< Luc 20 >

1 Et il advint, l'un des jours où il enseignait le peuple dans le temple et où il annonçait la bonne nouvelle, que les grands prêtres et les scribes survinrent avec les anciens,
Nongma Mapugi Sanglenda Jisuna miyamda tambiduna amadi aphaba pao sandoktuna leiringeida, athoiba purohit amadi wayen-yathanggi ojasingna ahal lamansingga loinana punna lakladuna,
2 et lui dirent: « Dis-nous en vertu de quelle autorité tu fais ces choses, ou bien quel est celui qui t'a donné cette autorité? »
Ibungoda hairak-i, “Nahakna kari matik leiduna pumnamaksing asi touribano? Eikhoida haiyu. Kanana nangonda matik adu pibage?”
3 Mais il leur répliqua: « Je vous adresserai de mon côté une question; dites-moi:
Maduda Jisuna makhoida khumlak-i. “Eisu nakhoida wahang ama hangge, nakhoi eingonda khummu,
4 Le baptême de Jean venait-il du ciel ou des hommes? »
John-na baptize toubagi matik adu swargadagira nattraga misingdagira?”
5 Mais ils conférèrent entre eux en disant: « Si nous disons: Du ciel, il nous dira: Pourquoi n'y avez-vous pas cru?
Maduda makhoina makhoi masel khannaraduna hainarammi, “Eikhoina kari haigadage? Eikhoina swargadagini hairagadi, mahakna eikhoida haigani, ‘Adu oirabadi nakhoina mahakpu karigi thajadribano?’
6 Mais si nous disons: Des hommes, tout le peuple nous lapidera, car il est convaincu que Jean était un prophète. »
Aduga eikhoina madu misingdagini hairagadi mi pumnamakna eikhoibu nungna thagani, maramdi mi pumnamakna Johnbu Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichou amani haina lou-i.”
7 Et ils répondirent ne pas savoir d'où.
Maram aduna makhoina khumlak-i, “Eikhoina madu kadaidagino haiba khangde.”
8 Et Jésus leur dit: « Moi non plus je ne vous dis pas en vertu de quelle autorité je fais ces choses. »
Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Adu oirabadi, eina karamba itik leiduna pumnamaksing asi touribano haibadu einasu hairaroi.”
9 Mais il se mit à adresser au peuple cette parabole: « Un homme planta une vigne, et il l'afferma à des vignerons, et il s'absenta pendant longtemps.
Adudagi Jisuna mising aduda amuk onsillaktuna pandam asi hairak-i, “Kanagumba nupa amana anggur ingkhol ama koirammi. Aduga mahakna madu sandoklamlaga mayum thadoktuna arappa lam amada matam kuina chatkhirammi.
10 Et au temps voulu il dépêcha un esclave aux vignerons, afin qu'ils lui donnassent une part de la récolte de la vigne; mais les vignerons, après l'avoir battu, le renvoyèrent les mains vides.
Adudagi anggur mahei lokpa matam youraklabada mahakna mahakki manai amabu anggur ingkhol koibasing adudagi mahakki angur saruk lourunaba tharammi. Adubu makhoina manai adubu phuraga khut hangna halhankhirammi.
11 Et il continua d'envoyer un autre esclave, mais eux, après l'avoir aussi battu et outragé, le renvoyèrent les mains vides.
Maram aduna mahakna atoppa manai ama amuk tharammi; adubu mahakpusu phuduna ikaiba piraga khut hangna thakhirammi.
12 Et il continua d'en envoyer un troisième; mais eux, après l'avoir aussi blessé, l'expulsèrent.
Adudagi mahakna ahumsuba manai ama amuk tharammi; aduga makhoina mahakpu thina asok-apan nanghanduna mapanda langthoklammi.
13 Or le propriétaire de la vigne dit: Que ferai-je? J'enverrai mon fils bien-aimé, peut-être le respecteront-ils.
Adudagi anggur ingkholgi mapu aduna mathanta hangjarak-i, ‘Eina houjik kari tousige? Eina eigi nungsijaraba ichanupabu tharage, mahakpudi makhoina ikai khumnabibasu yai.’
14 Mais les vignerons l'ayant vu délibéraient entre eux, en disant: « Celui-ci est l'héritier, tuons-le, afin que l'héritage nous appartienne. »
Adubu ingkhol koibasing aduna mahakpu ubada makhoi masel tanaduna hainarammi, ‘Mahak asi yulep charani. Eikhoina mahakpu hatlasi, adu oirabadi mahakki lan adu eikhoigi oihouragani.’
15 Et l'ayant jeté hors de la vigne, ils le tuèrent. Que leur fera donc le propriétaire de la vigne?
Maram aduna makhoina mahakpu anggur ingkholgi mapanda chingthoklammi aduga mahakpu hatlammi. “Adu oiragadi ingkholgi mapu aduna makhoida houjik kari tougadage?
