< Jeremia 32 >

1 Das Wort, das zu Jirmejahu geschah, von Jehovah, im zehnten Jahr Zidkijahus, des Königs von Jehudah; dieses Jahr war das achtzehnte Jahr Nebuchadrezzars.
Ko e folofola naʻe haʻu kia Selemaia meia Sihova ʻi hono hongofulu ʻoe taʻu ʻo Setikia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻaia naʻe ʻi hono hongofulu ma valu taʻu ʻo Nepukanesa.
2 Und dazumal belagerte die Streitmacht des Königs zu Babel Jerusalem, und Jirmejahu, der Prophet, war eingesperrt im Vorhof der Wacht am Hause des Königs von Judah.
He naʻe kāpui ʻa Selūsalema ʻe he kau tau ʻae tuʻi ʻo Papilone ʻi he ngaahi ʻaho ko ia: pea naʻe tuku ʻa Selemaia ko e palōfita ki he lotoʻā ʻoe fale fakapōpula, ʻaia naʻe ʻi he fale ʻoe tuʻi ʻo Siuta.
3 Ihn hatte Zidkijahu, Jehudahs König, eingesperrt und sagte: Warum weissagst du und sagst: So spricht Jehovah: Siehe, Ich gebe diese Stadt in die Hand des Königs von Babel und er wird sie erobern?
He kuo tuku ia ki ai ʻe Setikia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻo pehē, “Ko e hā ʻoku ke kikite ai, ʻo lea, ‘ʻoku pehē mai ʻa Sihova, Vakai, te u tukuange ʻae kolo ni ki he tuʻi ʻo Papilone, pea te ne kapa ia;
4 Und Zidkijahu, Jehudahs König, wird nicht entrinnen aus der Chaldäer Hand; denn gewißlich wird er gegeben in die Hand des Königs von Babel, daß sein Mund zu seinem Munde rede, und seine Augen sehen seine Augen.
Pea ʻe ʻikai hao ʻa Setikia ko e tuʻi ʻo Siuta mei he nima ʻoe kau Kalitia, ka ʻe tukuange moʻoni ia ki he nima ʻoe tuʻi ʻo Papilone, pea te ne alea mo ia, ko e ngutu ki he ngutu, pea ʻe mamata ia ki hono mata.
5 Und nach Babel wird er den Zidkijahu führen; und dort soll er sein, bis Ich ihn heimsuche, spricht Jehovah. Wenn ihr mit den Chaldäern streitet, wird es euch nicht gelingen.
Pea te ne tataki ʻa Setikia ki Papilone, pea te ne nofo ai, ke ʻoua ke u ʻaʻahi kiate ia,” ʻoku pehē ʻe Sihova: “pea kapau te mou tau mo e kau Kalitia, ʻe ʻikai te mou monūʻia.”’”
6 Und Jirmejahu sprach: Das Wort Jehovahs ist an Mich geschehen, sprechend:
Pea naʻe pehē ʻe Selemaia, “Naʻe haʻu kiate au, ʻae folofola ʻa Sihova, ʻo pehē,
7 Siehe, Chanameel, der Sohn des Schallum, deines Oheims, kommt zu dir und spricht: Kaufe für dich mein Feld in Anathoth; denn dein ist das Recht der Einlösung, es zu kaufen.
‘Vakai, ʻe haʻu kiate koe ʻa Hanamili ko e foha ʻo Salumi ko e tokoua ʻo hoʻo tamai, ʻo pehē, fakatau moʻou ʻae ngoue ʻaia ʻoku ʻi ʻAnatoti: he ʻoku totonu ke ke fakatau ia ʻo hangē ko e fono ʻoe huhuʻi.”’”
8 Und Chanameel, meines Oheims Sohn, kam zu mir nach dem Wort Jehovahs in den Vorhof der Wacht und sprach zu mir: Kaufe doch mein Feld zu Anathoth im Lande Benjamin; denn du hast das Recht des Erbbesitzes und dein ist die Einlösung. Kaufe es für dich. Und ich erkannte, daß es das Wort Jehovahs war.
