< Jesaja 33 >

1 Wehe dir, Verwüster, der selbst nicht Verwüstung erlitt! Wehe dir Treulosem, der selbst nicht Treulosigkeit erfuhr! Wenn du fertigt bist mit Verwüsten, sollst du verwüstet werden; wenn du die Treulosigkeiten beendet hast, wird man dich treulos behandeln.
Ke malaʻia ʻa koe ʻoku ke fakamālohi, ka naʻe ʻikai fakamālohiʻi koe; ʻa koe ʻoku fai kākā, ka naʻe ʻikai ke kākaaʻi koe! ʻOka ke ka tuku hoʻo fakamālohi, ʻe toki fakamālohiʻi koe; pea ka ʻosi hoʻo fai kākā, ʻe toki kākaaʻi koe.
2 Jahwe, sei uns gnädig! Auf dich hoffen wir! Sei unser Arm an jedem Morgen, ja unsere Hilfe in der Zeit der Not!
‌ʻE Sihova, ke ke ʻaloʻofa kiate kimautolu; kuo mau tatali kiate koe: ke ke hoko ko homau mālohi ʻi he pongipongi kotoa pē, ʻio, ko homau fakamoʻui ʻi he kuonga ʻoe mamahi.
3 Vor lautem Getöse fliehen die Völker, vor deiner Erhebung zerstieben die Heiden.
‌ʻI he longoaʻa ʻoe tokolahi naʻe hola ʻae kakai; ʻi hoʻo tuʻu hake ʻaʻau, naʻe veteki ʻae ngaahi puleʻanga.
4 Dann rafft man Beute zusammen, wie Heuschrecken raffen; wie Käfer umherrennen, rennt man darin umher.
Ka e tānaki hoʻomou koloa ʻoe vete ʻo hangē ko e tānaki ʻe he ʻunufe: ʻo hangē ko e fehōpoaki ʻoe ngaahi heʻe te ne lele kiate kinautolu.
5 Aber erhaben wird Jahwe sein; denn er wohnt in der Höhe. Er wird Zion mit Recht und Gerechtigkeit füllen;
Kuo hiki hake ʻa Sihova; he kuo ʻafio ia ʻi ʻolunga: kuo ne fakafonu ʻa Saione ʻaki ʻae fakamaau mo e angatonu.
6 sichere Zeiten wirst du haben. Weisheit und Erkenntnis werden heil anhäufen, die Furcht Jahwes wird ihr Schatz sein.
Pea ʻe hoko ʻae poto mo e ʻilo ko e mālohi ʻo ho kuonga, mo e mālohi ʻoe fakamoʻui: ko e manavahē kia Sihova ko ʻene koloa ia.
7 Da jammern draußen die Helden, die Friedensboten weinen bitterlich.
Vakai, ko ʻenau kau toʻa, ʻe tangi ʻituʻa: ʻe tangi mamahi ʻae kau faifekau ʻoe melino.
8 Verödet sind die Straßen, die Wanderer feiern! Er hat den Vertrag gebrochen, die Städte mißhandelt, die Menschen für nichts geachtet.
Kuo vaoa ʻae ngaahi hala motuʻa, kuo ʻikai ha tangata fononga: kuo ne maumauʻi ʻae fuakava, kuo ne fehiʻa ki he ngaahi kolo, ʻoku ʻikai te ne manavahē ki ha tangata ʻe taha.
9 In Trauer welkt das Land dahin, in Scham stirbt der Libanon ab, die Saronebene wird zur Steppe, Basan und Karmel werfen ihr Laub ab.
‌ʻOku mamahi ʻae fonua pea vaivai: kuo mā ʻa Lepanoni, kuo tā hifo ia: ʻoku tatau mo e potu vao ʻa Saloni; pea ʻoku fakangangana ʻae ngaahi fua ʻo Pesani mo Kameli.
10 Nun will ich mich aufmachen, spricht Jahwe, nun will ich mich aufrichten, nun mich erheben!
‌ʻOku pehē ʻe Sihova, “te u tuʻu hake ni: te u hiki hake ni au ki ʻolunga, pea ʻe hakeakiʻi ni au.
11 Ihr geht schwanger mit dürren Halmen, ihr gebärt Stoppeln. Euer Schnauben ist ein Feuer, das euch selbst verzehrt!
Te mou tuituʻia ko e kafukafu, te mou fanauʻi ko e veve: ko hoʻomou mānava, ʻo hangē ko e afi, te ne fakaʻauha ʻakimoutolu.
12 Dann werden die Völker wie zu Kalk verbrannt, wie abgehauene Dornen, die durch Feuer entzündet werden.
Pea ʻe tutu ʻae kakai ʻo hangē ko e vela ʻoe lahe: ʻo hangē ko e ʻakau talatala kuo tutuʻu ke vela ʻi he afi.
13 Hört, ihr Fernen, was ich gethan habe, und erfahrt, ihr Nahen, meine Heldenthat!
Fanongo, ʻakimoutolu ʻoku mamaʻo, ki he meʻa kuo u fai; pea ʻilo mo kimoutolu ʻoku ofi, ki hoku mālohi.”
14 Die Sünder in Zion werden erbeben, ein Zittern wird die Ruchlosen packen: Wer von uns kann weilen bei dem verzehrenden Feuer? Wer von uns kann weilen bei den beständigen Gluten?
