũngĩ wa Thabatũ nĩathiire thunagogi-inĩ, akĩrutana, nakuo nĩ kwarĩ na mũndũ warĩ mwonju guoko gwake kwa ũrĩo.
Pa jun qꞌij rech uxlanem, are tajin kuya kꞌutuꞌn ri Jesús pa ri Sinagoga, kꞌo kꞌu jun achi, kaminaq ri wiqiqꞌabꞌ uqꞌabꞌ.
7 Nao Afarisai na arutani a watho nĩmacaragia ũndũ mangĩthitangĩra Jesũ, nĩ ũndũ ũcio makĩmũrora mũno, mone kana nĩekũhonania mũthenya wa Thabatũ.
Ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik xuqujeꞌ ri fariseos xkikꞌakꞌaleꞌj ri Jesús, ri kichomanik are chi we ri Jesús kukunaj ri achi pa ri qꞌij rech uxlanem, kakimol umak rumal cher kachakun pa ri qꞌij rech uxlanem.
8 Nowe Jesũ, tondũ nĩamenyaga ũrĩa meeciiragia, akĩĩra mũndũ ũcio wonjete guoko atĩrĩ, “Ũkĩra ũrũgame mbere ya andũ othe.” Nĩ ũndũ ũcio agĩũkĩra akĩrũgama hau.
Retaꞌm kꞌu ri Jesús ri kichomanik, xubꞌij che ri achi: Chatan loq, chattakꞌal chikiwach konojel. Ri achi kꞌut xtakꞌiꞌk chikiwach konojel ri winaq.
9 Jesũ agĩcooka akĩmeera atĩrĩ, “Ngũmũũria atĩrĩ, nĩ ũndũ ũrĩkũ mwĩtĩkĩrie nĩ watho mũthenya wa Thabatũ: nĩ gwĩka wega kana nĩ gwĩka ũũru, nĩ kũhonokia muoyo kana nĩ kũũniina?”
Xubꞌij ri Jesús chike ri winaq ri kakimol umak: Kꞌo jun kꞌotbꞌal chiꞌ kawaj kinbꞌan chiꞌwe: ¿Jas ri utz kaqabꞌan pa ri qꞌij rech uxlanem, la are utz kabꞌan ri utzilal o are utz kabꞌan ri etzelal? ¿La are utz kakol jun kꞌaslemal o kakꞌis puꞌwiꞌ jun kꞌaslemal?
10 Akĩĩhũgũra, akĩmarora othe, agĩcooka akĩĩra mũndũ ũcio atĩrĩ, “Tambũrũkia guoko gwaku.” Nake agĩĩka o ro ũguo; nakuo guoko gwake gũkĩhonio biũ.
Ri Jesús xuꞌkaꞌyej pa kijujunal konojel ri winaq ri e chemel chirij, kꞌa te riꞌ xubꞌij che ri achi: Chayuqu le aqꞌabꞌ. Are xuquq ri uqꞌabꞌ, xutzirik.
11 Nao makĩrakara mũno, makĩambĩrĩria kũũrania ũrĩa mangĩĩka Jesũ.
Ri fariseos xuqujeꞌ ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik sibꞌalaj xejiqꞌ che koyawal are xkil ri xkꞌulmatajik, xkichapleꞌj kꞌu uchomaxik jas kakibꞌan che ri Jesús.
12 Mũthenya ũmwe Jesũ nĩoimagarire agĩthiĩ kĩrĩma-inĩ akahooe, akĩraara akĩhooya Ngai ũtukũ wothe.
Jubꞌiqꞌ qꞌotaj ikꞌowinaq we jastaq riꞌ, xpaqiꞌ ri Jesús puꞌwiꞌ jun juyubꞌ chubꞌanik chꞌawem. Jun aqꞌabꞌ xubꞌan chꞌawem cho ri Dios.
