< Galates 1 >

1 Paul, apôtre, non par le fait des hommes, ou par l'entremise d'un homme, mais par Jésus-Christ et Dieu le Père qui l'a ressuscité des morts,
Ko au Paula, ko e ʻaposetolo, (ʻikai mei he kau tangata, pe ʻi ha tangata, kae meia Sisu Kalaisi, mo e ʻOtua ko e Tamai, ʻaia naʻa ne fokotuʻu hake ia mei he pekia; )
2 et tous les frères qui sont avec moi, aux églises de Galatie:
Pea mo e ngaahi kāinga kotoa pē ʻoku ʻiate au, ki he ngaahi siasi ʻi Kalētia:
3 Que la grâce et la paix vous soient données par Dieu le Père et par notre seigneur Jésus-Christ,
Ke ʻiate kimoutolu ʻae ʻofa mo e melino mei he ʻOtua ko e Tamai, pea mo hotau ʻEiki ko Sisu Kalaisi,
4 qui s'est lui-même donné pour nos péchés, afin de nous arracher du présent siècle mauvais, selon la volonté de notre Dieu et Père, (aiōn g165)
‌ʻAia naʻa ne foaki ia koeʻuhi ko ʻetau ngaahi angahala, koeʻuhi ke ne fakamoʻui ʻakitautolu mei he maama kovi ni, ʻo fakatatau ki he finangalo ʻoe ʻOtua ko ʻetau Tamai: (aiōn g165)
5 auquel gloire soit rendue pour les siècles des siècles. Amen! (aiōn g165)
Ke ʻiate ia pe ʻae fakafetaʻi ke taʻengata pea taʻengata. ʻEmeni. (aiōn g165)
6 Je m'étonne que vous désertiez si vite Celui qui vous a appelés par la grâce de Christ, pour passer à un autre évangile;
‌ʻOku ou ofo ʻi hoʻomou hiki vave pehē meiate ia naʻa ne uiuiʻi ʻakimoutolu ʻi he ʻofa ʻa Kalaisi, ki he ongoongolelei ʻe taha:
7 ce qui ne vient d'autre chose que de ce qu'il y a quelques personnes qui vous troublent, et qui veulent renverser l'évangile de Christ.
‌ʻAia ʻoku ʻikai “ko e taha kehe moʻoni;” ka ʻoku ai ʻae niʻihi ʻoku fakamamahi ʻakimoutolu, pea ko honau loto ke fakakehe ʻae ongoongolelei ʻa Kalaisi.
8 Mais, à supposer que nous-mêmes, ou un ange venu du ciel vous prêchât un évangile différent de celui que nous vous avons prêché, qu'il soit anathème!
Kapau ʻe malangaʻaki ʻekimautolu, pe ha ʻāngelo mei he langi, ha ongoongolelei kehe kiate kimoutolu, ka ʻoku ʻikai ko ia naʻa mau malangaʻaki kiate kimoutolu, ke malaʻia pe ia.
9 Comme nous vous l'avons déjà dit, et comme je vous le redis maintenant: si quelqu'un vous prêche un évangile différent de celui que vous avez reçu, qu'il soit anathème!
‌ʻO hangē ko ia naʻa mau tomuʻa lea ʻaki, peau toe lea ʻaki eni, Kapau ʻe malangaʻaki ʻe ha taha ha ongoongolelei kehe kiate kimoutolu, kae ʻikai ko ia kuo mou maʻu, ke malaʻia pe ia.
10 Eh bien, maintenant, est-ce la faveur des hommes que j'ambitionne, ou celle de Dieu? Ou bien, est-ce que je cherche à plaire aux hommes? Si je plaisais encore aux hommes, je ne serais pas un esclave de Christ;
He ʻoku ou fai ni ko e fakafiemālieʻi ki he tangata, pe ko e ʻOtua? Pe ko ʻeku fai ni ke lelei pe ki he tangata? He kapau ʻoku ou kei fai ke lelei ki he tangata, ʻoku ʻikai ko e tamaioʻeiki au ʻa Kalaisi.
11 car je vous fais savoir, frères, que l'évangile qui a été prêché par moi n'a rien d'humain,
Pea ʻoku ou fakapapau atu kiate kimoutolu, ʻe kāinga, ko e ongoongolelei naʻaku malangaʻaki, ʻoku ʻikai mei he tangata ia.
