< Jesaja 8 >

1 Und Jahwe sprach zu mir: Nimm dir eine große Tafel und schreibe darauf in leserlicher Schrift: Eilend kommt Beute, schnell kommt Raub!
Pea naʻe toe pehē ʻe Sihova kiate au, “Toʻo kiate koe ha takainga lahi, pea tohi ʻi ai ʻaki ha peni ʻae tangata ʻae meʻa ʻoku kau kia Maha-sala-hase-pase.
2 Und nimm mir zuverlässige Zeugen, den Priester Uria und Sacharja, den Sohn Jeberechjas.
Pea naʻaku toʻo kiate au ʻae kau fakamoʻoni angatonu ke tohi, ko ʻUlia ko e taulaʻeiki, mo Sakalia ko e foha ʻo Sepelikaia.”
3 Da nahte ich mich der Prophetin und sie wurde schwanger und gebar einen Sohn. Da sprach Jahwe zu mir: Nenne ihn: Eilend kommt Beute, schnell kommt Raub!
Pea ne u ʻalu ki he palōfita fefine; pea naʻe tuituʻia ia, pea fanauʻi ʻae tama, Pea naʻe toki pehē ʻe Sihova kiate au, “Ui hono hingoa ko ‘Maha-sala-hase-pase.’
4 Denn ehe der Knabe rufen lernt “mein Vater”! und “meine Mutter”! wird man den Reichtum von Damaskus und die Beute von Samaria vor dem Könige von Assyrien dahintragen.
Koeʻuhi ʻi he kei vale ʻae tamasiʻi ke lea, ‘Ko ʻeku tamai,’ mo ‘ʻeku faʻē,’ ʻe ʻave ʻi he ʻao ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia ʻae koloa ʻo Tamasikusi mo e vete taua ʻo Samēlia.
5 Und Jahwe redete weiterhin also zu mir:
Pea naʻe toe folofola foki ʻa Sihova kiate au, ʻo pehē,
6 Weil dieses Volk die sanft strömenden Wasser des Siloah verachtet, und man sich freut mit Rezin und dem Sohne Remaljas,
“Ko e meʻa ʻi he liʻaki ʻe he kakai ni ʻae ngaahi vai ʻo Siloa ʻoku tafetafemālie, pea ʻoku nau fiefia ʻia Lesini mo e foha ʻo Lemalia;
7 darum wird der Herr die starken und großen Wasser des Euphrat über euch heraufkommen lassen, den König von Assyrien und seine ganze Macht, und sie werden über alle seine Rinnsale emporsteigen und über alle seine Ufer treten
Ko ia foki, vakai, ʻoku ʻomi ʻe Sihova kiate kinautolu ʻae ngaahi vai ʻoe vaitafe, ʻoku mālohi pea lahi, ʻio, ʻae tuʻi ʻo ʻAsilia mo hono mālohi kotoa pē: pea te ne ʻalu hake ki hono tafeʻanga vai kotoa pē, pea ʻe lōmakiʻi ʻae ngaahi kauvai kotoa pē:
8 und Juda durchbrausen, überfluten und überschwemmen, daß sie bis an den Hals reichen, und werden mit ihren ausgespannten Flügeln dein Land, so breit es ist, ausfüllen, o Immanuel!
Pea te ne ʻoho ʻi Siuta; pea fetāfeaki ia ʻo mafola, ʻo aʻu hake ia ki he kia; pea ko e folahi ʻo hono kapakau ʻe feʻunga mo e māukupu ʻo ho fonua, ʻE ʻImanuela.”
9 Erkennt es, ihr Völker, horcht auf, alle Fernen der Erde! Rüstet euch nur, ihr sollt doch verzagen! Rüstet euch nur, ihr sollt doch verzagen!
Mou kau fakataha, ʻakimoutolu ʻae kakai, pea ʻe laiki ʻakimoutolu; pea fakafanongo, ʻakimoutolu ʻae ngaahi fonua kotoa pē ʻoku mamaʻo: nonoʻo ʻakimoutolu, pea ʻe momosi ʻakimoutolu; nonoʻo ʻakimoutolu, pea ʻe liʻaki ʻakimoutolu.
10 Schmiedet einen Plan: er wird zu nichte werden! Faßt einen Beschluß: er soll nicht zu stande kommen - denn mit uns ist Gott!
Mou fakakaukau fakataha, ka e hoko ko e meʻa noa pe ia; mou alea, ka e ʻikai tuʻumaʻu ia: he ʻoku ʻiate kimautolu ʻae ʻOtua.
