< Luc 8 >

1 Et il advint plus tard que lui-même s'en allait de ville en ville et de village en village, prêchant et annonçant la bonne nouvelle du royaume de Dieu,
Masigi matungda Jisuna Tengban Mapugi Ningthou leibakki Aphaba Pao sandoktuna sahar saharda amadi khunggang khunggangda chatlammi. Aduga tung-inba taranithoi adu Ibungoga loinarammi.
2 et avec lui étaient les douze, ainsi que quelques femmes qui avaient été délivrées d'esprits malins et d'infirmités: c'étaient Marie qui était appelée Magdalène, de laquelle étaient sortis sept démons,
Amasung lai phattaba changlambadagi amadi anaba singdagi Ibungona phahanbikhiba nupi khara haibadi phattaba thawai taret tanthokkhiba Magdalene hainasu koubi Mary,
3 et Jeanne femme de Chouza intendant d'Hérode, et Susanne, et plusieurs autres qui les assistaient de leurs biens.
Herod-ki thabak pannaba Cuza-gi nupi Joanna, Susanna amadi atei nupisingsu Ibungoga loinarammi. Makhoina makhoi masagi leijaba maran mathumdagi Jisu amadi mahakki tung-inbasingbu mateng panglammi.
4 Cependant une foule nombreuse, où se trouvaient aussi ceux qui de ville en ville étaient venus à lui, s'étant rassemblée, il dit sous forme de parabole:
Amasung tongan tonganba saharsingdagi misingna Jisugi manakta laktuna mi chonna tillarabada, Ibungona makhoida pandam asi hairak-i,
5 « Le semeur sortit pour semer sa semence; et pendant qu'il la semait, une partie tomba le long du chemin, et elle fut foulée aux pieds, et les oiseaux du ciel la mangèrent toute.
“Lou uba nupa amana maru hunba chatlammi. Amasung mahakna marusing adu loubukta asum hullakpada maru kharana lambida tare aduga madu misingna khongna netkhaire amasung atiyagi ucheksingnasu chakthokle.
6 Et une autre tomba sur du roc, et ayant poussé elle sécha, parce qu'elle n'avait pas d'humidité.
Maru kharana nung marakta tare aduga madu hek hourakpaga ising inin leitabana thuna kangsille.
7 Et une autre tomba au milieu des épines, et les épines ayant poussé avec elle, l'étouffèrent.
Maru kharana tingkang pambi marakta tare aduga tingkhang pambising aduna maduga loinana houminnaraktuna madubu namhatle.
8 Et une autre tomba dans la bonne terre, et ayant poussé elle produisit du fruit au centuple. » En disant cela, il s'écriait: « Que celui qui a des oreilles pour entendre, entende! »
Atei marusing aduna leihao leiba leibak mathakta tare aduga hougatlaktuna thakhiba adugi saruk chama chama henna mahei yalle.” Amasung Ibungona masi hairaba tungda, khonjel houna hairak-i, “Tananaba nakhong panba mahak aduna tasanu.”
9 Mais ses disciples lui demandaient ce que signifiait cette parabole?
Adudagi Ibungogi tung-inbasing aduna Ibungoda hanglak-i, “Pandam asigi wahanthok karino?”
10 Or il dit: « Il vous a été donné de connaître les mystères du royaume de Dieu; mais pour les autres c'est en paraboles, afin qu'en voyant ils ne voient pas, et qu'en entendant ils ne comprennent pas.
Maduda Ibungona khumlak-i, “Tengban Mapu leibakki athuppa adu nakhoidadi khanghanbire adubu ateisingdadi makhoina una una udanaba aduga tana tana khangdanaba eina pandam oina ngangle.”
11 Or voici ce que signifie cette parabole: La semence, c'est la parole de Dieu.
“Pandam asigi wahanthokti asini: Maru adu Tengban Mapugi waheini.
12 Mais ceux qui sont le long du chemin sont ceux qui ont entendu, puis survient le diable et il enlève la parole de leur cœur, afin qu'ils ne soient pas sauvés après avoir cru.
Aduga lambida tariba marusing aduna Tengban Mapugi wa tarabasing aduni; adubu makhoina thajaduna kanbiba phangdanaba Devilna laktuna makhoigi thamoidagi Tengban Mapugi wa adu louthokhi.