13 Gwakĩa-rĩ, agĩĩta arutwo ake moke harĩ we, agĩthuura andũ ikũmi na eerĩ ao, akĩmatua atũmwo, nao nĩ:
Are xsaqirik, xuꞌsikꞌij konojel ri utijoxelabꞌ, xuchaꞌ kabꞌlajuj chike, xuya bꞌe chike kux e tereneꞌl taq re. Are waꞌ ri kibꞌiꞌ:
14 Simoni (ũrĩa aatuire Petero), na Anderea mũrũ wa nyina, na Jakubu, na Johana, na Filipu, na Baritholomayo,
ri Simón ri xubꞌij Pedro che, ri Andrés uchaqꞌ ri Pedro, ri Jacobo, ri Juan, ri Felipe, ri Bartolomé,
15 na Mathayo, na Toma, na Jakubu wa Alufayo, na Simoni ũrĩa wetagwo Zelote,
ri Mateo xuqujeꞌ ri Tomás, ri Jacobo ukꞌojol ri Alfeo, ri Simón ri kabꞌix “Zelote” che,
16 na Judasi wa Jakubu, na Judasi Mũisikariota ũrĩa wamũkunyanĩire.
ri Judas ri uchaqꞌ ri Jacobo, xuqujeꞌ ri Judas Iscariote ri xkꞌayin ri Jesús.
17 Nake Jesũ agĩikũrũka hamwe nao, makĩrũgama handũ haarĩ haraganu. Gĩkundi kĩnene kĩa arutwo ake kĩarĩ ho, o na andũ aingĩ mũno kuuma Judea guothe, na Jerusalemu, o na kuuma ndeere-inĩ cia Turo na Sidoni,
Are xeqaj loq kipetik puꞌwiꞌ ri juyubꞌ, xekanaj cho jun nimalaj saq, sibꞌalaj kꞌi winaq e teren chirij ri Jesús, jaljoj taq kepe wi, e kꞌo aꞌj Judea, aꞌj Jerusalén, xuqujeꞌ aꞌj Tiro xuqujeꞌ Sidón.
18 nao mookĩte nĩguo mamũigue na mahonio mĩrimũ yao. Nao arĩa maanyamaragio nĩ ngoma thũku makĩhonio,
We winaq riꞌ xoꞌpan chutatabꞌexik ri Jesús rech kekunataj che ri yabꞌilal, xuqujeꞌ rech keꞌl bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal ri kꞌo chike, jeriꞌ xekunatajik.
19 nao andũ othe makĩgeria kũmũhutia, tondũ hinya nĩwoimaga thĩinĩ wake na ũkamahonia othe.
Konojel ri winaq kakaj kakichap ri Jesús, rumal cher sibꞌalaj kꞌo ukwinem kakunanik.
20 Nake akĩrora arutwo ake, akiuga atĩrĩ: “Kũrathimwo-rĩ, nĩ inyuĩ athĩĩni, nĩgũkorwo ũthamaki wa Ngai nĩ wanyu.
Xubꞌij ri Jesús chike ri utijoxelabꞌ: Utz iwe ri ix mebꞌa rumal cher iwech ri ajawarem rech ri Dios.
21 Kũrathimwo-rĩ, nĩ inyuĩ mũhũũtaga rĩu, nĩgũkorwo nĩmũkahũũnio. Kũrathimwo-rĩ, nĩ inyuĩ mũrarĩra rĩu, nĩgũkorwo nĩmũgatheka.
Utz iwe ri kixnum kamik rumal cher kayaꞌtaj na iwa rech kakubꞌiꞌ ikꞌuꞌx. Utz iwe ri kixoqꞌ kamik, rumal cher kixtzeꞌtzet na.
22 Kũrathimwo-rĩ, nĩ inyuĩ hĩndĩ ĩrĩa andũ mekũmũmena, na meyamũre kũrĩ inyuĩ, na mamũrume, na mathũkĩrĩrie rĩĩtwa rĩanyu, nĩ ũndũ wa Mũrũ wa Mũndũ.
