< 1 Samuel 7 >

1 Da kamen die Leute von Kirjath Jearim und holten die Lade Jahwes hinauf; und zwar brachten sie sie in das Haus Abinadabs auf der Anhöhe und weihten seinen Sohn Eleasar dazu, daß er die Lade Jahwes hüte.
Pea naʻe haʻu ʻae kau tangata ʻo Kesa-Sialimi, ʻo haʻamo hake ʻae puha ʻo Sihova, ʻo ʻomi ia ki he fale ʻo ʻApinatapi ʻi he moʻunga, pea ne fakanofo hono foha ko ʻEliesa ke ne tauhi ʻae puha tapu ʻo Sihova.
2 Seitdem nun die Lade in Kirjath Jearim weilte, verging eine lange Zeit, es verflossen zwanzig Jahre; da wandte sich das ganze Haus Israel Jahwe zu.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, naʻe tuku ʻae puha tapu ʻi Kesa-Sialimi, ʻo fuoloa ʻaupito; he ko e taʻu ʻe uofulu: pea naʻe tangi mamahi ʻae fale kotoa pē ʻo ʻIsileli kia Sihova.
3 Samuel aber sprach zum ganzen Hause Israel also: Falls ihr euch von ganzem Herzen zu Jahwe zurückwenden wollt, so entfernt aus eurer Mitte die ausländischen Götter und die Astarten und richtet euren Sinn auf Jahwe, daß ihr ihn allein verehrt, - so wird er euch aus der Gewalt der Philister befreien.
Pea naʻe lea ʻa Samuela ki he fale kotoa pē ʻo ʻIsileli, ʻo pehē, “Kapau ʻoku mou tafoki kia Sihova ʻaki homou loto kotoa, pea mou tukuange ʻae ngaahi ʻotua kehe mo ʻAsitelote meiate kimoutolu, pea teuteu homou loto kia Sihova, ʻo tauhi kiate ia pe: pehē te ne fakahaofi ʻakimoutolu mei he nima ʻoe kakai Filisitia.”
4 Da entfernten die Israeliten die Baale und Astarten und verehrten Jahwe allein.
Pea naʻe toki tukuange ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻa Peali mo ʻAsitelote, ʻonau tauhi pē kia Sihova.
5 Darauf gebot Samuel: Versammelt ganz Israel nach Mizpa, so will ich für euch zu Jahwe beten!
Pea naʻe fekau ʻe Samuela, “Fakakātoa ʻa ʻIsileli kotoa pē ki Misipa, pea te u hūfia ʻakimoutolu kia Sihova.”
6 Da versammelten sie sich in Mizpa und schöpften Wasser und gossen es vor Jahwe aus und fasteten an jenem Tag und bekannten dort: Wir haben gegen Jahwe gesündigt! Und Samuel sprach den Israeliten Recht in Mizpa.
Pea naʻa nau kātoa fakataha ki Misipa, ʻonau ʻutu ʻae vai, ʻo lingi ia ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻonau ʻaukai ʻi he ʻaho ko ia, ʻonau pehē, “Kuo mau fai angahala kia Sihova.” Pea naʻe fakamaauʻi ʻe Samuela ʻae fānau ʻa ʻIsileli ʻi Misipa.
7 Als aber die Philister hörten, daß sich die Israeliten in Mizpa versammelt hatten, zogen die Fürsten der Philister gegen Israel heran. Als die Israeliten dies vernahmen, gerieten sie in Furcht vor den Philistern;
Pea ʻi he fanongo ʻae kakai Filisitia kuo kātoa fakataha ʻae fānau ʻa ʻIsileli ki Misipa, naʻe ʻalu hake ʻae houʻeiki ʻoe kau Filisitia ke tauʻi ʻa ʻIsileli. Pea ʻi he fanongo ki ai ʻae fānau ʻa ʻIsileli, naʻa nau manavahē ki he kakai Filisitia.
8 und die Israeliten baten Samuel: Versage dich uns nicht, daß du nicht zu Jahwe, unserem Gotte, flehen solltest, daß er uns aus der Gewalt der Philister befreie!
Pea naʻe pehē ʻe he fānau ʻa ʻIsileli kia Samuela, “ʻOua naʻa tuku hoʻo tangi kia Sihova ko hotau ʻOtua, koeʻuhi ke ne fakamoʻui ʻakimautolu mei he nima ʻoe kakai Filisitia.”