13 Quant à ceux qui sont sur le roc, ce sont ceux qui, lorsqu'ils ont entendu, reçoivent avec joie la parole; et ceux-ci n'ont pas de racine, ils croient temporairement, et au moment de la tentation ils font défection.
Nunglakta taba marusing aduna Tengban Mapugi wa taraga haraona lousinbasing aduni, Adubu makhoigi marasingdu luna tadaba maramna makhoina matam khara thajaramlaga changyeng lakpa matamda hekta tukhi.
14 Quant à ce qui est tombé sur les épines, ce sont ceux qui ont entendu, et qui en avançant sont étouffés par les soucis et la richesse et les plaisirs de la vie et ne produisent rien.
Tingkhang pambi marakta taba marusing aduna Tengban Mapugi wa tabasing aduni. Adubu punsigi langtaknaba, lanthum amadi punsigi harao nungaibana namhatkhi, amasung makhoigi maheidu keidoungeida heijing phade.
15 Mais ce qui est tombé dans la bonne terre, ce sont ceux qui, ayant entendu la parole avec un cœur noble et bon, retiennent la parole, et portent du fruit avec persévérance.
Adubu leihao leiba leibak mathakta taba marusing adudi Tengban Mapugi wa adu taraga aphaba amasung haiba injaba thamoida madubu chetna thamjaduna mahei pandriba phaoba khanglibasing aduni.”
16 Or personne, après avoir allumé une lampe, ne la cache sous un meuble, ou ne la place sous un lit, mais il la place sur un support.
“Mi kananasu thaomei than-gatlaga thumokna kupsinde nattraga kangkhada thamnade. Adubu manungda changlakpasing aduna mangal adu unanaba thaomei makhongda thaomei adu thammi.
17 Car il n'y a rien de caché qui ne doive être manifesté, ni rien de secret qui ne doive être connu et mis en évidence.
“Maramdi phongdokloidaba arotpa karisu leite, aduga khangloidaba nattraga phongloidaba athuppa karisu leite.
18 Prenez donc garde de quelle manière vous écoutez; car celui qui a, on lui donnera, et celui qui n'a pas, même ce qu'il s'imagine avoir lui sera enlevé. »
“Maram aduna nakhoina karamna tabage haibadu cheksillu. Maramdi areiba mahak aduda henna pibigani aduga leitaba mangondagi mahakna leijei haina khanjaba khajiktang adu phaoba louthokkani.”
19 Or sa mère et ses frères se rendirent auprès de lui, et ils ne pouvaient l'atteindre à cause de la foule.
Adudagidi Jisugi mama amasung manaosingna mahakpu unaba laklammi, adubu miyam adugi maramna makhoina Ibungogi manakta changba ngamlamde.
20 Et il lui fut dit: « Ta mère et tes frères sont là dehors, qui veulent te voir. »
Amasung kanagumba amana Ibungoda hairak-i, “Ibungogi ima amasung inaosingna Ibungobu unaningbagi mapanda leptuna leiri.”
21 Mais il leur répliqua: « Ma mère et mes frères, ce sont ceux qui écoutent la parole de Dieu et qui la pratiquent. »
Maduda Jisuna khumladuna makhoi pumnamak aduda hairak-i, “Tengban Mapugi wa taraga madubu inba makhoi adu eigi ima amasung ichil-inaosingni.”
22 Or il advint un jour qu'il monta dans une barque, ainsi que ses disciples, et il leur dit: « Passons sur l'autre rive du lac; » et ils partirent.
Nongma Jisuna magi tung-inbasingda hairak-i, “Eikhoi pat asigi wangmada chatsi.” Adudagi makhoina hida kakhattuna hidu hondokle.
23 Mais pendant la traversée il s'endormit, et un tourbillon de vent se précipita sur le lac, et ils étaient submergés et en péril.
Amasung makhoina asum hi honduna lakpada Ibungo tumthakhirammi. Adudagi ikhang khanghoudana akanba nonglei nungsit ama pat aduda humjillakle amasung hi aduda ising hajillaktuna makhoi pumnamak yamna khudongthibada tarammi.
