< 2 Chronik 14 >

1 Und Abia entschlief mit seinen Vätern, und sie begruben ihn in der Stadt Davids. Und Asa, sein Sohn, war König an seiner Statt. Zu dessen Zeiten war das Land still zehn Jahre.
A HIAMOE o Abiia me kona mau kupuna, a kanu lakou ia ia ma ke kulanakauhale o Davida; a noho alii iho la o Asa, kana keiki mahope ona. I kona mau la, ua maluhia ka aina i na makahiki he umi.
2 Und Asa tat, was recht war und dem HERRN, seinem Gott, wohl gefiel,
Hana iho la o Asa i ka maikai a me ka pololei, imua o Iehova kona Akua.
3 und tat weg die fremden Altäre und die Höhen und zerbrach die Säulen und hieb die Ascherahbilder ab
Lawe aku la oia i na kuahu o na akua e, a me na wahi kiekie, wawahi iho la oia i na kii, kulai no hoi i na kii o Asetarota.
4 und ließ Juda sagen, daß sie den HERRN, den Gott ihrer Väter, suchten und täten nach dem Gesetz und Gebot.
A kauoha ae la oia i ka Iuda e imi ia Iehova i ke Akua o ko lakou kupuna, a e malama i kona kanawai, a me kana kauoha.
5 Und er tat weg aus allen Städten Juda's die Höhen und die Sonnensäulen; denn das Königreich war still vor ihm.
Lawe aku la ia mailoko aku o na kulanakauhale a pau o Iuda, i na wahi kiekie, a me na kii; a maluhia iho la ke aupuni imua ona.
6 Und er baute feste Städte in Juda, weil das Land still und kein Streit wider ihn war in denselben Jahren; denn der HERR gab ihm Ruhe.
A kukulu iho la ia i na kulanakauhale paa i ka pa ma Iuda; no ka mea, ua maluhia ka aina, aohe ona kaua i kela mau makahiki, no ka mea, hoomalu mai o Iehova ia ia.
7 Und er sprach zu Juda: Laßt uns diese Städte bauen und Mauern darumher führen und Türme, Türen und Riegel, weil das Land noch offen vor uns ist; denn wir haben den HERRN, unsern Gott, gesucht, und er hat uns Ruhe gegeben umher. Also bauten sie, und es ging glücklich vonstatten.
Olelo aku la oia i ka Iuda, Ina kakou, e kukulu kakou i keia mau kulanakauhale, e hana a puni i na pa, a me na halekiai, a me na ipuka, a me na mea e paa ai, oiai ka aina ia kakou; no ka mea, ua imi kakou ia Iehova, i ko kakou Akua, ua imi no kakou, a ua hoomalu mai ia ia kakou a puni: a kukulu ae la lakou me ka pomaikai.
8 Und Asa hatte eine Heereskraft, die Schild und Spieß trugen, aus Juda dreihunderttausend und aus Benjamin, die Schilde trugen und mit dem Bogen schießen konnten zweihundertachtzigtausend; und diese waren starke Helden.
Aia ia Asa he poe koa, he poe lawe palekaua a me na ihe, noloko mai o Iuda ekolu haneri tausani; a noloko mai o Beniamina, he poe lawe i na aahuapoo, a he poe lena i na kakaka, elua haneri a me kanawalu tausani; he poe koa ikaika keia poe a pau loa.
9 Es zog aber wider sie aus Serah, der Mohr, mit einer Heereskraft tausendmaltausend, dazu dreihundert Wagen, und sie kamen bis gen Maresa.
A hele mai io lakou la o Zera no Aitiopa mai me ka poe koa, hookahi tausani tausani, a me na kaa kaua ekolu haneri, a hiki mai lakou i Maresa.
10 Und Asa zog aus ihnen entgegen; und sie rüsteten sich zum Streit im Tal Zephatha bei Maresa.
A hele ku e o Asa ia ia, a hoonohonoho i ke kaua ma ke awawa o Zepata ma Maresa.
11 Und Asa rief an den HERRN, seinen Gott, und sprach: HERR, es ist bei dir kein Unterschied, zu helfen unter vielen oder da keine Kraft ist. Hilf uns, HERR, unser Gott; denn wir verlassen uns auf dich, und in deinem Namen sind wir gekommen wider diese Menge. HERR, unser Gott, wider dich vermag kein Mensch etwas.
A kahea aku la o Asa ia Iehova, i kona Akua, i aku la, E Iehova, ua like wale no ia oe ke kokua mamuli o ka poe lehulehu, a mamuli hoi o ka poe ikaika ole: e kokua mai ia makou, e Iehova ko makou Akua; no ka mea, ke hilinai aku nei makou ia oe, a ma kou inoa makou e hele ku e aku ai i keia poe lehulehu. E Iehova, o oe no ko makou Akua; mai noho oe a lanakila ke kanaka maluna ou.
12 Und der HERR schlug die Mohren vor Asa und vor Juda, daß sie flohen.
Alaila, luku mai la o Iehova i ko Aitiopa imua o Asa, a imua o ka Iuda; a auhee aku la ko Aitiopa.
13 Und Asa samt dem Volk, das bei ihm war, jagte ihnen nach bis gen Gerar. Und die Mohren fielen, daß ihrer keiner lebendig blieb; sondern sie wurden geschlagen vor dem HERRN und vor seinem Heerlager. Und sie trugen sehr viel Raub davon.
Alualu aku la o Asa a me na kanaka me ia a hiki i Gerara; haule ko Aitiopa, aole i hiki ia lakou ke ola; no ka mea, ua lukuia lakou imua o Iehova, a imua o kona poe koa, a ua lawe lakou i ka waiwai pio he nui loa.
14 Und er schlug alle Städte um Gerar her; denn die Furcht des HERRN kam über sie. Und sie beraubten alle Städte; denn es war viel Raub darin.
A luku lakou i na kulanakauhale a pau a puni o Gerara, no ka mea, maluna o lakou ka makau ia Iehova; a hoopio lakou i na kulanakauhale a pau; a he nui loa ka waiwai pio iloko olaila.
15 Auch schlugen sie die Hütten des Viehs und führten weg Schafe die Menge und Kamele und kamen wieder gen Jerusalem.
A luku lakou i na halelewa o na holoholona, a lawe aku la lakou i na hipa a me na kamelo he nui loa, a hoi lakou i Ierusalema.

< 2 Chronik 14 >