< Marc 14 >

1 Or la Pâque et la fête des pains sans levain devait avoir lieu dans deux jours, et les grands prêtres et les scribes cherchaient de quelle manière ils pourraient par ruse s'emparer de lui et le mettre à mort;
Pea hili ʻae ʻaho ʻe ua, pea hoko ʻa e[kātoanga ]ʻoe Lakaatu, mo e mā taʻemeʻafakatupu: pea naʻe kumi ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e kau tangata tohi pe fēfeeʻi ʻenau moʻua ia ʻi he kākā, ke tāmateʻi.
2 car ils disaient: « Que ce ne soit pas pendant la fête, de peur qu'il n'y ait une émeute du peuple. »
Ka naʻa nau pehē, “Kae ʻikai ʻi he kātoanga, telia naʻa ai ha maveuveu ʻae kakai.”
3 Et comme il se trouvait, à Béthanie dans la maison de Simon le lépreux, pendant qu'il était à table survient une femme tenant une fiole d'albâtre qui renfermait un parfum de véritable nard, très précieux; ayant brisé la fiole, elle la lui versa sur la tête.
Pea naʻe ʻi Pētani ia, ʻi he fale ʻo Saimone ko e kilia, pea ʻi heʻene nofo ʻo kai, naʻe haʻu ʻae fefine mo e puha ʻalapasita ʻoe lolo ko e naʻati moʻoni ʻoku mahuʻinga lahi; pea ne foaʻi ʻae puha, mo lilingi ki hono fofonga.
4 Mais il y avait là des gens qui s'indignaient entre eux: « Pourquoi cette profusion de parfum s'est-elle faite?
Pea naʻe ai ʻae niʻihi naʻa nau loto ʻita, ʻonau pehē, “Ko e hā kuo maumauʻi ai ʻae lolo?
5 Car ce parfum pouvait être vendu plus de trois cents deniers, et être donné aux pauvres; » et ils le tançaient vertement.
He naʻe faingofua ke fakatauʻaki ia ʻae tenali ʻe tolungeau tupu, pea foaki ki he masiva.” Pea nau lāunga kiate ia.
6 Mais Jésus dit: « Laissez-la faire; pourquoi lui faites-vous de la peine? Elle a accompli une bonne œuvre en ma personne,
Pea pehē ʻe Sisu, “Tuku ai pe ia; ko e hā ʻoku mou fakamamahiʻi ai ia? Kuo fai ʻe ia ʻae ngāue lelei kiate au.
7 en effet vous devez toujours avoir les pauvres avec vous, et quand vous le voudrez vous pouvez toujours leur faire du bien; mais moi vous ne devez pas m'avoir toujours.
He ʻoku ʻiate kimoutolu maʻuaipē ʻae masiva, pea ka mou ka loto ki ai ʻoku mou faʻa fai lelei kiate kinautolu; kae ʻikai teu ʻiate kimoutolu maʻuaipē au.
8 Ce qu'elle a pu, elle l'a fait; elle s'est occupée d'avance de parfumer mon corps pour ma sépulture.
Kuo ne fai ʻaia ʻoku ne faʻa fai: kuo tomuʻa haʻu ia ke tākai hoku sino ki hono tanu.
9 Or, en vérité je vous déclare que où que l'évangile soit prêché dans le monde entier, on parlera aussi de ce qu'elle a fait, en mémoire d'elle. »
Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate kimoutolu, Ko e potu ʻo māmani kotoa pē ʻe malangaʻaki ai ʻae ongoongolelei ni, ʻe fakahā ʻi ai foki mo ia kuo ne fai ko hono fakamanatuʻi.”
10 Et Judas Iscarioth, l'un des douze, se rendit auprès des grands prêtres pour le leur livrer;
Pea ko e tokotaha ʻoe toko hongofulu ma toko ua, ko Siutasi ʻIsikaliote, naʻa ne ʻalu ki he kau taulaʻeiki lahi, ke lavakiʻi ia kiate kinautolu.
11 ce qu'ayant ouï ils furent dans la joie, et ils promirent de lui donner de l'argent; et il cherchait comment il aurait une bonne occasion de le livrer.
Pea ʻi heʻenau fanongo ki ai, naʻa nau fiefia, ʻo fakaʻilo paʻanga kiate ia. Pea lamasi ʻe ia ke tuʻumālie ʻene lavakiʻi ia.