24 Mais s'étant approchés ils l'éveillèrent en disant: « Maître, Maître, nous périssons. » Et lui s'étant réveillé, gourmanda le vent et l'agitation de l'eau; et ils cessèrent, et il survint du calme.
Matamduda tung-inbasing aduna Ibungogi manakta laktuna mahakpu houdoktuna hairak-i, “Oja Ibungo, oja Ibungo! Eikhoi siba tare!” Maduda Ibungona hougatladuna nungsit amasung ithak ipom aduda lepnanaba yathang pirammi. Adudagi nonglei nungshit adu lepkhirammi amasung pumnamak tumin leikhirammi.
25 Mais il leur dit: « Où est votre foi? » Et tout effrayés ils s'émerveillèrent en disant: « Quel est donc celui-ci, qu'il commande même aux vents et à l'eau? »
Aduga Ibungona tung-inbasing aduda hanglak-i, “Nakhoigi thajaba adu kadaino?” Maduda makhoina akiba amadi angakpaga loinana amaga amaga hangnarak-i, “Mahak asi karamba mino? Mahakna nungsit amadi ithak-ipomda phaoba yathang pi aduga makhoina mahakna haiba illi.”
26 Et ils abordèrent au pays des Géraséniens, qui est en face de la Galilée.
Adudagi Jisu amadi mahakki tung-inbasingna Galilee ipak lanthoktuna Gerasa lamdamda laklammi.
27 Et lorsqu'il fut descendu à terre, vint à sa rencontre de l'intérieur de la ville un certain homme que possédaient des démons, et depuis longtemps il n'avait pas porté de vêtement, et il ne demeurait point dans une maison, mais dans les tombeaux.
Amasung Jisuna hidagi kangphalda kumthaba matam aduda sahar aduda leiba lai phattaba changba nupa amaga thengnarammi. Mahak matam kuinadagi maphi marol settana leirammi amasung mayumda leiramde. Adubu mahak mongphamsingda leirammi.
28 Or ayant aperçu Jésus, après avoir poussé un cri, il tomba à ses pieds, et dit à haute voix: « Qu'y a-t-il de commun entre moi et toi, Jésus, fils du Dieu Très-Haut? Je t'en prie, ne me torture pas. »
Mahakna Jisubu hek ubaga kanna laoraduna Ibugogi khuyakhada tuthajaraga ahouba khonjelda hairak-i, “Jisu, Wangthoiraba Tengban Mapugi Macha, nangga eiga kari mari leinabage? Eina nangonda haijari, eibu awaba pibiganu.”
29 En effet il avait enjoint à l'esprit impur de sortir de cet homme; car pendant longtemps il l'avait entraîné avec lui; et il était chargé de chaînes et d'entraves pour être bien gardé, et rompant ses liens il était emmené par le démon dans les déserts.
Mahakna asumna hairibasi Jisuna hanna phattaba thawai aduda mangondagi chatkhinaba yathang pibagi maramnani. Phattaba thawai aduna mahakpu kayarak hanna pharammi, aduga mahakpu phajinduna makhong makhut yotling phalang chanduna thamlabasu mahakna madu pumnamaktu thadatli aduga phattaba thawai aduna chingduna mahakpu lamhang tumhangda puthok-i.
30 Or Jésus lui demanda: « Quel est ton nom? » Et il dit: « Légion, » parce que plusieurs démons étaient entrés en lui.
Adudagi Jisuna mangonda hanglak-i, “Naming kari kou-i?” Maduda mahakna khumlak-i, “Tenggol kou-i.” Maramdi mangonda lai phattaba mayam ama changlammi.
31 Et ils le sollicitaient de ne pas leur ordonner d'aller dans l'abîme. (Abyssos g12)
Adudagi lai phattabasing aduna Ibungoda makhoibu makha naidaba komda chatnanaba yathang pibidanaba hanna hanna haijarammi. (Abyssos g12)
32 Or il y avait là un troupeau de nombreux pourceaux qui paissait dans la montagne; et ils le sollicitèrent de leur permettre d'entrer dans ces pourceaux; et il le leur permit.
Aduga yamlaba ok sanggu ama manak nakpa chingmai aduwaida machinjak chaduna leirammi. Amasung phattaba laising aduna Ibungoda makhoibu oksing aduda changhanbinaba haijare. Aduga maduda Ibungona yabire.
