< Luc 7 >

1 Quand il eut achevé tous ces discours adressés au peuple, Jésus entra dans Capharnaüm.
Bhakabheleketeje gubhapinjile bhandu bhapilikananje gala, a Yeshu gubhapite kushilambo sha ku Kapalanaumu.
2 Or un centurion avait, malade et près de mourir, un serviteur qui lui était très cher.
Kweneko bhashinkupagwa bhakulungwa bhamo bha manjola ga Bhaloma, bhenebho bhashinkukola ntumwa jwabho jubhampinjile kaje. Jwene ntumwajo atendaga lwala tome kuwa.
3 Ayant entendu parler de Jésus, il lui envoya quelques Anciens d'entre les Juifs, pour lui demander de venir et de guérir son serviteur.
Bhakulungwa bha manjola bhala bhakapilikaneje nnganya ja a Yeshu, gubhaatumilenje bhanangulungwa bha Bhayaudi bhajendangane bhakaajuganje a Yeshu bhakannamye ntumwa jwabho.
4 Ceux-ci, ayant abordé Jésus, le prièrent avec de grandes instances: «Il mérite, lui dirent-ils, que tu lui accordes cela,
Bhakaikanganeje kwa a Yeshu gubhaashondelesheyenje kaje, bhalinkutinji, “Bhenebha inapwaa kwaatendela nneyo,
5 car il aime notre nation et c'est lui qui nous a bâti la synagogue.»
pabha bhanakwapinganga bhandu bhetu, na bhashikutushenjela shinagogi jila.”
6 Jésus était parti avec eux; comme il n'était plus qu'à une o petite distance de la maison, le centurion envoya de ses amis lui dire: «Seigneur, ne prends pas tant de peine, car je ne suis pas digne que tu entres sous mon toit,
Bhai a Yeshu gubhalongene nabhonji, bhandunji bhala. Bhali tome na ika ku likaja lya bhakulungwa bha manjola ga Bhaloma bhala, bhakulungwa bha manjola bhala gubhaatumilenje asha ambwiga ajabhonji kubhaalugulilanje a Yeshu kuti, “Mmakulungwa nnapunde kwiiabhuya, pabha nne nangali malango ga kumposhela mmwe nnyumba jangu.
7 et c'est pour cela que je ne me suis pas moi-même jugé digne d'aller à toi. Mais donne un ordre et mon serviteur sera guéri.
Na shiumilo niibhone nangali shanga sha kwiya kunngwenu mmwe. Ikabheje mmelekete lilobhepe na ntumwa jwangu shaalame.
8 Car moi (qui ne suis pourtant qu'un subordonné) j'ai sous mes ordres des soldats, et si je dis à l'un: «Va-t'en», il s'en va; à l'autre: «Viens vient; à mon, esclave: «Fais cela», il le fait.»
Pabha nkali nne puni pai ja ukulungwa, pai jangu bhapalinji ashimanjola. Na nimmalanjiga linjola jumo, ‘Jenda’ alikwenda, nimmalanjilaga juna, ‘Jiya’ anakwiya, na nimmalanjilaga ntumwa jwangu, ‘Tenda ashi,’ najwalakwe alitenda.”
9 Jésus fut dans l'admiration de ce langage; et se tournant vers la foule qui le suivait: «Je vous le déclare, dit-il, même en Israël, je n'ai pas trouvé une foi aussi grande.»
A Yeshu bhakapilikaneje genego bhashinkuimonga kaje, gubhatendebhwishe nikululola lugwinjili lwa bhandu bhaakagulangaga bhala, gubhashite, “Nganabhe kummona mundu akwete ngulupai jikulungwa nnei nkali kubhandu bha Ishilaeli.”
10 De retour à la maison, les envoyés du centurion trouvèrent le serviteur en pleine santé.
Bhandunji bhala bhakaikanganeje kumui, gubhanng'imenenje ntumwa jula alamile.