9 Da nahm Samuel ein Milchlamm und brachte es Jahwe als Brandopfer - und Jahwe erhörte ihn.
Pea naʻe ʻave ʻe Samuela ʻae lami huhu ʻo ne ʻatu ia ko e feilaulau tutu kotoa kia Sihova: pea naʻe tangi ʻa Samuela kia Sihova koeʻuhi ko ʻIsileli; pea naʻe talia ia ʻe Sihova.
10 Während nun Samuel eben das Brandopfer darbrachte, waren die Philister nahe herangerückt zum Kampfe mit Israel. Jahwe aber donnerte an jenem Tage mit gewaltigem Schalle wider die Philister und setzte sie in Verwirrung, daß sie Israel unterlagen.
Pea ʻi he kei ʻatu ʻe Samuela ʻae feilaulau tutu, naʻe ʻunuʻunu mai ʻae kakai Filisitia ke tauʻi ʻa ʻIsileli: ka naʻe mana ʻe Sihova ʻaki ʻae mana lahi ʻi he ʻaho ko ia ki he kakai Filisitia, pea naʻe veuveuki ʻakinautolu; pea naʻe teʻia ʻakinautolu ʻi he ʻao ʻo ʻIsileli.
11 Die Männer Israels aber rückten von Mizpa aus, verfolgten die Philister und richteten unter ihnen eine Niederlage an bis unterhalb von Bethkar.
Pea naʻe ʻalu atu ʻae kau tangata ʻo ʻIsileli mei Misipa ʻo tuli ʻae kakai Filisitia, pea naʻe teʻia ʻakinautolu ʻo aʻu atu ki Pete-ka.
12 Samuel aber nahm einen großen Stein und stellte ihn zwischen Mizpa und Jeschana auf. Und er nannte ihn Eben Ha-eser und sprach: Bis hierher hat uns Jahwe Hilfe geleistet!
Pea naʻe ʻomi ʻe Samuela ʻae maka, ke fokotuʻu ʻi he vahaʻa ʻo Misipa mo Seni, ʻo ne ui hono hingoa ko Epenisa, ʻo pehē, “Kuo tokoniʻi kitautolu ʻe Sihova ʻo aʻu ki he ʻaho ni.”
13 So waren denn die Philister niedergeworfen, so daß sie fernerhin nicht mehr in das Gebiet Israels eindrangen, sondern Jahwes Hand lag auf den Philistern, so lange Samuel lebte.
Naʻe pehē ʻae fakavaivai ʻae kakai Filisitia, pea naʻe ʻikai tenau toe haʻu ki he ngaahi potu fonua ʻo ʻIsileli: pea naʻe hiki hake ʻae nima ʻo Sihova ki he kakai Filisitia ʻi he ngaahi ʻaho kotoa pē ʻo Samuela.
14 Die Städte aber, welche die Philister Israel weggenommen hatten, kamen an Israel zurück, von Ekron bis Gath; auch das zu ihnen gehörende Gebiet entriß Israel den Händen der Philister. Und es ward Friede zwischen Israel und den Amoritern.
Pea ko e ngaahi kolo naʻe hamu ʻe he kau Filisitia mei ʻIsileli, naʻe toe tuku mai ki ʻIsileli mei Ekiloni ʻo aʻu atu ki Kati; pea ko hono ngaahi potu ʻo ia naʻe toe maʻu ʻe ʻIsileli mei he nima ʻoe kakai Filisitia. Pea naʻe nofo fakamelino ʻa ʻIsileli mo e kakai ʻAmoli.
15 Samuel aber übte das Richteramt über Israel sein Lebelang aus,
Pea naʻe fai ʻae fakamaau ʻe Samuela ki ʻIsileli ʻi he ngaahi ʻaho kotoa pē ʻo ʻene moʻui.
16 und zwar wanderte er Jahr für Jahr umher und besuchte Bethel und Gilgal und Mizpa und sprach Israel an allen diesen Stätten Recht.
Pea naʻe ʻalu holo ia ʻi he taʻu kotoa pē ki Peteli, mo Kilikali, mo Misipa, ʻo ne fakamaauʻi ʻa ʻIsileli ʻi he ngaahi potu ko ia.
17 Dann kehrte er nach Rama zurück, denn da wohnte er und da sprach er Israel Recht. Und er errichtete daselbst Jahwe einen Altar.
Pea naʻa ne faʻa feʻaluʻaki ki Lama he naʻe tuʻu ʻi ai hono fale; pea naʻa ne fakamaau ʻe ia ʻi ai ʻa ʻIsileli; pea naʻe langa ʻe ia ʻi ai ʻae feilaulauʻanga kia Sihova.

< 1 Samuel 7 >