“Ko ia naʻe haʻu kiate au ki he lotoʻā ʻoe fale fakapōpula ʻa Hanamili ko e foha ʻoe tokoua ʻeku tamai, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova, pea ne pehē kiate au, ‘ʻOku ou kole kiate koe, ke ke fakatau ʻeku ngoue ʻaia ʻoku ʻi ʻAnatoti, ʻaia ʻoku ʻi he fonua ʻo Penisimani: he ʻoku ʻaʻau ia ʻo hangē ko e fono ʻoe hoko, pea ʻoku ʻiate koe hono huhuʻi; ke ke fakatau ia maʻau.’ “Pea naʻaku toki ʻilo tā ko e folofola eni ʻa Sihova.
9 Und ich kaufte das Feld von Chanameel, dem Sohne meines Oheims, in Anathoth, und wog ihm dar das Silber, sieben Schekel und zehn des Silbers.
Pea naʻaku fakatau ʻae ngoue ʻa Hanamili ko e foha ʻoe tokoua ʻo ʻeku tamai, ʻaia naʻe ʻi ʻAnatoti, pea u fakatatau ʻae paʻanga kiate ia, ko e sikeli siliva ʻe hongofulu ma fitu.
10 Und ich schrieb es in einen Brief und siegelte ihn und bezeugte es mit Zeugen und wog das Silber auf einer Waage;
Pea naʻaku tohi ʻae tohi, pea fakamaʻu ia, pea naʻe fakamoʻoni ʻe he kau fakamoʻoni, pea u fakamamafa kiate ia ʻae paʻanga ʻi he meʻa fakatatau.
11 Und nahm den Kaufbrief, den versiegelten, mit dem Gebot und den Satzungen und den offenen;
Pea ne u toʻo fakatouʻosi ʻae fakamoʻoni ki he fakatau, ʻaia naʻe fakamaau, pea mo ia naʻe ʻikai fakamaau, ʻo hangē ko e anga ʻoe fono:
12 Und gab den Kaufbrief an Baruch, den Sohn Nerijahs, Sohn Machsejahs, vor den Augen Chanameels, meines Oheims, und vor den Augen der Zeugen, die in dem Kaufbrief geschrieben waren, und vor den Augen aller Juden, die in dem Vorhof der Wacht saßen.
Pea u foaki ʻae fakamoʻoni ʻae fakatau kia Paluki ko e foha ʻo Nelia, ko e foha ʻo Māseia, ʻi he ʻao ʻo Hanamili ko e foha ʻoe tokoua ʻo ʻeku tamai, pea ʻi he ʻao ʻoe kau fakamoʻoni naʻe tohi ʻi he tohi ʻoe fakatau, pea ʻi he ʻao ʻoe kau Siu naʻe nofo ʻi he lotoʻā ʻoe fale fakapōpula.
13 Und ich gebot dem Baruch vor ihren Augen, sprechend:
“Pea naʻaku fekau kia Paluki ʻi honau ʻao, ʻo pehē,
14 So spricht Jehovah der Heerscharen, der Gott Israels: Nimm diese Briefe, den Kaufbrief da und das Versiegelte, und diesen offenen Brief, und gib sie in ein irdenes Gefäß, auf daß sie auf viele Tage bestehen.
‌ʻOku pehē mai ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; ‘Toʻo ʻae ngaahi fakamoʻoni ki he fakatau, ʻaia ʻoku fakamaʻu, mo ia ʻoku taʻefakamaʻu fakatouʻosi; pea ʻai ia ki he ipu kelekele, koeʻuhi ke tolonga ia ki he ngaahi ʻaho lahi.’
15 Denn so spricht Jehovah der Heerscharen, der Gott Israels: Noch wird man Häuser und Felder und Weinberge kaufen in diesem Land.
He ʻoku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; ‘ʻE toe maʻu ʻae ngaahi fale, mo e ngaahi ngoue, pea mo e ngaahi ngoue vaine ʻi he fonua ni.’
