< Psalm 81 >

1 Dem Musikmeister, nach der gattitischen. Von Asaph. Jauchzet Gott, der unsere Stärke ist, jubelt dem Gotte Jakobs zu!
Ki he Takimuʻa ʻi he Kitita, ko e Saame ʻa ʻAsafi. Hiva kalanga ki he ʻOtua ko hotau mālohi, kalanga fakafiefia ki he ʻOtua ʻo Sēkope.
2 Stimmt Gesang an und laßt die Handpauke ertönen, die liebliche Zither samt der Harfe.
Toʻo mai ʻae saame, pea ʻomi ʻae kihiʻi lali, mo e haʻape mālie mo e saliteli.
3 Stoßt am Neumond in die Posaune, am Vollmond auf den Tag unseres Festes.
Ifi mālohi ʻae meʻa lea ʻi he māhina foʻou, ʻi he ʻaho kuo tuʻutuʻuni, ʻi hotau ʻaho kātoanga mamalu.
4 Denn das ist eine Satzung für Israel, ein Recht des Gottes Jakobs.
He ko e fekau eni ki ʻIsileli, mo e fono ʻae ʻOtua ʻo Sēkope.
5 Er hat es als ein Zeugnis in Joseph festgesetzt, als er gegen Ägypten auszog; eine Sprache, die ich zuvor nicht kannte, vernehme ich:
Naʻa ne tuʻutuʻuni eni ʻia Siosefa ko e fakamoʻoni, ʻi heʻene ʻalu atu ʻi he fonua ko ʻIsipite: ʻaia naʻaku fanongo ai ki he lea naʻe ʻikai te u ʻiloa.
6 “Ich habe seinen Nacken von der Last befreit, seine Hände sind des Lastkorbes ledig.
“Naʻaku hiki ʻae kavenga mei hono uma: naʻe hao hono nima mei he ngaahi kato.
7 “In der Not riefst du mich an und ich rettete dich; ich erhörte dich im Donnergewölk, prüfte dich am Haderwasser. (Sela)
Naʻa ke ui ʻi he mamahi, pea ne u fakamoʻui koe: naʻaku talia koe ʻi he potu lilo ʻoe mana: ne u ʻahiʻahiʻi koe ʻi he vai ʻo Melipa. (Sila)
8 “Höre, mein Volk, damit ich dich vermahne, Israel, möchtest du auf mich hören!
Fanongo, ʻE hoku kakai, pea te u fakapapau kiate koe: ʻE ʻIsileli, kapau te ke tokanga mai kiate au;
9 “Es soll unter dir kein anderer Gott sein, einen fremden Gott darfst du nicht anbeten.
‌ʻOua naʻa fokotuʻu ha ʻotua foʻou kiate koe: pea ʻe ʻikai te ke hū ki ha ʻotua foʻou.
10 “Ich, Jahwe, bin dein Gott, der dich aus Ägypten hergeführt hat: thue deinen Mund weit auf, damit ich ihn fülle!
Ko au Sihova ko ho ʻOtua, naʻaku ʻomi koe mei he fonua ko ʻIsipite: fakamanga ho ngutu ke lahi, pea te u fakafonu ia.
11 “Aber mein Volk hörte nicht auf meine Stimme, und Israel hat mir nicht willfahrt.
“Ka naʻe ʻikai fie tokanga ʻa hoku kakai ki hoku leʻo; pea naʻe ʻikai manako ʻa ʻIsileli kiate au.
12 “Da überließ ich sie der Verstocktheit ihres Herzens; sie wandelten nach ihren eigenen Anschlägen.
Ko ia ne u fakatukutukuʻi ai ʻakinautolu ki he holi kovi ʻa honau loto: pea naʻa nau ʻaʻeva ʻi heʻenau ngaahi filioʻi.
13 “O daß doch mein Volk auf mich hören, Israel auf meinen Wegen wandeln wollte!
‌ʻAmusiaange ʻeau kuo tokanga ʻa hoku kakai kiate au, pea ʻeveʻeva ʻa ʻIsileli ʻi hoku ngaahi hala!
14 “Wie leicht wollte ich ihre Feinde demütigen und meine Hand gegen ihre Dränger wenden.
Pehē, kuo u fakavaivaiʻi leva honau ngaahi fili, ʻo mafao atu hoku nima ki honau kau fakamamahi.
15 “Die Jahwe hassen, müßten ihm schmeicheln, und ihre Zeit sollte ewig währen.
Pea ko e kau fehiʻa kia Sihova kuo nau fakavaivai ʻakinautolu kiate ia: ka ʻe tolonga ʻo taʻengata honau ngaahi ʻaho.
16 “Mit dem besten Weizen wollte ich ihn speisen und dich mit Honig aus dem Felsen sättigen.”
Kuo ne fafanga foki ʻakinautolu ʻaki ʻae uite mātuʻaki lelei: pea u fakamākona ʻaki ʻakinautolu ʻae hone mei he maka.”

< Psalm 81 >