12 Et le premier jour de la fête des pains sans levain, époque où l'on immolait la pâque, ses disciples lui disent: « Où veux-tu que nous allions faire les préparatifs pour que tu manges la pâque? »
Pea ʻi he ʻuluaki ʻaho ʻoe mā taʻemeʻafakatupu, ʻi heʻenau tāmateʻi ʻa e [feilaulau ʻoe ]Lakaatu, pea pehē ʻene kau ākonga kiate ia, “Ko e potu fē ʻoku ke loto ke mau ʻalu ʻo teuteu ai, koeʻuhi ke ke kai ʻi he kātoanga [ʻoe ]Lakaatu?”
13 Et il dépêcha deux de ses disciples, et leur dit: « Allez à la ville, et vous rencontrerez un homme portant une cruche d'eau, suivez-le,
Pea fekau atu ʻe ia ʻae toko ua ʻi heʻene kau ākonga, ʻo ne pehē kiate kinaua, “Mo ō ki he kolo, pea ʻe fakafetaulaki mai kiate kimoua ʻae tangata ʻoku ne fua ʻae ipu vai: muimui ʻiate ia.
14 et où que ce soit qu'il entre, dites au chef de famille: « Le maître dit: Où est la chambre où je dois manger la pâque avec mes disciples? »
Pea ko e fale ko ia ʻe hū ki ai ia, mo pehē ai ki he ʻeiki ʻoe fale, ‘ʻOku pehē ʻe he ʻEiki, “Kofaʻā ʻae potu fale, ʻaia teu kai ai mo ʻeku kau ākonga ʻi he[kātoanga ʻoe ]Lakaatu.”’
15 Et lui-même vous montrera une grande salle à manger garnie de lits, toute prête; faites-y les préparatifs pour nous. »
Pea ʻe fakahā ʻe ia kiate kimoua ʻae potu lahi ki ʻolunga, kuo ngaohi mo teuteu: mo teuteu ʻi ai maʻatautolu.”
16 Et les disciples partirent et vinrent à la ville; et ils trouvèrent tout comme il le leur avait dit, et ils préparèrent la pâque.
Pea naʻe ʻalu atu ʻene ongo ākonga, ʻo na hū ki he kolo, pea na ʻilo ʻo hangē ko ʻene lea kiate kinaua: pea na teuteu ai ʻa e [feilaulau ʻoe ]Lakaatu.
17 Et quand le soir fut venu, il arrive avec les douze.
Pea ʻi he efiafi naʻa ne haʻu mo e toko hongofulu ma toko ua.
18 Et pendant qu'ils étaient à table et qu'ils mangeaient, Jésus dit: « En vérité je vous déclare que l'un d'entre vous qui mangez avec moi me livrera. »
Pea ʻi heʻenau nofo ʻo kai, naʻe pehē ʻe Sisu, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala kiate kimoutolu, Ko homou tokotaha ʻoku tau keinanga te ne lavakiʻi au.”
19 Ils commencèrent à être saisis de tristesse et à lui dire l'un après l'autre: « Est-ce moi? »
Pea naʻa nau mamahi leva, mo nau taki taha pehē kiate ia, “Ko au ia?” Pea [pehē ]ʻe ha taha, “Ko au ia?”
20 Mais il leur dit: « C'est un des douze, celui qui trempe avec moi dans le plat.
Pea lea ia, ʻo pehēange kiate kinautolu, “Ko e tokotaha ʻi he toko hongofulu ma toko ua, ʻoku mā ala mo au ki he ipu.
21 En effet le fils de l'homme s'en va, il est vrai, selon ce qui est écrit de lui; mais malheur à cet homme par qui le fils de l'homme est livré; il eût été bon pour lui que cet homme-là ne fût pas né. »
Ko e moʻoni ʻoku ʻalu ʻae Foha ʻoe tangata, ʻo hangē ko ia kuo tohi kiate ia: ka ʻe malaʻia ʻae tangata ko ia ʻaia ʻoku ne lavakiʻi ʻae Foha ʻoe tangata! Naʻe lelei ki he tangata ko ia ʻo ka ne ʻikai fanauʻi ia.”
22 Et pendant qu'ils mangeaient, ayant pris du pain, il le rompit après avoir, prononcé une bénédiction, et il le leur donna et dit: « Prenez; ceci est mon corps. »
Pea ʻi heʻenau kai, naʻe toʻo ʻe Sisu ʻae mā, ʻo ne tāpuaki, mo tofitofi, pea ne ʻatu kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “Toʻo, ʻo kai: ko eni hoku sino.”