16 Und ich betete zu Jehovah, nachdem ich den Kaufbrief dem Baruch, Nerijahs Sohn, gegeben hatte und ich sprach:
Pea hili ʻeku tukuange ʻae fakamoʻoni ʻoe fakatau kia Paluki ko e foha ʻo Nelia, naʻaku toki lotu kia Sihova, ʻo pehē,
17 O Herr, Jehovah, siehe, Du hast die Himmel und die Erde durch Deine große Kraft und Deinen ausgereckten Arm gemacht. Nichts ist Dir zu wunderbar.
“ʻEiki ko Sihova! Vakai, kuo ke ngaohi ʻae langi pea mo māmani ʻi ho mālohi lahi pea mo e nima mafao, pea ʻoku ʻikai ha meʻa ʻe taha ʻoku faingataʻa kiate koe:
18 Der Barmherzigkeit tut an Tausenden, und der Väter Missetat vergilt in ihrer Söhne Busen nach ihnen, der große, mächtige Gott, Jehovah der Heerscharen ist Sein Name.
Kuo ke fakahā ʻa hoʻo ʻulungāanga ʻofa ki he ngaahi toko afe, pea ʻoku ke totongi ʻae hia ʻae ngaahi tamai ki he fatafata ʻo ʻenau fānau ʻoku muimui ʻiate kinautolu: ko e ʻOtua Lahi, pea Māfimafi, Ko Sihova ʻoe ngaahi kautau hono huafa,
19 Du, groß an Rat und viel an Tat, Dessen Augen aufgetan sind über alle Wege der Söhne des Menschen, dem Manne zu geben nach seinen Wegen und nach seiner Taten Frucht.
Ko e lahi ia ʻi he fakakaukau, pea mālohi ʻi he ngāue: he ʻoku ʻi he ngaahi faianga ʻoe ngaahi fānau ʻae tangata ʻa ho fofonga: ke ʻatu taki taha kiate kinautolu ʻo hangē ko hono ngaahi hala, pea hangē ko e fua ʻo ʻenau ngaahi faianga:
20 Der Du Zeichen setztest und Wahrzeichen im Lande Ägypten bis auf diesen Tag an Israel, und am Menschen gesetzt hast, und Dir einen Namen gemacht, wie es an diesem Tage ist.
‌ʻA koe naʻa ke fakahā ʻae ngaahi fakaʻilonga mo e ngaahi meʻa fakaofo ʻi he fonua ko ʻIsipite, pea mo ʻIsileli, pea ki he ngaahi kakai kehe, ʻo aʻu ki he ʻaho ni; pea kuo ke fakaongoongoa ho huafa, ʻo hangē ko ia ʻi he ʻaho ni;
21 Und hast Dein Volk Israel aus dem Land Ägypten mit Zeichen herausgebracht und mit Wahrzeichen und mit starker Hand und mit ausgerecktem Arm und mit großer Furcht;
Pea kuo ke ʻomi ʻa hoʻo kakai ʻIsileli mei he fonua ko ʻIsipite mo e ngaahi fakaʻilonga, pea mo e ngaahi meʻa fakaofo, ʻaki ʻae nima mālohi, pea mo e nima mafao atu, pea mo e meʻa fakailifia lahi;
22 Und ihnen dieses Land gegeben, das Du ihren Vätern geschworen hattest ihnen zu geben, ein Land, da Milch und Honig fließt.
Pea kuo ke foaki kiate kinautolu ʻae fonua ni, ʻaia naʻa ke fuakava ki heʻenau ngaahi tamai te ke foaki kiate kinautolu, ko e fonua ʻoku fetāfeaki ai ʻae huʻahuhu pea mo e meʻa huʻamelie
23 Und sie kamen und nahmen es in Besitz, aber sie hörten nicht auf Deine Stimme und wandelten nicht nach Deinem Gesetz; alles, was Du ihnen zu tun geboten hattest, taten sie nicht; und Du ließest ihnen all dies Übel begegnen.