33 Or les démons étant sortis de cet homme entrèrent dans les pourceaux, et le troupeau se rua au bas du précipice dans le lac et se noya.
Adudagi lai phattabasing aduna nupa adudagi thoraktuna oksing aduda changlammi amasung angamba chingmai adudagi patta chentharaklaga iraknaduna sire.
34 Or ceux qui le faisaient paître, ayant vu ce qui était arrivé s'enfuirent et portèrent la nouvelle dans la ville et dans les campagnes.
Ok senbasing aduna thokkhiba thoudok adu ubada chenkhiduna saharsing amadi khul khulsingda pao adu talammi.
35 Or les gens sortaient pour voir ce qui était arrivé, et ils vinrent auprès de Jésus, et ils trouvèrent assis aux pieds de Jésus, vêtu, et raisonnable, l'homme duquel étaient sortis les démons; et ils furent saisis de terreur.
Aduga thoudok adu yengnaba misingna thoraklammi. Adudagi makhoina Jisugi manakta lakpa matamda lai phattaba changlambadagi thokkhraba nupa adu maphi settuna wakhal tana Jisugi khuyada phamduna leiba adu makhoina thengnarammi amasung maduda makhoi kirammi.
36 Or les témoins leur rapportèrent de quelle manière le démoniaque avait été guéri.
Amasung thoudok adubu uhouba mising aduna phattaba lai changba nupa aduna kamdouna phakhibage haibadu mising aduda tamlammi.
37 Et toute la population de la contrée voisine des Géraséniens le pria de s'éloigner d'eux, car ils étaient saisis d'une grande crainte. Et étant remonté dans une barque, il s'en retourna.
Adudagi Gerasa-gi akoibada leiba miyam apumba aduna Jisuda mapham adu thadoktuna chatpikhinaba haijarammi, maramdi makhoi adukki matik kirammi. Maram aduna Jisuna hida tongladuna mapham adu thadoknaba touba matamda,
38 Cependant l'homme duquel étaient sortis les démons le priait de le prendre avec lui, mais il le renvoya en disant:
Lai phattaba changlamba nupa aduna Jisuda haijarak-i, “Eihaksu Ibungoga loinana chatchage.” Adubu Jisuna asumna hairaduna nupa adu thakhirammi,
39 « Retourne dans ta maison, et raconte tout ce que Dieu a fait pour toi. » Et il s'en alla proclamant dans toute la ville tout ce que Jésus avait fait pour lui.
“Nahakna yumda handuna Tengban Mapuna nangonda kayada chaoba thabak toubikhre haibadu tamlu” Aduga nupa aduna chatkhraga Jisuna mangonda kayada chaoba thabak toubikhibage haibadu sahar sinba thungna tamlammi.
40 Or comme Jésus revenait en arrière, il fut accueilli par la foule, car ils étaient tous à l'attendre.
Jisuna patki wangmada halakpa matamda miyamna mabu haraona oklammi, maramdi makhoi pumnamakna Ibungobu ngaiduna leirammi.
41 Et voici, survint un homme, dont le nom était Jaïrus, et c'était lui qui était chef de la synagogue; et étant tombé aux pieds de Jésus, il le sollicitait d'entrer dans sa maison,
Adudagi maming Jairus kouba synagogue-ki luchingba ama laktuna Jisugi khuyada tuthajaduna mahakki yumda Ibungona lakpinaba haijarammi,
42 parce qu'il avait une fille unique âgée d'environ douze ans, et qu'elle se mourait. Or, comme il s'y rendait, la foule l'étouffait,
Maramdi mahakki chahi taranithoi surabi amata pokchabi machanupi sigadourammi. Aduga Jisuna lambida lakpada miyam aduna Ibungogi maikei khudingmakta yomsillammi.
43 et une femme malade depuis douze ans d'un flux de sang, laquelle n'avait pu être guérie par personne,
Makhoisingdugi marakta chahi taranithoi chupna ee taduna naraklabi ama yaorammi. Mahakna laiyengba mi kaya amada mahakki leijaba pumanmak puthoktuna layenglurabasu kana amatana mahakpu phahanba ngamlamde.