23 Et ayant pris une coupe, il la leur donna après avoir rendu grâces, et ils en burent tous,
Pea toʻo ʻe ia ʻae ipu inu, pea hili ʻene fakafetaʻi, naʻa ne ʻatu kiate kinautolu: pea naʻa nau inu mei ai kotoa pē.
24 et il dit: « Ceci est mon sang, celui de l'alliance, qui est versé pour plusieurs.
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko hoku toto eni ʻoe fuakava foʻou, ʻaia ʻoku lilingi koeʻuhi ko e tokolahi.
25 En vérité je vous déclare que je ne boirai certainement plus du produit de la vigne, jusques à ce jour où j'en boirai du nouveau dans le royaume de Dieu. »
Ko e moʻoni ʻoku ou tala kiate kimoutolu, ʻE ʻikai te u toe inu ʻi he fua ʻoe vaine, kaeʻoua ke hokosia ʻae ʻaho ko ia te u inu foʻou ai ia ʻi he puleʻanga ʻoe ʻOtua.”
26 Et après avoir chanté, ils sortirent pour se rendre à la montagne des Oliviers.
Pea kuo hili ʻenau fasi hiva, naʻa nau ʻalu atu ki he moʻunga ʻoe ʻOlive.
27 Et Jésus leur dit: « Vous trébucherez tous, car il est écrit: Je frapperai le berger et les brebis seront dispersées.
Pea pehē ʻe Sisu kiate kinautolu, “ʻE tūkia ʻakimoutolu kotoa pē ʻi he poōni ʻiate au: he kuo tohi, ‘Te u taaʻi ʻae tauhi, pea ʻe movetevete ai ʻae fanga sipi.’
28 Mais après être ressuscité, je vous précéderai en Galilée. »
“Kae hili ʻeku toetuʻu, te u muʻomuʻa ʻiate kimoutolu ki Kāleli.”
29 Or Pierre lui dit: « Quand même tous trébucheraient, non pas moi! »
Ka naʻe pehē ʻe Pita kiate ia, “Kapau ʻe tūkia kotoa pē, ka e ʻikai te u pehē au.”
30 Et Jésus lui dit: « En vérité je te déclare que toi, aujourd'hui, cette nuit même, avant que le coq ait chanté deux fois, tu m'auras renié trois fois. »
Pea pehēange ʻe Sisu kiate ia, “Ko e moʻoni ʻoku ou tala atu kiate koe, Ko e ʻaho ni, ʻio, ʻi he pō ko eni, ʻe teʻeki ai ʻuʻua ʻae moa ʻo tuʻo ua, ka e liunga tolu hoʻo fakafisi ʻiate au.”
31 Mais il disait de plus belle: « S'il me fallait mourir avec toi, je ne te renierai certainement pas; » et tous aussi disaient la même chose.
Ka naʻe ʻāsili ai ʻene lea fakamātoato, “Kapau te u mate ai mo koe, ʻe ʻikai ʻaupito te u fakafisiʻi koe.” Pea naʻe lea pehē foki ʻakinautolu kotoa pē.
32 Et ils arrivent dans un lieu dont le nom était Gétsémani, et il dit à ses disciples: « Asseyez-vous-jusques à ce que j'aie prié. »
Pea naʻa nau hoko ki he potu naʻe hingoa ko Ketisemani: pea pehē ʻe ia ki heʻene kau ākonga, “Mou nonofo ʻi heni, kaeʻoua ke u lotu.”
33 Et il prend avec lui Pierre et Jacques et Jean; et il commença à être épouvanté et abattu,
Pea ne ʻave ʻe ia ʻa Pita mo Semisi mo Sione, pea kamata ilifia lahi, mo māfasia lahi ʻaupito;
34 et il leur dit: « Mon âme est triste jusques à la mort; demeurez ici et veillez. »
Pea ne pehē kiate kinautolu, “ʻOku mamahi lahi ʻaupito ʻo hangē ka mate hoku laumālie: mou tatali ʻi heni, pea leʻo.”
35 Et s'étant un peu avancé, il tombait à terre, et il priait afin que, s'il était possible, le moment s'éloignât de lui,
Pea ʻalu siʻi atu ia, ʻo tō fakafoʻohifo ki he kelekele, pea ne kole, ʻo kapau ʻe faʻa fai, pea laka ʻae feituʻu pō ko ia ʻiate ia.