11 Le lendemain il se dirigea vers une ville appelée Naïn; avec lui allaient un grand nombre de ses disciples et une foule considérable.
Lyubha lyolyo a Yeshu gubhapite kushilambo shimo shashemwaga ku Naini, bhali bhalongene na bhaajiganywa bhabho na likundi likulungwa lya bhandu.
12 Comme il arrivait à la porte de la cité, il se trouva que l'on portait en terre un mort; c'était un fils unique dont la mère était veuve. Une grande quantité d'habitants de la ville étaient avec elle.
Bhai, bhali tome na nnango gwa lugwani gwa jinjilila nshilambo mula, gubhakoposhelenje bhandunji bhajigelenje maiti gaka nngwendo jumo mwana jwa jikape jwa bhakongwe bha shitenga. Bhandunji bhabhagwinji bha shene shilambo shila pubhalinginji pamo na bhakongwe bha shitenga bhala.
13 En la voyant, le Seigneur fut touché de compassions envers elle et lui dit: «Ne pleure point!»
Bhakulungwa a Yeshu bhakaabhoneje bhakongwe bhala gubhaabhonele shiya, gubhaalugulile, “Nnagute.”
14 Puis il s'approcha et toucha le cercueil. Les porteurs s'arrêtèrent, et il dit: «Jeune homme, je te l'ordonne, lève-toi!»
Kungai gubhapite kushikwaya shinanda shibhajigalilenje maiti shila, na bhajigelenje bhala gubhajimingene. Nigubhashite, “Nngwendo! Ngunakuubhalanjila, jinuka!”
15 Et le mort se dressa sur son séant et se mit à parler. Jésus le rendit à sa mère.
Nngwendo awile jula, gwajinwishe gwatemi, gwatandwibhe kubheleketa. A Yeshu gubhankamwiye kwa akwabhe.
16 La crainte les saisit tous et ils glorifiaient Dieu: «Un grand prophète, disaient-ils, a surgi parmi nous, et Dieu a visité son peuple.»
Bhandu bhowe gubhajogopenje, gubhaainiyenje a Nnungu bhalinkutinji, “Ankulondola bhakulungwa bha a Nnungu bhakoposhele munkumbi gwetu. A Nnungu bhashikwiya kukwaajangutilanga bhandu bhabho.”
17 Le bruit de ce qui s'était passé se répandit partout en Judée et dans tout le pays environnant.
Jene nganijo jikushumaga ku Yudea kowe na ilambo ya tome.
18 Les disciples de Jean ayant rapporté tout cela à leur maître,
Bhaajiganywa bha a Yowana gubhaalugulilenje a Yowana yowe yatendekaga ila. Nabhalabho a Yowana gubhaashemilenje bhaajiganywa bhabho bhabhili,
19 celui-ci en désigna deux, et les envoya dire au Seigneur: «Es-tu celui qui doit venir, ou devons-nous en attendre un autre?»
gubhaatumilenje ku Bhakulungwa a Yeshu bhakaabhuyanje. “Bhuli, mmwe Bhaatapula bhakwiya bhala eu twaalindilile bhana?”
20 S'étant donc présentés à Jésus, ces hommes lui dirent: «Jean-Baptiste nous a adressés à toi pour te dire: Es-tu celui qui doit venir ou devons-nous en attendre un autre?»
Bhaajiganywa bhala bhakaaimananjeje a Yeshu gubhaabhalanjilenje, Tushitumwa na a Yowana Bhaabhatisha tummuye kuti, “Bhuli, mmwe Bhaatapula bhakwiya bhala eu twaalindilile bhana?”
21 Or, en cet instant même, Jésus guérissait nombre de malades, d'infirmes, de possédés; à beaucoup d'aveugles il faisait don de la vue.
Popo pepo a Yeshu bhatendaga kwaalamyanga bhandu bhabhagwinji bhalagangaga na ilwele na bhashikilwanga maoka na kwaapanganga kulola ashinangalole bhabhagwinji.