Pea naʻa nau hū ki ai, ʻo maʻu ia ka naʻe ʻikai te nau talangofua ki ho leʻo, pe ʻaʻeva ʻi hoʻo fono; naʻe ʻikai te nau fai ha meʻa ʻe taha ʻi he meʻa kotoa pē naʻa ke fekau kiate kinautolu ke nau fai: ko ia kuo ke fakahoko kiate kinautolu ʻae ngaahi kovi ni kotoa pē:
24 Siehe, die Wälle sind bis an die Stadt gekommen, sie zu erobern; und die Stadt wird in der Chaldäer Hand, die wider sie streiten, gegeben, Angesichts des Schwertes und des Hungers und der Pest. Und es geschieht, was Du geredet und siehe da, Du siehst es.
“Vakai ki he teu tau, kuo nau haʻu ki he kolo ke kapa ia; pea kuo tukuange ʻae kolo ki he nima ʻoe kau Kalitia, ʻoku tauʻi ʻaki ia ʻae heletā, mo e honge, mo e mahaki fakaʻauha, pea ko ia naʻa ke folofola ki ai kuo hoko; pea vakai, ʻoku ke ʻafio ki ai.
25 Und Du hast zu mir gesprochen, Herr Jehovah: Kaufe dir das Feld mit Silber und laß Zeugen es bezeugen; und die Stadt wird in der Chaldäer Hand gegeben.
Pea naʻa ke pehē kiate au, ‘ʻE ʻEiki ko Sihova, Ke ke fakatauʻaki ʻae ngoue ʻae paʻanga, pea fili ha kau fakamoʻoni;’ he kuo tukuange ʻae kolo ki he nima ʻoe kau Kalitia.”
26 Und es geschah Jehovahs Wort an Jirmejahu, sprechend:
Pea naʻe toki hoko ʻae folofola ʻa Sihova kia Selemaia, ʻo pehē,
27 Siehe, Ich bin Jehovah, der Gott alles Fleisches. Sollte irgendein Ding vor Mir zu wunderbar sein?
“Vakai, Ko au ko Sihova, Ko e ʻOtua ʻoe kakai kotoa pē: ʻoku ai ha meʻa ʻe faingataʻa kiate au?
28 Darum spricht also Jehovah: Siehe, Ich gebe diese Stadt in der Chaldäer Hand und in die Hand Nebuchadrezzars, des Königs von Babel, daß er sie erobere.
Ko ia ʻoku pehē ʻe Sihova; Vakai, te u tukuange ʻae kolo ni ki he nima ʻoe kau Kalitia, pea ki he nima ʻo Nepukanesa ko e tuʻi ʻo Papilone, pea te ne maʻu ia:
29 Und die Chaldäer, die wider diese Stadt streiten, werden kommen und diese Stadt mit Feuer anzünden und sie verbrennen samt den Häusern, auf deren Dächern sie dem Baal räucherten und anderen Göttern Trankopfer gossen, um Mich zu reizen.
Pea ʻe haʻu ʻae kau Kalitia, ʻo tauʻi ʻae kolo ni, pea te nau tutu ʻaki ʻae afi ʻae kolo ni, pea tungia mo e ngaahi fale, ʻaia naʻa nau tutu ai ʻi he tuʻa fale ʻae meʻa namu kakala kia Peali, pea lilingi ʻae ngaahi feilaulau inu ki he ngaahi ʻotua kehe, ke fakahouhauʻi au.
30 Denn die Söhne Israels und die Söhne Jehudahs taten von Jugend auf nur, was böse war in Meinen Augen. Denn die Söhne Israels reizten Mich nur durch ihrer Hände Tun, spricht Jehovah.
“He kuo fai kovi pe ʻi hoku ʻao ʻae fānau ʻa ʻIsileli mo e fānau ʻa Siuta talu ʻenau kei siʻi: he kuo fakahouhau ʻaki pe au ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻae ngāue ʻa honau nima, ʻoku pehē ʻe Sihova.