36 et il disait: Abba, père, tout T'est possible; fais passer cette coupe loin de moi; mais non pas ce que moi je veux, mais ce que Toi! »
Pea pehē ʻe ia, “ʻApā, Tamai, ʻoku faʻa fai ʻe koe ʻae meʻa kotoa pē; ke ke ʻave ʻae ipu ni ʻiate au: kaeʻoua naʻaku faʻiteliha au, ka ko koe pe.”
37 Et il vient, et il les trouve endormis, et il dit à Pierre: « Simon, dors-tu? Tu n'as pas pu veiller une seule heure?
Pea haʻu ia, ʻo ne ʻilo kuo nau mohe, pea pehē ʻe ia kia Pita, “Saimone, ʻoku ke mohe ʻa koe? ʻE ʻikai te ke faʻa leʻo ʻe koe ʻi he feituʻu pō ʻe taha?
38 Veillez et priez, afin que vous n'entriez pas en tentation; l'esprit, il est vrai, est plein d'élan, mais la chair est faible. »
Mou leʻo pea lotu, telia naʻa lavaʻi ʻakimoutolu ʻe he ʻahiʻahi. Ko e moʻoni ʻoku fie fai ʻe he laumālie, ka ʻoku vaivai ʻae kakano.”
39 Et s'étant retiré derechef, il pria en répétant les mêmes paroles;
Pea toe ʻalu atu ia, ʻo lotu, ʻo ne fai pe ʻae lea ko ia.
40 et étant revenu de nouveau, il les trouva endormis; leurs yeux en effet étaient fort appesantis, et ils ne savaient que lui répondre.
Pea ʻi heʻene haʻu, naʻa ne ʻilo ʻenau toe mohe, (he naʻe māfasia honau mata, ) pea ʻikai te nau ʻilo pe ko e hā te nau lea ʻaki kiate ia.
41 Et il revient pour la troisième fois, et il leur dit: « Dormez désormais et reposez-vous; il suffit; l'heure est venue; voici, le fils de l'homme va être livré aux mains des pécheurs;
Pea haʻu ia ko hono liunga tolu, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Maʻu pe hoʻomou mohe, pea mālōlō: kuo lahi ia, kuo hokosia ʻae feituʻu pō: vakai, kuo lavakiʻi ʻae Foha ʻoe tangata ki he nima ʻoe kau angahala.
42 levez -vous, allons; voici, celui qui me livre s'approche. »
Tuʻu hake, ke tau ʻalu; vakai, ʻoku ʻi heni ia ʻoku ne lavakiʻi au.”
43 Et aussitôt, pendant qu'il parlait, survient Judas, un des douze, et avec lui une foule armée d'épées et de bâtons, envoyée par les grands prêtres et les scribes et les anciens.
Pea lolotonga ʻene lea, mo ʻene haʻu ʻa Siutasi, ko e tokotaha ʻoe toko hongofulu ma toko ua, pea mo e fuʻu kakai mo ia, mo e ngaahi heletā mo e ngaahi ʻakau, mei he kau taulaʻeiki lahi mo e kau tangata tohi pea mo e mātuʻa.
44 Or celui qui le livrait leur avait donné un signe convenu, en disant: « Celui que j'embrasserai, c'est lui; saisissez-le, et emmenez-le sous bonne garde. »
Pea ko ia naʻe lavakiʻi ia kuo ne tuku ʻae fakaʻilonga kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “Ka ʻilonga ʻaia teu ʻuma ki ai, ko ia ia: puke ia, ʻo tataki atu.”
45 Et s'étant aussitôt approché de lui, il dit: « Rabbi, » et il lui donna un tendre baiser.
Pea ʻi heʻene hoko mai, pea ne ʻalu leva kiate ia, ʻo ne pehē, “ʻEiki, ʻeiki;” pea ʻuma kiate ia.
46 Quant à eux, ils mirent la main sur lui, et se saisirent de lui.
Pea naʻa nau ala honau nima kiate ia, ʻo puke ia.
47 Mais l'un des assistants ayant tiré l'épée frappa l'esclave du grand prêtre et lui enleva l'oreille.
Pea ko e tokotaha ʻiate kinautolu naʻe tutuʻu [ʻi ai], naʻa ne unuhi ʻae heletā, ʻo ne taaʻi ʻae tamaioʻeiki ʻae taulaʻeiki lahi, ʻo motuhi hono telinga.