16 Il viendra, et fera périr ces vignerons, et il donnera la vigne à d'autres. » Ce qu'ayant ouï, ils dirent: « Qu'il n'en soit pas ainsi! »
Mahakna chattuna ingkhol koibasing adubu hattuna anggur ingkhol adu atoppa ingkhol koibasingda pithokkani.” Hairiba adu tabada, mising aduna hairak-i, “Madu keidounungda oidasanu.”
17 Mais lui, les ayant regardés, leur dit: « Que signifie donc ce passage de l'écriture: La pierre que les constructeurs ont rejetée est celle qui est devenue le sommet de l'angle? »
Aduga Jisuna makhoida yengladuna hairak-i, “Adu oiragadi Mapugi puyada iduna leiriba wa asigi wahandok adu karino? ‘Yumsabasingna kanadare haiduna langsekpa nung adu, Oirakle khwaidagi maruoiba chithekki nung.’
18 Quiconque sera tombé sur cette pierre sera fracassé, tandis que celui sur lequel elle sera tombée, elle le fera voler en éclats.
Nung aduda tuba mi khudingmakna machet tana kaigani aduga nung aduna nanba mahak aduna makup tana takkhaigani.”
19 Et les scribes et les grands prêtres cherchèrent à mettre les mains sur lui en ce moment même; et ils craignirent le peuple. Ils avaient compris en effet que c'était contre eux qu'il avait prononcé cette parabole.
Wayen yathanggi ojasing amadi athoiba purohitsingna Ibungobu khudakta phananaba lambi thirammi maramdi pandam adu Ibungona makhoigi mathakta haibani haiba makhoi khanglammi. Adubu makhoina misingbu kirammi.
20 Et s'étant mis à l'épier, ils dépêchèrent des gens subornés qui feignaient d'être justes, afin de surprendre une parole de lui, de manière à le livrer au magistrat et à l'autorité du gouverneur.
Maram aduna makhoina khudongchaba ama yengduna leirammi. Aduga makhoina Ibungogi waheida asoiba thiduna mahakpu phaduna Rome-gi leingak mapugi pangal amadi matikta pithoknanaba pukchel sengba mi sasinnaba lanjabasing tharammi.
21 Et ils l'interrogèrent en disant: « Maître, nous savons que tu parles et que tu enseignes comme il convient, et que tu ne fais point acception de personnes, mais que tu enseignes avec vérité la voie de Dieu.
Aduga lanjabasing aduna Jisuda hairak-i, “Oja Ibungo, Nahakti achumba ngangi amasung chumna tambi, aduga nahakna michang mikhai naide adubu Tengban Mapugi lambi adu chumna tambi.
22 Nous est-il permis ou non de payer le tribut à l'empereur? »
Eikhoida haibiyu, eikhoina Caesar-da kanggat thiba asi eikhoigi wayel yathanggi maiyoktara, nattabra?”
23 Mais ayant démêlé leur fourberie, il leur dit:
Adubu Jisuna makhoigi lounam adu khangladuna makhoida hairak-i,
24 « Montrez-moi un denier: de qui porte-t-il l'effigie et la légende? » Ils dirent: « De l'empereur. »
“Eingonda denari ama utlu. Yeng-u, masida namliba saktam amasung maming asi kanagino?” Maduda makhoina khumlak-i, “Caesar-gini”
25 Or il leur dit: « Eh bien, rendez à l'empereur ce qui est à l'empereur, et à Dieu ce qui est à Dieu. »
Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Phare, adu oirabadi Caesar-gi oiba aduna Caesar-da katlo aduga Tengban Mapugi oiba aduna Tengban Mapuda katlo.”
26 Et ils ne purent rien reprendre à cette parole en présence du peuple, et émerveillés de sa réponse ils se turent.
Aduga Ibungogi paokhumda asoiba phangdabana miyam mangda makhoina Ibungobu phaba ngamkhide. Amasung makhoina Ibungogi paokhum aduda ingak ngakladuna tuminna leikhi.
27 Or quelques-uns des sadducéens, qui disent qu'il n'y a pas de résurrection, s'étant approchés, l'interrogeaient en disant:
Adudagi sibadagi hinggatpa haibasi leite hairiba sadducee-sing khara Jisugi manakta laktuna hairak-i,
28 « Maître, Moïse nous a prescrit que, si le frère de quelqu'un vient à mourir en ayant une femme, et qu'il soit sans enfant, son frère prenne la femme et suscite une postérité à son frère.
“Oja Ibungo, Moses-na eikhoigidamak yathang asi ibirammi madudi: ‘Kanagumba nupa amana macha amata thamlamdana magi nupibu thanamlaga sikhiba thoklabadi, hairiba nupa asigi charol-surol thamlamnabagidamak magi machil-manaona lukrabi asibu amuk lougadabani.’
29 Il y avait donc sept frères; et le premier ayant pris une femme est mort sans enfant;
Adu oirabadi, nupa amagi machin manao taret leirammi. Adudagi mayamba ahal adu nupi thire adubu macha amata thamamdana sikhre.
30 et le second
Aduga nupi adu machin-manao anisuba aduna amuk loure, adubu mahaksu macha thamamdana sire.