Utz iwe are kixetzelaxik, are kabꞌan nitzꞌ chiꞌwe, are kabꞌix kꞌax taq tzij chiꞌwe, xuqujeꞌ man kaya ta iqꞌij, xa rumal cher ixkojoninaq che ri uKꞌojol ri Achi.
23 “Mũthenya ũcio nĩmũgakena na mũrũgarũge, tondũ mũcaara wanyu nĩ mũingĩ Igũrũ. Nĩgũkorwo ũguo noguo maithe mao meekire anabii.
Sibꞌalaj chixkiꞌkotoq are kakꞌulmataj we riꞌ iwukꞌ. Chixchꞌoplajoq rumal cher ixrayeꞌm jun nimalaj tojbꞌal iwe pa ri kaj. Naꞌtaj chiꞌwe chi jeriꞌ xkibꞌan ri kitat kinan we winaq riꞌ chike ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios ojer.
24 “No rĩrĩ, kaĩ mũrĩ na haaro inyuĩ itonga-ĩ, nĩgũkorwo nĩmũrĩkĩtie kwamũkĩra kũnyamarũrwo kwanyu.
Kꞌax iwe ix qꞌinom taq winaq, rumal cher ri ikiꞌkotemal xaq xwi chanim xuqujeꞌ xaq xwi cho ri uwachulew.
25 Kaĩ mũrĩ na haaro inyuĩ arĩa mũhũũniĩ rĩu-ĩ, nĩgũkorwo nĩmũkahũũta. Kaĩ mũrĩ na haaro arĩa mũratheka rĩu-ĩ, nĩgũkorwo nĩmũgacakaya na mũrĩre.
Nimalaj kꞌaxkꞌolal iwayeꞌm ri kixnoꞌjitajik, xuqujeꞌ ixchomaꞌq. Rumal cher kape na jun nimalaj wiꞌjal pa iwiꞌ. Nimalaj kꞌaxkꞌolal iwayeꞌm ix ri kixtzeꞌn kamik rumal cher ri itzeꞌ kakꞌexetaj na pa oqꞌej xuqujeꞌ pa kꞌax.
26 Kaĩ mũrĩ na haaro inyuĩ hĩndĩ ĩrĩa andũ othe mekũmũgaathĩrĩria-ĩ, nĩgũkorwo ũguo noguo maithe mao meekaga anabii a maheeni.
Nimalaj kꞌax iwayeꞌm ix ri sibꞌalaj nim kixkil ri winaq kamik, jeriꞌ rumal cher jeriꞌ xkibꞌan ri itat inan ojer, nim xeꞌkil ri xkijaluj chi e tzijol taq rech ri utzij ri Dios.
27 “No ngũmwĩra atĩrĩ inyuĩ arĩa mũũthikĩrĩirie: endagai thũ cianyu, na mwĩkage wega arĩa mamũthũire,
Ri ix ri kitatabꞌej we nutzij, kinbꞌij chiꞌwe: Chiꞌloqꞌaj ri iꞌkꞌulel, chibꞌana utzilal chike ri kakibꞌan koyawal chiꞌwe.
28 na ningĩ mũrathimage arĩa mamũrumaga, na mũhooyagĩre arĩa mamwĩkaga ũũru.
Chiꞌtewechiꞌj ri kaketzelaj iwach, chibꞌana chꞌawem pa kiwiꞌ ri kakibꞌan kꞌax chiꞌwe.
29 Na rĩrĩ, mũndũ angĩkũgũtha rũthĩa rũmwe, mũhũgũkĩrie rũu rũngĩ o naruo. Na mũndũ angĩgũtunya igooti rĩaku, ndũkamũgirie kuoya o na kanjũ yaku.
We kꞌo jun katchꞌayow che ri juperaj apalaj, chaya chi ri juperaj. We kꞌo jun kumaj ri achakeꞌt, chaya xuqujeꞌ kan ri akamiꞌx che.