44 s'étant approchée toucha par derrière la frange de son manteau, et tout à coup son flux de sang s'arrêta.
Amasung mahakna Ibungogi tungda laktuna Ibungogi phijida sokcharammi aduga khudak aduda mahakki ee taramba adu lepkhirammi.
45 Et Jésus dit: « Qui est-ce qui m'a touché? » Mais tous s'en défendant, Pierre dit: « Maître, la foule t'entoure et te presse! »
Maduda Jisuna hanglak-i, “Kanana eingonda sokhibage?” Aduga pumnamakna sokte hairabada, Peter-na Ibungoda hairak-i, “Oja Ibungo, Mi pumnamakna Ibungoda omsinduna insinnabanani.”
46 Mais Jésus dit: « Quelqu'un m'a touché; car j'ai senti qu'une force est sortie de moi. »
Adubu Jisuna hairak-i, “Kanagumba amana eibu sokkhre maramdi eingondagi panggal thokkhiba adu ei khangngi.”
47 Et la femme, voyant qu'elle était découverte, s'approcha en tremblant, et s'étant jetée à ses pieds, elle déclara devant tout le peuple pour quel motif elle l'avait touché, et comment elle avait été tout à coup guérie.
Adudagi nupi aduna lotpa yararoi haiba khanglabada tanik tanikna laklaga Ibungogi khuyada tuthajarammi. Aduga mahakna Ibungoda kari maramgidamak sokkhiba aduga kamdouna mahakki anabadu khudaktuda phakhibage haibadu miyam adugi mangda mahakna haidokle.
48 Mais il lui dit: « Ma fille, ta foi t'a sauvée, va-t-en en paix. »
Maduda Ibungona mangonda hairak-i, “Ichanupi, Nanggi thajabana nahakpu phahanbire; ingthana chatcharo.”
49 Comme il parlait encore, survint quelqu'un de chez le chef de synagogue, disant: « Ta fille est morte, n'importune plus le maître! »
Jisuna wa asi hairingei matamduda synagogue-ki luchingba Jairus-ki yumdagi paopuba mi ama laktuna Jairus-ta hairak-i, “Nahakki nachanupi sire, aduna oja Ibungobu amuk wahalluraganu.”
50 Ce que Jésus ayant ouï, il lui répliqua: « Ne crains point, crois seulement, et elle sera sauvée. »
Hairiba adu tabada Jisuna Jairus-ta hairak-i, “Kiganu, thada thajou aduga mahakpu soidana phahanbigani.”
51 Or, étant entré dans la maison, il ne permit pas que personne entrât avec lui, sauf Pierre, et Jean et Jacques et le père de l'enfant et sa mère.
Adudagi makhoina Jairus-ki yumda thunglabada, Jisuna Peter, John, Jacob amadi nupimacha adugi mama mapa nattana kana amatabu manungda changhallamde.
52 Or tous pleuraient et se lamentaient sur elle, mais il leur dit: « Ne pleurez pas; car elle n'est pas morte, mais elle dort. »
Aduga mi pumnamakna nupimacha adugidamak kaplammi amasung tengtha nawoirammi. Adubu Jisuna hairak-i, “Kapkanu, mahak siba natte, mahak tumlibani.”
53 Et ils se moquaient de lui, sachant qu'elle était morte.
Maduda makhoi pumnamakna mahak sire haiba khangbana Ibungobu noknarammi.
54 Mais lui, ayant pris sa main, s'écria: « Enfant, lève-toi. »
Adubu Jisuna mahakki makhuttu pairaduna houna hairak-i, “Nupimacha, hougatlu.”
55 Et son esprit revint, et elle se leva immédiatement; et il commanda qu'on lui donnât à manger.
Maduda nupimacha adugi thawaidu amuk hallaktuna mahak khudak aduda lepkhatlakle. Adudagi Jisuna nupimacha aduda chananaba karigumba khara pinanaba makhoida hairammi.
56 Et ses parents furent stupéfaits; mais il leur enjoignit de ne parler à personne de ce qui était arrivé.
Amasung nupimacha adugi mama mapa adu ingak ngaklammi, adubu thokhiba thoudok adu mi kana amatada tamthoktanaba Ibungona makhoida yathang pirammi.

< Luc 8 >