11 Denn so hat Jahwe zu mir gesprochen, indem seine Hand mich überwältigte, und er mich immer wieder warnte, auf dem Wege dieses Volks zu wandeln:
He naʻe folofola pehē ʻa Sihova kiate au ʻi he nima mālohi, mo ne akonakiʻi au ke ʻoua naʻaku ʻalu ʻi he hala ʻoe kakai ni, ʻo ne pehē,
12 Ihr sollt nicht alles heilig nennen, was dieses Volk heilig nennt, und vor dem, was es fürchtet, euch nicht fürchten noch erschrecken.
‌ʻOua naʻa mou pehē, “Ko e tau, kiate kinautolu kotoa pē ʻoku pehē ki ai ʻae kakai ni, ko e tau, pea ʻoua ʻe manavahē ki heʻenau fakamanavahēʻi, pea ʻoua naʻa mou ilifia.
13 Jahwe der Heerscharen sollt ihr heilig halten, und er soll es sein, der euch Furcht und Schrecken einflößt.
Mou fakatapui pe ʻa Sihova ʻoe ngaahi kautau; pea tuku ke hoko ia ko hoʻomou manavahēʻanga, pea mou ilifia ʻiate ia.
14 Und er wird für die beiden Häuser Israels zu einem Heiligtume werden, zu einem Stein, an dem man anstößt, und zu einem Felsblock, über den man strauchelt, zu einer Falle und zu einer Schlinge für die Bewohner Jerusalems,
Pea ʻe hoko ia ko e hūfanga malu; ka ko e maka tūkiaʻanga, pea ko e maka fakaʻita ki he fale fakatouʻosi ʻo ʻIsileli, ko e tauhele mo e heleanga ki he kakai ʻo Selūsalema.
15 daß viele unter ihnen straucheln und fallen und zerschmettert werden und sich verstricken und gefangen werden.
Pea ko e tokolahi ʻiate kinautolu te nau tohumuhumu, pea hinga, pea laiki, mo tauhele, pea touʻia ʻakinautolu.
16 Verwahre die Offenbarung, versiegle die Lehre in meinen Jüngern!
Fakamaʻopoʻopo ʻae fakamoʻoni, pulusi ʻae fono maʻa ʻeku kau ākonga.
17 Und ich will harren auf Jahwe, der sein Antlitz vor dem Hause Jakobs verbirgt, und will auf ihn hoffen.
Pea te u tatali kia Sihova, ʻaia ʻoku fufū hono fofonga mei he fale ʻo Sēkope, pea te u ʻamanaki kiate ia.
18 Sind wir doch, ich und die Söhne, die mir Jahwe geschenkt hat, Sinnbilder und Zeichen in Israel von seiten Jahwes der Heerscharen, der auf dem Berge Zion wohnt!
Vakai, ko au mo e fānau kuo foaki ʻe Sihova kiate au, kuo mau hoko ko e ngaahi fakaʻilonga pea mo e ngaahi meʻa fakaofo ʻi ʻIsileli, meia Sihova ʻoe ngaahi kautau, ʻaia ʻoku ʻafio ʻi he moʻunga ko Saione.”
19 Und wenn man zu euch sprechen wird: Befragt doch die Totengeister und die Wahrsagegeister, die da flüstern und murmeln, - soll nicht ein Volk seinen Gott befragen? - um der Lebendigen willen die Toten?
Pea ʻoka nau ka pehē mai kiate kimoutolu, “Kumi kiate kinautolu ʻoku ai ʻae ngaahi laumālie kovi, pea ki he ngaahi kikite ʻoku mapu mo femuhumuhuʻi: ʻikai ʻoku totonu ke kumi ʻe he kakai ki honau ʻOtua? ʻOku totonu koā ʻenau siʻaki ʻae moʻui kae kumi ki he mate?
20 Zur Lehre und zur Offenbarung! Wenn nicht also sprechen die, denen keine Morgenröte aufgeht,
Kumi ki he fono pea ki he fakamoʻoni: kapau ʻe ʻikai te nau lea ʻo hangē ko e folofola ni, ʻoku pehē koeʻuhi ʻoku ʻikai ha maama ʻiate kinautolu.
21 so werden sie gedrückt und verhungert das Land durchziehen und ergrimmen, weil sie Hunger leiden, und ihren König und ihren Gott verfluchen; und sie wenden sich nach oben
Pea te nau ʻalu ʻi ai, ʻi he mamahi mo e fiekaia, pea ʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻenau fiekaia, te nau tangi, pea kapeʻi honau tuʻi mo honau ʻOtua, pea sio ki ʻolunga.
22 und schauen zur Erde: aber da giebt es nur Angst und Finsternis, drangsalvolles Düster, und in dieses Dunkel sind sie verstoßen.
Pea te nau sio ki he kelekele; pea vakai ko e mamahi, mo e fakapoʻuli, mo e ninimo, mo e ongosia; pea ʻe kapusi ʻakinautolu ki he fakapoʻuli.”

< Jesaja 8 >