30 Mũndũ o wothe angĩkũhooya kĩndũ mũhe, na mũndũ o wothe angĩoya kĩndũ gĩaku, ndũkamwĩtie.
Chaya che ri ajil tzꞌaqat ri jastaq ri kuta chawe. We kumaj jun jastaq awe, man kakoj ta achuqꞌabꞌ che utoqꞌixik che.
31 Ĩkagai andũ arĩa angĩ o ũrĩa mũngĩenda mamwĩkage.
Je chatnoꞌjin kukꞌ ri winaq jacha ri kawaj at kenoꞌjin awukꞌ.
32 “Rĩu-rĩ, angĩkorwo mwendete o arĩa mamwendete-rĩ, mwakĩĩguna na kĩ? O na ‘ehia’ nĩmendaga arĩa mamendete.
We xaq xwi kiꞌloqꞌaj ri winaq ri kixloqꞌan ix, ¿jas rumal kinimarisaj iwibꞌ? Ri e winaq aꞌjmakibꞌ xuqujeꞌ keꞌkiloqꞌaj ri e winaq ri keloqꞌan aꞌreꞌ.
33 Na mũngĩkorwo mwĩkaga wega o arĩa mamwĩkaga wega-rĩ, mwakĩĩguna na kĩ? Nĩgũkorwo ehia o nao nĩmekaga o ũguo.
We xaq xwi kibꞌan utzil chike ri winaq ri kebꞌanow utzil chiꞌwe, ¿jas rumal kinimarisaj iwibꞌ? Je xuqujeꞌ waꞌ kakibꞌan ri aꞌjmakibꞌ.
34 Na ningĩ mũngĩkorwo mũkombithagia o arĩa mwĩhokete nĩmakamũrĩha-rĩ, mwakĩĩguna na kĩ? O na ehia nĩmakombagĩra ehia arĩa angĩ, mehokete nĩmakarĩhwo ciothe.
We xwi kiya pwaq pa qajik chike ri winaq ri kekwin chutzalixik ukꞌaxel, ¿jas rumal kinimarisaj iwibꞌ? Je xuqujeꞌ waꞌ kakibꞌan ri aꞌjmakibꞌ, kakiya pwaq pa qajik, rumal kakayeꞌj nim tojbꞌal kakichꞌek chirij.
35 No rĩrĩ, endagai thũ cianyu, na mũciĩkage wega, o na mũkombithagie mũtekwĩhoka gũcookerio kĩndũ. Hĩndĩ ĩyo irĩhi rĩanyu nĩrĩkaneneha, na inyuĩ nĩmũgatuĩka ariũ a Ũrĩa-ũrĩ-Igũrũ-Mũno, nĩgũkorwo we nĩaiguagĩra arĩa matarĩ ngaatho tha o na arĩa aaganu.
Chiꞌloqꞌaj ri iꞌkꞌulel, chibꞌana utzil chike, chiya kiqajanik man kiwayeꞌj ta ukꞌaxelal, we jewaꞌ kibꞌano kikꞌamawaꞌj na nim ukꞌaxelal rech chilaꞌ chikaj, xuqujeꞌ chikꞌutuꞌ chi qas ix ralkꞌwaꞌl ri nimalaj Dios, ri Dios sibꞌalaj utz kukꞌ ri man ketyoxin taj xuqujeꞌ kukꞌ ri itzel taq winaq.
36 Iguanagĩrai tha, o ta ũrĩa Ithe wanyu aiguanagĩra tha.
Chitoqꞌobꞌisaj kiwach ri winaq jetaq ri iTat chilaꞌ chikaj sibꞌalaj kutoqꞌobꞌisaj kiwach ri winaq.
37 “Mũtigaciirithanagie nĩgeetha na inyuĩ mũtikanaciirithio. Mũtigatuanagĩre, nĩgeetha na inyuĩ mũtikanatuĩrwo. Rekanagĩrai, na inyuĩ nĩmũkarekerwo.
