< Klagelieder 5 >

1 Gedenke, Herr, was uns geschehen! Blick her! Sieh unsere Schmach!
‌ʻE Sihova, ke ke manatu ki he meʻa kuo hoko kiate kimautolu: tokanga pea ke ʻafio ki homau taukae.
2 Fremden ist unser Erbteil zugefallen und unsere Häuser Ausländern.
Kuo liliu homau tofiʻa ki he kau muli, ʻa homau ngaahi fale ki he ʻāuhē.
3 Wir wurden wie die Waisen vaterlos und unsere Mütter wie die Witwen.
Ko e kau faʻē mate mo tamai mate ʻakimautolu, ko ʻemau ngaahi faʻē kuo hangē kuo mate ʻa honau ngaahi husepāniti.
4 Wir trinken unser eigen Wasser nur um Geld, bekommen unser eigen Holz nur um Bezahlung.
Kuo mau inu vai ʻi he totongi paʻanga, ko ʻemau fefie ʻoku fakatau kiate kimautolu.
5 Auf unsern Nacken lastet ein gewaltig Joch, und sind wir matt, gönnt man uns keine Ruhe.
‌ʻOku māʻulalo ʻa homau kia ki he fakatanga: ʻoku mau ngāue pea ʻoku ʻikai ha mālōlō.
6 Ägypten reichten wir die Hand, um satt zu werden, Assur.
Kuo mau fekuku nima mo e kau ʻIsipite, pea mo e kau ʻAsilia, ke mau mākona ʻi he mā.
7 Gesündigt haben unsere Väter; doch sie sind nicht mehr. Wir tragen ihr Verschulden.
Naʻe fai angahala ʻa ʻemau ngaahi tamai, pea ʻoku ʻikai, pea kuo mau fua ʻenau ngaahi hia.
8 Jetzt herrschen Sklaven über uns, und ihrer Hand entreißt uns keiner.
Kuo pule ʻae kau tamaioʻeiki kiate kimautolu, ʻoku ʻikai ha niʻihi ʻoku fakahaofi ʻakimautolu mei honau nima.
9 Wir holen in der Wüste unser Brot mit Einsatz unsres Lebens vor dem Schwerte.
Naʻa mau maʻu meʻakai ʻi he tuʻutāmaki ʻo ʻemau moʻui, koeʻuhi ko e heletā ʻi he toafa.
10 Uns sind gedünstet wie im Ofen die Glieder von den Hungersgluten.
Naʻe ʻuliʻuli ʻa homau kili ʻo hangē ko e ngotoʻumu, ko e meʻa ʻi he honge fakamanavahē.
11 In Sion haben sie die Ehefraun geschändet und Jungfrauen in Judas Städten.
Naʻa nau tohotoho ʻae kau fefine ʻi Saione, ʻae kau tāupoʻou ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta.
12 Gehenkt durch ihre Hand die Fürsten, der Greise Ansehen für nichts geachtet.
‌ʻOku tautau ʻae ngaahi houʻeiki mei honau nima, naʻe ʻikai ke fakaʻapaʻapaʻi ʻae mata ʻoe kau mātuʻa.
13 Die jungen Männer schleppten Lasten, und Knaben wankten unter Holzbündeln.
Naʻa nau ʻave ʻae kau talavou ke momosi, pea naʻe tō hifo ʻae tamaiki ʻi he lalo ʻakau.
14 Verschwunden sind die Greise aus dem Tore und Jünglinge aus ihrer Schule.
Kuo ʻosi ʻae kau mātuʻa mei he matapā, ʻae kau talavou mei he fasi hiva.
15 Geschwunden ist die Freude unsres Herzens, in Klage unser Reigen umgewandelt.
Kuo ʻosi ʻae fiefia ʻa homau loto; kuo liliu ʻa ʻemau meʻe ko e mamahi.
16 Die Krone ist vom Haupte uns gefallen. Weh uns, daß wir gesündigt haben!
Kuo tō ʻae tatā fakatuʻi mei homau ʻulu. ʻOiauē ʻakimautolu! He kuo mau fai angahala.
17 Deshalb ward unser Herz so krank, deshalb so trübe unser Auge
Koeʻuhi ko e meʻa ni ʻoku vaivai homau loto; koeʻuhi ko e ngaahi meʻa ni ʻoku nenefu homau mata.
18 des wüsten Sionsberges wegen, auf dem sich Füchse tummeln.
Koeʻuhi ko e moʻunga ʻo Saione, ʻaia ʻoku lala pē, ʻoku ʻaʻeva ai ʻae fanga fokisi.
19 Du bist, o Herr, in Ewigkeit; Dein Thron steht von Geschlechte zu Geschlecht.
‌ʻE Sihova, ʻoku ke ʻafioʻi ʻo taʻengata, ko ho ʻafioʻanga ʻoku mei he toʻutangata ki he toʻutangata.
20 Warum willst Du uns immerdar vergessen, uns lebenslang verlassen?
Ko e hā ʻoku ke fakangaloʻi ʻakimautolu ʻo taʻengata, pea mahuʻi meiate kimautolu ʻo fuoloa?
21 Bekehr uns, Herr, zu Dir! Wir kehren um. Erneure unsere Tage wie vor alters!
Fakatafokiʻi ʻakimautolu kiate koe, ʻE Sihova, pea te mau liliu moʻoni; fakafoʻou homau ngaahi ʻaho ʻo hangē ko ia ʻi muʻa.
22 Denn wolltest Du uns ganz verwerfen, dann gingest Du in Deinem Zorne gegen uns zu weit.
Ka kuo ke mātuʻaki liʻaki ʻakimautolu; ʻoku ke houhau ʻaupito kiate kimautolu.

< Klagelieder 5 >