22 Alors il fit aux messagers celte réponse: «Allez annoncer à Jean ce que vous avez vu et entendu: des aveugles voient, des estropiés marchent, des lépreux sont guéris, des sourds entendent, des morts ressuscitent, des pauvres entendent l'Évangiles.
Bhai, a Yeshu gubhaajangwilenje. “Nnjendangane nkaabhalanjilanje a Yowana yowe impilikenenje na kwiilolela mmashayenenji, ashinangalole bhanalolanga, ashinangwabha bhanakwendangana, bhamangundula bhanalama, ashinangapilikane bhanapilikana, bhawilenje bhanayuywanga, na bhaalaga bhanalungushiywanga Ngani ja Mmbone.
23 Heureux est celui pour qui je ne serai pas une occasion de chute.»
Mbaya jwene mundu ikakunshima kwa ligongo lyangu nne.”
24 Quand les messagers furent partis, Jésus se mit à parler de Jean aux multitudes: «Au désert, qu'êtes-vous allés voir? Est-ce un roseau agité par le vent?
Bhaajiganywa bha a Yowana bhakajabhulanganeje penepo, a Yeshu gubhatandwibhe kwaalugulilanga bhandu bhagumbelenje bhala nnganya ja a Yowana. “Pumwapitengenenje mukonde kukushibhona nndi? Mwaganishiyanga kukulibhona litete litikinywa na mbungo?
25 Qu'êtes-vous allés voir? Est-ce un homme aux vêtements efféminés? Mais ceux qui se revêtent de riches habits et qui vivent au milieu des délices vivent dans les palais des rois.
Ikabhe nneyo, kumwapitengenenje kulola nndi? Kumwapitengenenje kukunnola mundu awalile nngubho ya bhei jikulungwa? Bhaawalanga nngubho ya bhei jikulungwa nitama ndamo ya poka mwaakutamangana mmajumba ga shipalume!
26 Qu'êtes-vous donc allés voir? Est-ce un prophète? Oui, vous dis-je, et plus qu'un prophète.
Bhai, mmalanjilanje, mwapitengenenje kulola nndi? Mwapitengenenje kunnola nkulondola? Elo, numbe ngunakummalanjilanga, kupunda nkulondola.
27 C'est celui dont il est écrit: Voici que j'envoie mon messager pour te précéder Et préparer ton chemin devant toi.
Bhenebha ni a Yowana bhalugwilwe Mmajandiko ga Ukonjelo. ‘Ngunakuntuma muntenga jwangu, Anng'alashiye mpanda gwenu.’”
28 «Je vous le déclare, parmi ceux que les femmes ont enfantés, nul n'est plus grand que Jean. Mais le plus petit dans le Royaume de Dieu est plus grand que lui.»
“Ngunakummalanjilanga, munkumbi gwa bhabhelekwenje jwakwapi ali jwankulungwa kwaapunda a Yowana Bhabhatisha. Ikabheje, jwene ali jwa nshoko kaje mu Upalume gwa a Nnungu, ni ali jwa nkulungwa kupunda bhenebho.”
29 «En se faisant baptiser du baptême de Jean, tout le peuple qui l'écoutait, même les publicains ont reconnu la justice de Dieu;
Bhandu bhowe bhapilikenenje genego na nkali bhaakamula koli nigubhakundilenje kuti a Nnungu ni bha aki na bhanguja pabha bhashinkubhatishwanga na a Yowana.
30 mais en ne se faisant pas baptiser par lui, les Pharisiens et les légistes ont rejeté le dessein de Dieu à leur égard.»
Ikabheje mapalishayo na bhaajiganya bha shalia, bhashinkukananga yatumbililwe na a Nnungu, kwa nneyo nigibhakanilenje kubhatishwa na a Yowana.