48 Et Jésus prenant la parole leur dit: « Vous êtes sortis comme contre un brigand, avec des épées et des bâtons, pour me prendre;
Pea lea ʻa Sisu, ʻo pehēange kiate kinautolu, “He kuo mou omi ke puke au, mo e ngaahi heletā mo e ngaahi ʻakau, ʻo hangē ha kaihaʻa?
49 tous les jours j'étais près de vous dans le temple occupé à enseigner, et il ne se saisissait pas de moi; mais c'est afin que les écritures fussent accomplies, »
Naʻaku ʻi he falelotu lahi mo kimoutolu ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo akonaki, pea naʻe ʻikai te mou puke au: ka [kuo pau ]ke fakamoʻoni ʻae ngaahi tohi.”
50 Et l'ayant abandonné ils s'enfuirent tous.
Pea naʻe liʻaki ia ʻekinautolu kotoa pē, ka nau feholaki.
51 Et un certain jeune homme le suivait, enveloppé d'un drap sur son corps nu, et on se saisit de lui;
Pea naʻe muimui ʻiate ia ʻae talavou ʻe tokotaha, kuo vala ʻaki ʻae tupenu pea naʻe puke ia ʻe he kau talavou:
52 mais ayant abandonné son drap, il s'enfuit tout nu.
Pea siʻaki ʻe ia ʻae tupenu, kae hola telefua ʻiate kinautolu.
53 Et ils amenèrent Jésus auprès du grand prêtre; et chez lui se réunissent tous les grands prêtres et les anciens et les scribes.
Pea naʻa nau tataki atu ʻa Sisu ki he taulaʻeiki lahi: pea naʻe fakataha mo ia ʻae kau taulaʻeiki lahi kotoa pē mo e mātuʻa mo e kau tangata tohi.
54 Et Pierre l'avait suivi de loin jusques dans l'intérieur de la cour du grand prêtre, et il se tenait assis avec les valets, et il se chauffait auprès du feu.
Pea muimui mamaʻo atu kiate ia ʻa Pita, ki he fale ʻoe taulaʻeiki lahi: pea nofo ia mo e kau tamaioʻeiki, ʻo ne mumū ʻi he afi.
55 Or, les grands prêtres et le sanhédrin tout entier cherchaient un témoignage contre Jésus pour le faire mourir, et ils n'en trouvaient point.
Pea kumi ʻe he kau taulaʻeiki lahi mo e kau fakamaau kotoa pē, ʻae fakamoʻoni kia Sisu, ke nau tāmateʻi ai ia; ka naʻe ʻikai maʻu.
56 Car plusieurs rendaient contre lui de faux témoignages, et les témoignages n'étaient pas d'accord.
He naʻe fakamoʻoni loi kiate ia ʻae tokolahi, ka naʻe ʻikai fai tatau ʻa ʻenau fakamoʻoni.
57 Et quelques individus s'étant présentés rendaient contre lui un faux témoignage, en disant:
Pea tuʻu hake ʻae niʻihi, ʻonau fakamoʻoni loi kiate ia, ʻo pehē,
58 « Nous l'avons entendu dire: Je détruirai ce sanctuaire fait de main d'homme, et en trois jours j'en rebâtirai un autre qui ne sera pas fait de main d'homme. »
“Naʻa mau fanongo ki heʻene pehē, ‘Te u veteki ʻae falelotu lahi ni kuo ngaohi ʻaki ʻae nima, pea ʻi he ʻaho ʻe tolu langa ha taha kehe, kae ʻikai ʻaki ʻae nima.’”
59 Et même sur ce point-là leur témoignage n'était pas d'accord.
Ka naʻe ʻikai fai tatau foki ʻenau fakamoʻoni.
60 Et le grand prêtre s'étant levé au milieu de l'assemblée, interrogea Jésus en disant: « Ne réponds-tu rien? Car ceux-ci témoignent contre toi. »
Pea tuʻu hake ʻae taulaʻeiki lahi ʻi he haʻohaʻonga, ʻo ne fehuʻi kia Sisu, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te ke lea [ki ai]? Ko e hā eni ʻoku fakamoʻoni ʻekinautolu ni kiate koe?”
61 Mais il gardait le silence et ne répondait rien. Le grand prêtre l'interrogeait derechef et lui dit: « Es-tu le Christ, le fils de Celui qui est béni? »
Ka naʻe longo pē ia, ʻo ʻikai siʻi lea. Pea toe fehuʻi ʻae taulaʻeiki lahi kiate ia, ʻo ne pehē, “Ko koe ko e Kalaisi, ko e ʻAlo ʻoe Monūʻia?”