31 et le troisième la prirent; mais de même aussi les sept n'ont point laissé d'enfants, et ils sont morts;
Adudagi ahumsuba adunasu mahakpu loure. Matou adugumna makhoi taretmakna loure, aduga macha amata thamamadana sire.
32 enfin la femme aussi mourut.
Aduga ikon konbada nupi adusu sire.
33 Cette femme donc, lors de la résurrection, duquel d'entre eux doit-elle devenir la femme? Car les sept l'ont eue pour femme. »
Adu oirabadi, houjik asibasingna hinggatlakpa numit aduda nupi asi kanagi nupi oigadage, maramdi makhoi taretmakna mahakpu makhoigi nupi oina lourammi.”
34 Et Jésus leur dit: « Les fils de ce siècle-ci prennent des femmes et les femmes des maris, (aiōn g165)
Maduda Jisuna makhoida khumlak-i, “Chak asidadi misingna luhong-i, aduga machasingbu luhongnaba thajei-yonjei. (aiōn g165)
35 mais ceux qui auront été jugés dignes d'avoir part à ce siècle-là et à la résurrection d'entre les morts ne prennent point de femmes ni les femmes de maris, (aiōn g165)
Adubu sibadagi hinggatpada amadi lakkadaba matam aduda leibada matik chaba nupa nupising adunadi maduda luhonglaroi. (aiōn g165)
36 en effet ils ne peuvent plus mourir, car ils sont égaux aux anges, et ils sont fils de Dieu en étant fils de la résurrection.
Makhoina amuk hanna siraroi, maramdi makhoi swardutsinggum oigani. Makhoi Tengban Mapugi machasing oigani maramdi makhoina sibadagi hinggatle.
37 Mais, que les morts ressuscitent, c'est ce que Moïse même a indiqué dans le passage du buisson, lorsqu'il parle du Seigneur qui est le Dieu d'Abraham, et le Dieu d'Isaac, et le Dieu de Jacob.
Aduga asiba misingna hinggatli haibadu Mosesmaknasu mayek sengna utkhre. Mei chakpa mongsong yaoba Mapugi Puyagi saruk aduda Moses-na Mapu Ibungoda Abraham-gi Tengban Mapu, Isaac-ki Tengban Mapu, amasung Jacob-ki Tengban Mapu haina koukhi.
38 Or Il n'est pas le Dieu des morts, mais des vivants, car pour Lui tous sont vivants. »
Maram aduna mahakti asibasinggi Tengban Mapu natte adubu ahingbasinggi Tengban Mapuni maramdi mahakki maphamdadi pumnamak hing-i.”
39 Or quelques-uns des scribes prenant la parole dirent: « Maître, tu as bien parlé! »
Maduda wayen-yathanggi oja kharana hairak-i, “Ibungo, nahakna yamna phajana haire”
40 Car ils n'osaient plus lui adresser aucune question.
Madugi matung mi kana amatana Ibungoda wahang hangnabagi thouna leiramde.
41 Mais il leur dit: « Comment dit-on que le Christ est fils de David,
Adudagi Jisuna makhoida hanglaki, “Makhoina kamdouna Christta adu David-ki machanupani hairibano?
42 car David lui-même a dit dans le livre des Psaumes: Le Seigneur a dit à mon seigneur: Assieds-toi à Ma droite,
Maramdi David masamakna Thagat Iseigi lairikta asumna phongdok-i, ‘MAPU IBUNGO-na eigi Ibungoda hai: Phammu, nahakna eigi yet thangbada,
43 jusques à ce que J'aie mis tes ennemis comme un marchepied sous tes pieds?
Oihandriphaoba eina nahakki yeknabasingbu, nahakki khonggi khongnetpham.’
44 David l'appelle donc seigneur; eh bien, comment est-il son fils? »
David-na mahakpu ‘Ibungo’ haina kourabadi, Kamdouna mahakna David-ki macha oigadouribano?”
45 Or, comme tout le peuple l'écoutait, il dit aux disciples:
Aduga miyam aduna Ibungogi wa taringeida Ibungona mahakki tung-inbasing aduda hairak-i,
46 « Soyez en garde contre les scribes qui aiment à se promener en robes, et les salutations dans les places publiques, et les premiers sièges dans les synagogues, et les premières places dans les repas.
“Wayel yathanggi ojasing adudagi cheksillu. Makhoina achonba phi settuna koina chatpa amadi keithelnachingba maphamsingda misingna makhoibu ikai khumnabaga loinana koubirakpa adu pammi, Aduga Jihudisinggi tinnapham sanglen synagogue-singda akhannaba phamphamda phamba amadi chak khangphamda ikai khumnaba misinggi phamphamda phamba makhoina pammi.
47 Ceux qui dévorent les maisons des veuves, et qui, par dissimulation, font de longues prières, ceux-là recevront une punition d'autant plus sévère. »
Makhoina lukhrabisingdagi khudongchaba louduna mayum-makei mulli, aduga misingna unanaba tousinaduna Tengban Mapuda haijaba adu sangna haijei. Asigumba mising asina henna kanba cheirak phanggani.”

< Luc 20 >