31 «A qui donc assimilerai-je les hommes de cette génération-ci? et à qui ressemblent-ils?
A Yeshu nigubhaabhushiyenje, “Bhai bhandu bha lwene lubhelekolu naalandanyanje na nndi? Paakulandananga na shindu shashi?
32 Ils ressemblent à des enfants assis sur la place publique qui se crient les uns aux autres: Nous avons joué de la flûte Et vous n'avez pas dansé; Nous avons entonné des chants lugubres Et vous n'avez pas pleuré.»
Bhashilandananga na bhana bhatemingene pa lubhala lwa ushiya indu, bhalishemananga ashayenenji. Twashinkunngombelenga imbeta, ikabheje mwangainanga! Twashinkunnjimbilanga nyimbo ya ililo ikabheje mmanganya mwangagutanga!
33 «Et, en effet, Jean-Baptiste est venu s'abstenant de manger du pain et de boire du vin; et vous dites: «Il est possédé d'un démon.»
Pabha a Yowana bhashinkwiya, bhatendaga tabha na bhakang'waga divai, mmanganya gunshitenje. ‘Bhakwete lioka!’
34 Le Fils de l'homme est venu mangeant et buvant comme tout le monde, et vous dites: «Voilà un amateur de bonne chère, un buveur de vin, un ami des publicains et des pécheurs.»
Najwalakwe Mwana juka Mundu ashiika, analya na kung'wa, mmanganya gunshitenje. ‘Munnolanje, jwa doka na kolelwaju, mmbwiga nnjabhonji bhakamula koli na bhakwetenje yambi!’
35 «A la sagesse, justice est rendue par tous ses enfants.»
Nkali nneyo, lunda lwa a Nnungu lumanyishe kuti lwa mmbone na lwa aki kubhandu bhowe bhakundilenje.”
36 Un des Pharisiens le pria de venir manger chez lui. Jésus, étant donc entré dans la maison du Pharisien, se mit à table.
Bhapalishayo bhamo bhashinkwaashemela shalya a Yeshu kunngwabho. Nigubhajinjile nnyumba ja a bhapalishayo bhala gubhatemi kulya shalya.
37 Or, une femme de la ville qui vivait dans le péché, ayant appris qu'il était à table dans la maison de ce Pharisien, apporta un vase d'albâtre rempli de parfum.
Bhai, pene pa shilambo pala, bhashinkupagwa bhakongwe bhamo bhakwete yambi. Bhakapilikaneje kuti a Yeshu mubhali nnyumba ja a Palishayo bhala, gubhatolile shupa sha mauta ga nunjila shieleywe kwa liganga lya alabhashita.
38 Elle se plaça derrière lui, en pleurant, et se tint à ses pieds, qu'elle arrosa d'abord de ses larmes et qu'elle essuya ensuite de ses cheveux, à ses pieds qu'elle baisa longtemps et qu'elle oignit de son parfum.
Nigubhajimi tome na makongono ga a Yeshu bhaliguta, na minyoi jabho jilikwaandolishila a Yeshu mmakongono. Bhakongwe bhala gubhaponwele makongono ga a Yeshu kwa umbo yabho. Kungai gubhagalambile makongono gala na gubhaapekeye mauta ga nunjila gala.
39 Voyant cela, le Pharisien qui l'avait invité pensait en lui-même: «Si cet homme était prophète, il saurait qui est cette femme qui le touche; et ce qu'elle est: une pécheresse.
Bhapalishayo bhaashemile a Yeshu bhala, bhakagabhoneje genego, gubhaganishiye muntima gwabho, “Abha bhandubha kweli bhaakaliji ankulondola bha a Nnungu, ikaaliji bhamumanyi shibhali abha bhakongwe bhakwaakwayabha kuti bhakwete yambi.”