Man kiqꞌat ta tzij pa kiwiꞌ nikꞌaj winaq chik, rech man kaqꞌat ta tzij pa iwiꞌ ix rumal ri Dios. Man kikꞌis ta tzij pa kiwiꞌ ri winaq rech man kakꞌis ta tzij pa iwiꞌ ix rumal ri Dios. Chikuyu kimak nikꞌaj winaq chik, rech kakuyutaj imak ix.
38 Heanagai, na inyuĩ nĩmũrĩheagwo na gĩthimi kĩega, gĩkindĩrĩtwo, kĩinainĩtio na gĩgaitĩkĩrĩra, nĩkĩo mũgaitĩrĩrwo nakĩo nguo-inĩ. Nĩgũkorwo gĩthimi kĩrĩa mũthimanagĩra nakĩo, no kĩo mũrĩthimagĩrwo nakĩo.”
Chiyaꞌ rech kayaꞌtaj na chiꞌwe, katzalitaj na ukꞌaxel ri kiyaꞌo nojinaq, mesmetinaq, maj chi kakꞌojiꞌ wi pa ri ikꞌolibꞌal, rumal cher jetaq ri kibꞌan ix chuyaꞌik je kabꞌan na chuyaꞌik chiꞌwe.
39 Agĩcooka akĩmahe ngerekano ĩno, akĩmooria atĩrĩ, “Mũtumumu no atongorie mũtumumu ũrĩa ũngĩ? Githĩ eerĩ to magũe irima?
Kꞌa te riꞌ ri Jesús xukoj jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij: ¿La kakwin jun moy kukꞌam ubꞌe jun moy chik? ¿La man kikobꞌchal ri ketzaq bꞌik pa jun jul?
40 Mũrutwo ti mũnene kũrĩ mũmũruti, no ũrĩa wothe mũrute wega, no atuĩke ta mũmũruti.
Man are ta nim uqꞌij jun tijoxel cho ri rajtij. We kꞌu karetaꞌmaj ronojel ri jastaq kux na jetaq ri rajtij.
41 “Nĩ kĩĩ gĩgũtũma wone kĩhuti kĩrĩa kĩrĩ riitho rĩa mũrũ wa thoguo, no ũkaaga kũrũmbũiya mũgogo ũrĩa ũrĩ riitho rĩaku we mwene?
¿Jas kꞌu che kꞌax kanaꞌ che ri awachalal are kꞌo jun nitzꞌ mes pa ubꞌoqꞌoch are kꞌu ri at kꞌo jun kutaꞌm pa ri awe?
42 Wahota atĩa kwĩra mũrũ wa thoguo atĩrĩ, ‘Mũrũ wa baba, reke ngũrute kĩhuti kĩu kĩrĩ riitho rĩaku,’ o rĩrĩa wee wagĩte kuona mũgogo ũrĩa ũrĩ naguo riitho rĩaku? Wee hinga ĩno, amba ũrute mũgogo ũcio ũrĩ naguo riitho, nĩguo wone wega ũhote kũruta kĩhuti kĩrĩa kĩrĩ riitho rĩa mũrũ wa thoguo.
¿Jas kꞌu che kabꞌij: “Wachalal, chaya bꞌe chwe kinwesaj ri nitzꞌ mes ri kꞌo pa ri abꞌoqꞌoch”? Katkwin ta kꞌut kawil jun jastaq chik, xwi ya kawil ri kutaꞌm ri kꞌo pa ri abꞌoqꞌoch at. ¡Kawach! Nabꞌe chawesaj ri kutaꞌm ri kꞌo pa ri abꞌoqꞌoch, rech katkwinik kawilo jas kabꞌan chi resaxik ri nitzꞌ mes ri kꞌo pa ubꞌoqꞌoch ri awachalal.
43 “Gũtirĩ mũtĩ mwega ũciaraga maciaro mooru, kana mũtĩ mũũru ũgaciara maciaro mega.