62 Et Jésus dit: « Je le suis, et vous verrez le fils de l'homme assis à la droite de la Puissance, et venant avec les nuées du ciel. »
Pea pehē ʻe Sisu, “Ko au ia: pea te mou mamata ki he Foha ʻoe tangata ʻoku nofo ia ʻi he nima toʻomataʻu ʻoe māfimafi, pea mo ʻene haʻu mo e ngaahi ʻao ʻoe langi.”
63 Mais le grand prêtre ayant déchiré ses tuniques, dit: « Qu'avons-nous encore besoin de témoins?
Pea toki haehae ʻe he taulaʻeiki lahi hono kofu, ʻo pehē, “He koeʻumaʻā mo ha kau fakamoʻoni kehe?
64 Vous avez ouï le blasphème. Que vous en semble? » Et ils jugèrent tous qu'il méritait la mort.
Kuo mou fanongo ki he lea fie ʻOtua: ko e hā homou loto?” Pea nau loto taha kotoa pē ʻe totonu ke mate.
65 Et quelques-uns se mirent à cracher sur lui, et à lui voiler le visage, et à le souffleter, et à lui dire: « Prophétise; » et les valets le reçurent à coups de verges.
Pea kamata ʻaʻanu ʻae niʻihi kiate ia, pea ke ʻufiʻufi hono mata, ʻo taaʻi ia, pea nau pehē kiate ia, “Kikite!” Pea sipiʻi ia ʻe he kau tamaioʻeiki ʻaki honau ʻaofinima.
66 Et pendant que Pierre était en bas dans la cour arrive une des servantes du grand prêtre,
Pea ʻi he kei nofo ʻa Pita ʻi he fale ʻi lalo, ne haʻu ʻae fefine kaunanga ʻe taha ʻae taulaʻeiki lahi:
67 et ayant vu Pierre qui se chauffait, elle lui dit, après l'avoir regardé: « Toi aussi, tu étais avec le Nazarénien Jésus. »
Pea ʻi heʻene mamata kia Pita ʻoku ne mumū, naʻa ne sio kiate ia, mo ne pehē, “Ta ko koe foki naʻa ke ʻia Sisu ʻo Nāsaleti.”
68 Mais il le nia en disant: « Je ne sais, ni ne comprends ce dont tu parles. » Et il se retira au dehors dans le vestibule.
Ka naʻe fakafisi ia, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te u ʻilo [ia], pea ʻoku ʻikai te u ʻilo ʻaia ʻoku ke lea ʻaki.” Pea ʻalu ia ki he fale ʻituʻa; pea ʻuʻua ʻae moa.
69 Et la servante l'ayant vu dit aux assistants: « Celui-ci est des leurs. »
Pea toe mamata kiate ia ʻae fefine kaunanga, pea kamata pehē ʻe ia kiate kinautolu naʻe tutuʻu ʻi ai, ko e taha eni ʻokinautolu.
70 Mais il le niait de nouveau. Et un instant après les assistants disaient derechef à Pierre: « Vraiment tu es des leurs, car tu es aussi Galiléen. »
Pea toe fakafisi ia. Pea fuoloa siʻi, pea toe pehē ʻekinautolu naʻe tutuʻu ʻi ai kia Pita, “Ko e moʻoni ko e [taha ]koe ʻakinautolu; he ko e Kāleli koe, pea ʻoku tatau [mo ia ]hoʻo lea.”
71 Mais il se mit à proférer des anathèmes et à dire avec serment: « Je ne connais point cet homme dont vous parlez, »
Ka naʻe kamata kape ia mo fuakava, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te u ʻilo ʻae tangata ni ʻoku mou lea ki ai.”
72 Et aussitôt le coq chanta pour la seconde fois, et Pierre se souvint de la parole que Jésus lui avait dite: « Avant que le coq ait chanté deux fois, tu m'auras renié trois fois. » Et cette pensée le faisait pleurer.
Pea naʻe ʻuʻua ʻae moa ko hono liunga ua. Pea manatu ʻa Pita ki he lea ʻaia naʻe lea ʻaki ʻe Sisu kiate ia, “ʻE teʻeki ai liunga ua ʻae ʻuʻua ʻae moa, kae liunga tolu hoʻo fakafisi ʻiate au.” Pea ʻi heʻene manatu [ki ai], naʻa ne tangi.

< Marc 14 >