40 Jésus alors s'adressant à lui: «Simon, j'ai quelque chose à te dire.» — «Parle, maître», répondit Simon.» —
A Yeshu gubhaabhalanjile bhapalishayo bhala, “a Shimoni, shipali shindu shingupinga kummalanjila.” Nabhalabho a Shimoni bhakwaalugulilaga, “Elo, mmelekete Mmajiganya.”
41 «Un certain créancier avait deux débiteurs; le premier lui devait cinq cents deniers; et le second cinquante.
A Yeshu gubhashite, “Bhandu bhabhili bhashinkupolekanga ela kubhandu bhamo, bhamo libhalongwaga ligambo lya nshaala gwa shaka shimo na nushu, bhana ligambo lya nshaala gwa mwei gumo na nushu.
42 Ni l'un ni l'autre n'ayant de quoi le payer, il fit à chacun d'eux remise de sa dette. Lequel des deux l'aimera le plus?»
Bhakalepelanjeje kulipa magambo gabhonji, bhandu bhala gubhaaleshelelenje bhanaabhili. Lelo penepo munkumbi gwa bhene bhabhilibho, bhei shibhapunde kwaapinga bhaaleshelela magambo bhala?”
43 Simon fit cette réponse: «Celui, je suppose, auquel il a remis davantage.» — «Tu viens de juger en toute droiture», reprit Jésus;
A Shimoni gubhajangwile, “Penepo imanyishe kuti, bhaleshelelwe ligambo likulungwa shibhapunde kwaapinjiya.” A Yeshu gubhaabhalanjile, “Elo penepo nnjangwile ukoto.”
44 puis, se tournant vers la femme et parlant toujours à Simon: «Tu vois cette femme? Quand je suis entré dans ta maison tu ne m'as pas apporté d'eau pour mes pieds, mais elle, c'est avec ses larmes qu'elle les a arrosés, c'est avec ses cheveux qu'elle les a essuyés.
Penepo gubhaatendebhushile bhakongwe bhala, nikwaalugulila a Shimoni, “Nnikwaabhona abha bhakongwebha? Nne punyinjile munngwenu muno mwangamba mashi ga nabha mmakongono gangu, ikabheje abha bhakongwebha bhashinyobhya makongono gangu na minyoi jabho nimbonola na umbo yabho.
45 Tu ne m'as pas donné de baiser; mais elle, depuis l'instant où elle est entrée n'a cessé d'embrasser mes pieds.
Mmwe mwanganyambata, ikabheje abha bhakongwebha shijinjilile nne apano bhatendaga nyambata makongono gangu.
46 Sur ma tête, tu n'as pas fait d'onction d'huile; mais elle, ce sont mes pieds qu'elle a oints de parfum.
Mmwe mwangambakaya mauta muntwe, ikabheje abha bhakongwebha bhashimbakaya mauta mmakongono gangu.
47 A cause de cela, je te le déclare, ses nombreux péchés lui sont pardonnés, parce qu'elle a beaucoup aimé. Celui à qui on pardonne peu, aime peu.»
Kwa nneyo ngunakummalanjila kupinjiya kwabho kwapunda kunalanguya kuleshelelwa kwa ilebho yabho yaigwinji. Aleshelelwe ilebho ishoko, kupinga kwakwe kushokope.”
48 Puis il lui dit à elle: «Tes péchés te sont pardonnés.» —
Bhai a Yeshu gubhaabhalanjile bhakongwebhala, “Nneshelelwele yambi yenu.”
49 «Qui est cet homme qui va jusqu'à pardonner des péchés?» se demandèrent entre eux les convives.
Penepo bhatemingenenabho pashalya bhala gwaabhuyenenje, “Bhenebha bhandu bhashi, bhaakombola nkali kuleshelela yambi?”
50 Lui, cependant, dit à la femme: «Ta foi t'a sauvée; va en paix!»
Nabhalabho a Yeshu gubhaabhalanjile bhakongwe bhala, “Ngulupai jenu jintapwile, nnjende kwa ulele.”

< Luc 7 >