31 Denn diese Stadt ward Mir zum Zorne und zum Grimme von dem Tage an, da sie sie bauten und bis auf diesen Tag, daß Ich sie von Meinem Angesicht wegtue.
He kuo hoko kiate au ʻae kolo ni ko e tupuʻanga ʻo ʻeku tuputāmaki mo hoku houhau talu mei he ʻaho naʻa nau langa ai ia ʻo aʻu ki he ʻaho ni; koeʻuhi ke u hiki ia mei hoku ʻao,
32 Ob all dem Bösen der Söhne Israels und der Söhne Jehudahs, das sie taten, Mich zu reizen, sie, ihre Könige, ihre Obersten, ihre Priester und ihre Propheten und der Mann Jehudahs und die da wohnen in Jerusalem.
Koeʻuhi ko e kovi kotoa pē ʻae fānau ʻa ʻIsileli pea mo e fānau ʻa Siuta, ʻaia kuo nau fakahouhauʻi au, ko kinautolu, mo honau ngaahi tuʻi, mo honau houʻeiki, mo honau kau taulaʻeiki, pea mo honau kau palōfita, pea mo e kau tangata ʻo Siuta, pea mo e kakai ʻo Selūsalema.
33 Und sie wandten Mir den Nacken zu und nicht das Angesicht, und man belehrte sie, früh aufstehend und lehrend, aber sie hörten es nicht, um Zucht anzunehmen.
Pea kuo nau fulituʻa kiate au, pea fakahanga atu honau mata: ka naʻaku ako kiate kinautolu, ʻo tuʻu hengihengi hake ke akoʻi ʻakinautolu, ka naʻe ʻikai te nau tokanga ke maʻu ʻae akonaki.
34 Und setzten ihre Scheusale in das Haus, über dem Mein Name ist genannt, es zu verunreinigen.
Ka naʻa nau fokotuʻu ʻenau ngaahi meʻa fakalielia ʻi he fale, ʻaia ʻoku ui ʻaki ʻa hoku huafa, ke fakaʻuliʻi ia.
35 Und sie bauten die Opferhöhen des Baal im Tal Ben-Hinnoms, um ihre Söhne und ihre Töchter dem Molech durchzuführen, was Ich ihnen nicht geboten und Mir nicht in das Herz aufgekommen ist, daß solchen Greuel sie tun sollten, und Jehudah sündig machten.
Pea kuo nau langa ʻae ngaahi potu māʻolunga ʻo Peali, ʻaia ʻoku ʻi he teleʻa ʻoe foha ʻo Henomi, ke pule ki honau ngaahi foha mo e ngaahi ʻofefine ke ʻalu [ʻi he afi ]kia Moleki; ʻaia naʻaku fekau kiate kinautolu ke ʻoua naʻa nau fai ia, pea naʻe ʻikai siʻi te u loto ki ai, ke ʻoua naʻa nau fai ʻae meʻa fakalielia ni, ke fakaangahalaʻi ʻaki ʻa Siuta.”
36 Und nun um dessentwillen spricht also Jehovah, der Gott Israels, von dieser Stadt, von der ihr sprechet: Sie ist gegeben in die Hand des Königs von Babel durch das Schwert und durch Hunger und durch die Pest.
Pea ko eni, ʻoku pehē mai ʻe Sihova, ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ki he kolo ni, ʻaia ʻoku mou pehē ki ai, “ʻE tukuange ia ki he nima ʻoe tuʻi ʻo Papilone ʻi he heletā, mo e honge, pea mo e mahaki fakaʻauha:”
37 Siehe, Ich bringe sie zusammen aus allen Ländern, wohin Ich sie in Meinem Zorn und in Meinem Grimm und in großer Entrüstung verstoßen habe, und bringe sie zurück an diesen Ort und lasse sie wohnen in Sicherheit.