12 car, moi non plus, ce n'est pas par un homme que je l'ai reçu, ou que j'ai été instruit, mais par une révélation de Jésus-Christ.
He naʻe ʻikai te u maʻu ia mei ha tangata, pea naʻe ʻikai ako ia kiate au, ka ʻi hono fakahā mai ʻe Sisu Kalaisi.
13 Vous avez en effet ouï parler de la conduite que j'ai tenue jadis dans le judaïsme, comment je poursuivais à outrance l'église de Dieu, et comment je la dévastais,
He kuo mou fanongo ki heʻeku ʻulungāanga ʻi muʻa ʻi he lotu fakaSiu, he naʻaku fakatanga ʻo lahi hake ʻaupito ʻae siasi ʻoe ʻOtua, ʻo maumauʻi ia:
14 et comment j'étais plus avancé dans le judaïsme que plusieurs de mes compatriotes de mon âge, étant animé d'un beaucoup plus grand zèle pour les traditions de mes pères.
Mo ʻeku fai lahi ki he lotu fakaSiu ʻo lahi hake ʻi he tokolahi naʻa mau toʻutangata ʻi hoku fonua, he naʻaku fai feinga ʻo lahi hake ʻaupito ki he ngaahi talatupuʻa ʻa ʻeku ngaahi tamai.
15 Mais, quand Celui qui m'a mis à part dès le sein de ma mère, et qui m'a appelé par Sa grâce,
Ka ʻi he finangalo lelei ʻoe ʻOtua, ʻaia naʻa ne fakamavae au mei he manāva ʻo ʻeku faʻē, ʻo ne ui au ʻi heʻene angaʻofa,
16 jugea bon de me révéler intérieurement Son fils, afin que j'en annonçasse la bonne nouvelle parmi les Gentils, aussitôt, sans prendre conseil de la chair et du sang,
Ke fakahā hono ʻAlo ʻiate au, koeʻuhi ke u malangaʻaki ia ʻi he ngaahi Senitaile; naʻe ʻikai leva te u fakakaukau mo e kakano mo e toto:
17 sans me rendre non plus à Jérusalem auprès des apôtres qui m'ont précédé, je me rendis au contraire en Arabie, puis je revins à Damas.
Pea naʻe ʻikai te u ʻalu hake ki Selūsalema kiate kinautolu naʻe ʻaposetolo ʻi muʻa ʻiate au; ka naʻaku ʻalu ki ʻAlepea, peau toe liu mai ki Tamasikusi.
18 Ensuite, au bout de trois ans, je retournai à Jérusalem pour faire la connaissance de Céphas, et je restai quinze jours auprès de lui;
Pea hili ʻae taʻu ʻe tolu, ne u ʻalu hake ki Selūsalema, ke feʻiloaki mo Pita, pea nofo mo ia ʻi he ʻaho ʻe hongofulu ma nima.
19 mais je ne vis aucun autre des apôtres, sauf Jacques le frère du Seigneur.
Ka naʻe ʻikai te u mamata ki ha niʻihi ʻoe kau ʻaposetolo, ka ko Semisi, ko e tokoua ʻoe ʻEiki.
20 Ce que je vous écris là, voici, devant Dieu, je ne mens point.
Pea ko eni, ko e ngaahi meʻa ʻoku ou tohi kiate kimoutolu, vakai, ʻi he ʻao ʻoe ʻOtua, ʻoku ʻikai teu loi.
21 Ensuite je me rendis en Syrie et en Cilicie.
Hili ia, naʻaku haʻu ki he ngaahi potu ʻo Silia mo Silisia;
22 Cependant j'étais inconnu de visage aux églises de la Judée qui sont en Christ,
Pea naʻe ʻikai ʻiloa hoku mata ʻe he ngaahi siasi ʻo Siutea ʻaia naʻe ʻia Kalaisi:
23 seulement elles entendaient dire: « Notre ancien persécuteur prêche maintenant la bonne nouvelle de la foi que jadis il dévastait; »
Kae ngata pe ʻi heʻenau fanongo, “Ko ia ia naʻa ne fakatangaʻi ʻakitautolu ʻi muʻa, ʻoku ne malangaʻaki ni ʻae tui ʻaia naʻa ne tomuʻa maumauʻi.”
24 et elles glorifiaient Dieu à mon sujet.
Pea naʻa nau fakaongoongoleleiʻi ʻae ʻOtua koeʻuhi ko au.

< Galates 1 >