Man kꞌo ta jun utza cheꞌ itzel taq uwach kuyaꞌo xuqujeꞌ man kꞌo ta jun itzel cheꞌ utz taq uwach kuyaꞌo.
44 O mũtĩ ũmenyekaga na maciaro maguo mwene. Andũ matituaga ngũyũ kuuma mĩtĩ-inĩ ya mĩigua, o na kana magatua thabibũ kuuma congʼe-inĩ.
Jun cheꞌ etaꞌmatal uwach rumal ri uwach kuyaꞌo. Ri kꞌix man kuwachij ta higos, xuqujeꞌ ri ucheꞌal ri tukan man kuwachij ta uvas.
45 Mũndũ ũrĩa mwega aragia maũndũ mega kuuma mũthiithũ-inĩ wa ngoro yake, nake mũndũ ũrĩa mũũru aragia maũndũ mooru kuuma mũthiithũ-inĩ wa ngoro yake. Nĩgũkorwo kanua gake kaaragia o maũndũ marĩa maiyũrĩte ngoro yake.
Jun utz laj winaq are kutzijoj ri utz laj jastaq ri kꞌo pa ranimaꞌ. Jun itzel winaq are kutzijoj ri itzel taq jastaq ri kꞌo pa ranimaꞌ. Ronojel ri kubꞌij jun winaq are riꞌ ri yakal pa ranimaꞌ.
46 “Atĩrĩrĩ, mũnjĩtaga ‘Mwathani, Mwathani,’ nĩkĩ, na mũtiĩkaga ũrĩa ndĩmwĩraga?
¿Jas che kibꞌij chwe “Ajawxel, Ajawxel”, kꞌa te riꞌ man kinimaj ta ri kinbꞌij?
47 Nĩngũmuonia ũrĩa mũndũ ũrĩa ũũkaga kũrĩ niĩ, na akaigua ciugo ciakwa, na ageeka ũrĩa ciugĩte ahaana.
Chanim kinbꞌij chiꞌwe jachin rukꞌ kajunumataj wi ri winaq ri kape wukꞌ, kuta ri nutzij, xuqujeꞌ kuchakubꞌej ri kinbꞌij.
48 Ahaana ta mũndũ waakaga nyũmba, ũrĩa wenjire mũthingi, akĩũrikia na akĩwamba igũrũ rĩa ihiga. Hĩndĩ ĩrĩa kwagĩire mũiyũro wa maaĩ, kĩguũ gĩkĩgũtha nyũmba ĩyo na nditi, no gĩtiamĩenyenyirie, tondũ nĩyaakĩtwo wega.
We winaq riꞌ kajunumataj rukꞌ ri achi ri xuyak jun rachoch. Xukꞌot ri ulew, naj xuqasaj kꞌa xuꞌriqa na ri abꞌaj, kꞌa te riꞌ xubꞌan kan ri utakꞌalibꞌal ri ja. Are xpe jun nimalaj nimaꞌ, xuꞌpuyij ribꞌ cho ri ja, xa ta ne nitzꞌ xkwin chusalabꞌaxik rumal cher sibꞌalaj utz xbꞌan che uyakik.
49 No mũndũ ũrĩa ũiguaga ciugo ciakwa, na ndekaga ũrĩa ciugĩte, ahaana ta mũndũ ũrĩa waakire nyũmba ĩtarĩ na mũthingi. Na rĩrĩa kĩguũ kĩagũthire nyũmba ĩyo, ĩkĩmomoka, naguo mwanangĩko wayo warĩ mũnene.”
Ri winaq kꞌut ri kutatabꞌej ri nutzij, kꞌa te riꞌ man kuchakubꞌej taj ri kinbꞌij, kinjunamaj rukꞌ ri achi ri xuyak rachoch pa ri ulew. Maj utakꞌalibꞌal xubꞌano. Are xpe ri nimaꞌ, xupuyij ribꞌ cho ri ja, xtukin ri ja, sibꞌalaj man utz ta ri xkꞌulmatajik.

< Luka 6 >