“Vakai, te u tānaki fakataha ʻakinautolu mei he ngaahi fonua kotoa pē, ʻaia naʻaku kapusi ʻakinautolu ki ai ʻi heʻeku tuputāmaki, mo hoku houhau, pea mo hoku houhau lahi; pea te u toe ʻomi ʻakinautolu ki he potu ni pea te u pule ke nau nofo ʻi he fiemālie:
38 Daß sie Mir zum Volk seien, und Ich will ihnen zum Gott sein.
Pea te nau hoko ko hoku kakai, pea te u hoko ko honau ʻOtua:
39 Und Ich gebe ihnen ein Herz und einen Weg, zu fürchten Mich alle Tage, ihnen und ihren Söhnen nach ihnen zum Guten.
Pea te u foaki kiate kinautolu ʻae loto pe taha, mo e hala pe taha, koeʻuhi ke nau manavahē kiate au ʻo taʻengata, koeʻuhi ke nau lelei ai, pea lelei mo ʻenau fānau ki mui ʻiate kinautolu:
40 Und einen ewigen Bund schließe Ich mit ihnen, daß Ich Mich nicht von ihnen zurückwende, ihnen Gutes zu tun; und in ihr Herz gebe Ich Furcht vor Mir, daß sie von Mir sich nicht abwenden.
Pea te u fai mo kinautolu ʻae fuakava taʻengata, ʻe ʻikai te u tafoki meiate kinautolu, ʻi he fai lelei kiate kinautolu; ka te u ʻai ki honau loto ʻae manavahē kiate au, koeʻuhi ke ʻoua naʻa nau liʻaki au.
41 Und werde Mich freuen über sie, um ihnen Gutes zu tun, und werde sie in diesem Lande pflanzen in Wahrheit, mit Meinem ganzen Herzen und mit Meiner ganzen Seele.
‌ʻIo, te u fiefia ʻiate kinautolu, ke fai lelei kiate kinautolu, pea ko e moʻoni te u tō ʻakinautolu ʻi he fonua ni ʻaki hoku loto kotoa pea mo hoku laumālie kotoa.”
42 Denn also spricht Jehovah: Wie Ich all dies große Übel über dies Volk gebracht, so bringe Ich über sie alles das Gute, das Ich über sie redete.
“He ʻoku pehē ʻe Sihova; ʻO hangē kuo u ʻomi ʻae kovi lahi ni kotoa pē ki he kakai ni, ʻe pehē foki ʻeku ʻomi ʻae lelei kotoa pē ʻaia kuo u talaʻofa ki ai kiate kinautolu.
43 Und das Feld soll gekauft werden in diesem Land, von dem ihr sagtet: Eine Verwüstung ist es, ohne Mensch und Vieh; in der Chaldäer Hand ist es gegeben.
Pea ʻe fakatau ʻae ngaahi ngoue ʻi he fonua ni, ʻaia ʻoku mou pehē ki ai, ʻOku lala ia, pea ʻoku ʻikai ha tangata pe ha manu ʻi ai; kuo tukuange ia ki he nima ʻoe kau Kalitia.
44 Felder werden sie um Silber kaufen und den Brief schreiben und besiegeln und dafür Zeugen zeugen lassen im Lande Benjamin, und in Jerusalems Umgebungen und in den Städten Jehudahs, und in den Städten des Gebirges, und in den Städten der Niederung, und in den Städten des Mittagslandes; denn Ich wende zurück ihre Gefangenschaft, spricht Jehovah.
‌ʻE fakatau ʻe he kakai ʻae ngaahi ngoue ʻaki ʻae paʻanga, pea ʻe tohi ʻae ngaahi tohi fakamoʻoni, pea fakamaʻu ia, pea ʻe maʻu ʻae kau fakamoʻoni ʻi he fonua ʻo Penisimani, pea mo e ngaahi potu ofi ki Selūsalema, pea ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta, pea mo e ngaahi kolo ʻi he potu moʻunga, pea mo e ngaahi kolo ʻi he potu tokalelei, pea mo e ngaahi kolo ʻoe feituʻu tonga: he te u liliu ʻenau pōpula,” ʻoku pehē mai ʻe Sihova.

< Jeremia 32 >