‌ʻOku manavahē ʻae kau angahala ʻi Saione; kuo pukea ʻi he ilifia ʻae kau mālualoi. “Ko hai ʻiate kitautolu ʻe nofo ʻi he afi fakaʻauha? Ko hai ʻiate kitautolu ʻe nofo ʻi he vela taʻengata?”
15 Wer in Rechtschaffenheit wandelt und die Wahrheit redet, wer Erpressungsgewinn verschmäht, wer die Annahme von Bestechung abwehrt, wer sein Ohr verstopft, um nicht Mordpläne zu hören, und seine Augen verschließt, um nicht an Bösem seine Lust zu sehen -
Ko ia ʻoku ʻeveʻeva ʻi he māʻoniʻoni, mo lea totonu; ko ia ʻoku fehiʻa ki he koloa ʻoe fakamālohi, ʻoku tupeʻi hono nima mei he puke ʻae koloa ʻoku maʻu taʻetotonu, ʻoku tāpuni hono telinga mei he fanongo ki he toto, pea fakamohe hono mata ke ʻoua naʻa mamata ki he kovi;
16 der wird auf Höhen wohnen, Felsenfesten sind seine Burg; sein Brot wird ihm gereicht, sein Wasser versiegt nicht!
‌ʻE nofo ia ʻi he māʻolunga: ko hono potu ungaʻanga ko e ngaahi kolo maka māʻolunga: ʻe foaki kiate ia ʻae mā; pea te ne maʻu moʻoni ʻe ia ʻene vai.
17 Deine Augen werden den König in seiner Schönheit erblicken, werden ein weites Gebiet erschauen.
‌ʻE mamata ho mata ki he tuli ʻi hono nāunau: ʻe sio ia ki he fonua ʻaia ʻoku mamaʻo atu.
18 Dein Herz wird über die Schreckenszeit nachsinnen: wo ist, der das Geld zählte? wo, der es abwog? wo ist, der die Türme abzählte?
‌ʻE fakalaulauloto ʻa ho loto ki he ilifia. Kofaʻā ʻae tangata tohi? Kofaʻā ia ʻae tangata fakamamafa meʻa? Kofaʻā ia naʻe lau ʻae ngaahi fale māʻolunga?
19 Das freche Volk wirst du nicht mehr sehen, das Volk mit dunkler, unverständlicher Rede, mit stammelnder sinnloser Sprache.
‌ʻE ʻikai te ke mamata ki he kakai ʻoku lili, ha kakai ʻoe lea ʻilongataʻa ʻoku ʻikai te ke faʻa ongoʻi; ʻo ha ʻelelo leʻo vale, ʻoku ʻikai te ke faʻa ʻilo.
20 Schaue auf Zion, die Stadt unserer Feste! Deine Augen werden Jerusalem sehen als eine sichere Wohnung, als ein Zelt, das nicht wandert, dessen Pflöcke niemals ausgezogen werden, dessen Stricke insgesamt nicht reißen.
Vakai ki Saione, ko e kolo ʻo ʻetau ngaahi kātoanga mamalu: ʻe mamata ho mata ki Selūsalema ko e nofoʻanga fiemālie, ko e fale fehikitaki ʻe ʻikai veteki; ʻe ʻikai hiki ʻo taʻengata ha pou ʻe taha ʻi ai, pea ʻe ʻikai motu hano afo ʻe taha ʻoʻona.
21 Fürwahr, dort wohnt ein Herrlicher, Jahwe, uns zu gute, als ob wogende Ströme von großer Breite uns umgäben, die keine Ruderflotte befährt, kein stolzes Schiff überschreitet.
Ka e ʻiate kitautolu ʻa Sihova nāunauʻia, ko e potu ʻoe ngaahi vaitafe laulahi mo e ngaahi mangamangaʻi vai; ʻaia ʻe ʻikai ʻalu ʻi ai ha vakafokotuʻu mo e ngaahi fohe, pea ʻe ʻikai ʻalu ʻi ai ha vaka lahi.
22 Denn Jahwe ist unser Richte, Jahwe unser Gebieter, Jahwe ist unser König, er wird uns helfen.
He ko Sihova ko hotau fakamaau, ko Sihova ko hotau fai fono, ko Sihova ko hotau tuʻi; te ne fakamoʻui ʻakitautolu.
23 Schlaff hängen deine Taue, sie halten nicht das Gestell des Mastes, sie spannen das Segel nicht! Dann aber wird man Beute und Raub in Menge austeilen, selbst Lahme werden reichlich plündern.
Kuo tukuange hoʻo ngaahi maea; naʻe ʻikai te nau fakatuʻumaʻu honau fanā, naʻe ʻikai te nau faʻa fofola ʻae lā: ʻi he kuonga ko ia ʻe tufa ʻae koloa lahi, ʻe ʻave ʻe he ketu ʻae koloa ʻi he vete.
24 Und kein Einwohner wird sagen: ich leide! Das Volk, das dort wohnt, hat Vergebung der Sünde.
Pea ʻe ʻikai pehē ʻe kinautolu ʻoku nofo ai, “ʻOku ou mahaki:” ʻe fakamolemole ʻae hia ʻokinautolu ʻoku nofo ai.

< Jesaja 33 >