< 2 Koenige 1 >

1 Und nach Achabs Tod fiel Moab von Israel ab.
‌ʻI he hili ʻae pekia ʻa ʻEhapi, naʻe angatuʻu ʻa Moape ki ʻIsileli.
2 Achazja aber fiel gegen das Gitter in seinem Obergemach zu Samaria und ward verletzt. Da sandte er Boten und sprach zu ihnen: "Geht und befragt den Gott von Ekron, Beelzebub, ob ich von der Wunde da genesen würde!"
Pea naʻe tō hifo ʻa ʻAhasia mei he kātupa ʻi hono potu fale ki ʻolunga ʻaia naʻe ʻi Samēlia, pea ne mahakiʻia ai: pea naʻa ne kouna atu ha kau talafekau, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Mou ʻalu ʻo fakafehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni, pea te u moʻui mei he mahaki ni pe ʻikai.”
3 Da sprach des Herrn Engel zu Elias, dem Tisbiter: "Auf! Geh hinauf, den Boten des Königs von Samaria entgegen und sprich zu ihnen: 'Gibt es in Israel keinen Gott, daß ihr hingeht, den Gott von Ekron, Beelzebub, zu befragen?
Ka naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻo Sihova kia ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa, “Tuʻu hake, mo ke ʻalu hake ke fetaulaki mo e kau talafekau ʻoe tuʻi ʻo Samēlia, pea ke pehē kiate kinautolu, ‘ʻOku ʻikai ha ʻOtua ʻi ʻIsileli, ʻoku mou ʻalu ai ke fehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni?’
4 Darum spricht der Herr: "Vom Bett, auf das du dich gelegt, kommst du nicht mehr herunter, sondern du stirbst."'" Dann ging Elias weiter.
Ko ia foki ʻoku pehē ai ʻe Sihova, ‘ʻE ʻikai te ke ʻalu hifo mei he mohenga kuo ke ʻalu hake ki ai, ka te ke mate moʻoni.’” Pea naʻe ʻalu ʻa ʻIlaisiā.
5 Die Boten kehrten zum König zurück. Er sprach zu ihnen. "Warum kommt ihr wieder?"
Pea ʻi he liliu atu kiate ia ʻae kau talafekau, naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Ko e hā eni kuo mou foki ai?”
6 Sie sprachen zu ihm: "Ein Mann ist heraufgekommen, uns entgegen; er sprach zu uns: 'Geht! Kehrt zum König, der euch sendet, zurück und sagt ihm: "So spricht der Herr: Gibt es in Israel keinen Gott, daß du zu Beelzebub, dem Gott von Ekron, sendest, ihn zu befragen? Darum kommst du von dem Bett, auf das du dich gelegt, nicht mehr herunter, sondern du stirbst."'"
Pea naʻa nau pehē kiate ia, “Naʻe ai ha tangata naʻe fakafetaulaki mai kiate kimautolu pea naʻa ne pehē kiate kimautolu, ‘Mou ʻalu, ʻo toe foki atu ki he tuʻi ʻaia naʻa ne fekauʻi kimoutolu, pea tala kiate ia, ʻOku pehē ʻe Sihova, ʻOku ʻikai ʻapē ha ʻOtua ʻi ʻIsileli kuo ke fekau ai ke fehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni? Ko ia ʻe ʻikai te ke ʻalu hifo mei he mohenga kuo ke ʻalu hake ki ai, ka te ke mate moʻoni.’”
7 Er sprach zu ihnen: "Wie sah der Mann aus, der euch entgegengekommen ist und solches zu euch gesprochen hat?"
Pea naʻa ne pehē kiate kinautolu, “Naʻe matamata fēfē ʻae tangata ʻaia naʻa ne fakafetaulaki mai kiate kimoutolu, mo ne leaʻaki ʻae ngaahi lea ni kiate kimoutolu?”
8 Sie sagten zu ihm: "Es war ein haariger Mann mit einem Ledergurt um die Hüften." Er sprach: "Das ist Elias, der Tisbiter."
Pea naʻa nau pehēange, “Ko e tangata fulufulu ia, pea naʻe nonoʻo ʻaki ʻae noʻotanga kiliʻi manu ʻi hono kongaloto.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “Tā ko ʻIlaisiā ko e tangata Tisipa.”
9 Da schickte er nach ihm hinauf. Er aber saß oben auf dem Berggipfel. Jener redete ihn an: "Gottesmann! Der König befiehlt: 'Komm herab!'"
Pea naʻe toki fekau atu kiate ia ʻe he tuʻi ha ʻeiki naʻe pule ki he toko nimangofulu mo ʻene toko nimangofulu. Pea naʻa ne ʻalu hake kiate ia: pea vakai, naʻa ne nofo ʻi he tumutumu ʻo ha moʻunga. Pea naʻa ne pehē kiate ia, “ʻA koe ko e tangata ʻoe ʻOtua, kuo pehē ʻe he tuʻi, ‘Ke ke ʻalu hifo.’”
10 Da antwortete Elias und sprach zu dem Hauptmann der Fünfzig: "Bin ich ein Gottesmann, dann falle Feuer vom Himmel und fresse dich samt deinen Fünfzig!" Da fiel Feuer vom Himmel und fraß ihn samt seinen Fünfzig.
Pea naʻe tali ʻe ʻIlaisiā ʻo pehēange ki he ʻeiki ʻoe toko nimangofulu, “Kapau ko e tangata ʻoe ʻOtua au, tuku ke tō hifo ha afi mei he langi, ke ʻauha ai koe mo hoʻo toko nimangofulu.” Pea naʻe tō hifo ʻae afi mei he langi, pea ne fakaʻauha ia pea mo ʻene toko nimangofulu.
11 Da schickte er wieder einen anderen Hauptmann über Fünfzig nach ihm mit seinen Fünfzig. Er hob an und sprach zu ihm: "Gottesmann! So befiehlt der König: 'Komm eilends herab!'"
Pea naʻa ne toe fekau atu kiate ia ha ʻeiki kehe ʻe tokotaha mo ʻene toko nimangofulu, Pea naʻa ne pehēange kiate ia, “ʻE tangata ʻoe ʻOtua, kuo pehē mai ʻe he tuʻi, ‘Ke ke ʻalu hifo ke vave.’”
12 Da erwiderte Elias und sprach zu ihnen: "Bin ich ein Gottesmann, dann falle Feuer vom Himmel und fresse dich samt deinen Fünfzig!" Da fiel Feuer vom Himmel und fraß ihn samt seinen Fünfzig.
Pea naʻe tali ʻe ʻIlaisiā ʻo pehēange kiate kinautolu, “Kapau ko e tangata ʻoe ʻOtua au, tuku ke tō hifo ha afi mei he langi, ke ʻauha ai koe mo hoʻo toko nimangofulu.” Pea naʻe tō hifo ʻae afi mei he ʻOtua mei he langi, pea ne fakaʻauha ia pea mo ʻene toko nimangofulu.
13 Da schickte er nochmals einen dritten Hauptmann und seine Fünfzig. Er ging hinauf. Als aber dieser dritte Hauptmann über Fünfzig kam, beugte er seine Knie vor Elias und redete ihn flehend an: "Gottesmann! Laß mein Leben und das dieser fünfzig Knechte dir teuer sein!
Pea naʻa ne toe fekau atu ha ʻeiki mo hono tolu ʻoe toko nimangofulu, ʻaia mo ʻene toko nimangofulu. Pea naʻe ʻalu hake ʻa hono toko tolu ʻoe ʻeiki [naʻe pule ki ]he toko nimangofulu, pea naʻa ne hoko ange mo ne tō ʻo tūʻulutui ʻi he ʻao ʻo ʻIlaisiā, mo ne kole kiate ia, ʻo ne pehē ki ai, “ʻE tangata ʻoe ʻOtua, ʻoku ou kole kiate koe, tuku ke mahuʻinga ʻi ho ʻao ʻa ʻeku moʻui, pea mo e moʻui ʻa hoʻo kau tamaioʻeiki ni ʻe toko nimangofulu.
14 Feuer ist ja vom Himmel gefallen und hat die beiden ersten Hauptleute über die Fünfzig samt ihren Fünfzig aufgezehrt. Nun laß mein Leben dir teuer sein!"
Vakai, naʻe ʻalu hifo mei he langi ʻae afi, pea vela ai ʻo ʻosi ʻae ongo ʻeiki ʻoe ngaahi muʻaki toko nimangofulu, pea mo ʻena toko nimangofulu: ko ia tuku eni ke mahuʻinga ʻa ʻeku moʻui ʻi ho ʻao.”
15 Da sprach des Herrn Engel zu Elias: "Geh mit ihm hinab! Fürchte dich nicht vor ihm!" So stand er auf und ging mit ihm zum König hinab.
Pea naʻe pehē ʻe he ʻāngelo ʻo Sihova kia ʻIlaisiā, “Ke ke ʻalu hifo mo ia: ʻoua naʻa ke manavahē kiate ia.” Pea naʻa ne tuʻu hake, mo ne ʻalu hifo mo ia ki he tuʻi.
16 Er sprach zu ihm: "So spricht der Herr: 'Du hast Boten gesandt, Ekrons Gott, Beelzebub, zu befragen. Ist kein Gott in Israel, ihn um sein Wort anzugehen? Deshalb kommst du von dem Bett nicht mehr herab, auf das du dich gelegt, sondern du stirbst.'"
Pea naʻa ne pehē kiate ia, “ʻOku pehē ʻe Sihova, ‘Koeʻuhi kuo ke fekau atu ha kau talafekau ke fakafehuʻi kia Peali-Sepupi ko e ʻotua ʻo Ekiloni, ko e meʻa ʻapē ʻi he ʻikai ha ʻOtua ʻi ʻIsileli ke ke fakaongo ki heʻene folofola? Ko ia ʻe ʻikai ai te ke toe ʻalu hifo mei he mohenga na ʻaia kuo ke ʻalu hake ki ai, ka te ke mate moʻoni.’”
17 Also starb er nach des Herrn Wort, das er an Elias gerichtet hatte. Joram ward an seiner Statt König im zweiten Jahre des Judakönigs Joram, des Josaphatsohnes. Er hatte nämlich keinen Sohn.
Ko ia, naʻe mate ia ʻo fakatatau mo e folofola ʻa Sihova, ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe ʻIlaisiā. Pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe Siholami, ʻi hono ua ʻoe taʻu ʻo Siholami ko e foha ʻo Sihosafate ko e tuʻi ʻo Siuta; koeʻuhi naʻe ʻikai hano foha.
18 Ist nicht der Rest dessen, was Achazja getan, im Buche der Geschichte der Könige Israels aufgezeichnet?
Pea ko eni, ko e toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa ʻAhasia ʻaia naʻa ne fai, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?

< 2 Koenige 1 >