< Actes 22 >

1 « Frères et pères, écoutez la justification que je viens vous présenter. »
“ʻAe kāinga tangata, mo e ngaahi tamai, mou fanongo ki heʻeku fakamatala ni kiate kimoutolu.”
2 Quand ils entendirent qu'il les haranguait en hébreu, ils redoublèrent de tranquillité, et il dit:
(Pea ʻi heʻenau fanongo ʻoku ne lea kiate kinautolu ʻi he lea fakaHepelū, naʻa nau fakalongo pe: pea ne pehē, )
3 « Je suis Juif, né à Tarse en Cilicie, mais élevé dans cette ville-ci, où j'ai été exactement instruit aux pieds de Gamaliel dans la loi de nos pères, et où je me suis montré zélateur de Dieu comme tous vous l'êtes aujourd'hui;
“Ko e moʻoni ko e tangata Siu au, naʻe fanauʻi au ʻi Tasusi, ʻi Silisia, ka naʻaku tupu hake ʻi he kolo ni ʻi he vaʻe ʻo Kāmelieli, pea naʻe akonekina au ʻi he fono ʻae ngaahi tamai, ʻo fakatatau ki hono totonu lahi, pea ne u fai velenga ki he ʻOtua, ʻo hangē ko kimoutolu kotoa pē ʻi he ʻaho ni.
4 aussi ai-je persécuté cette doctrine à mort, enchaînant et jetant en prison hommes et femmes,
Pea naʻaku fakatangaʻi ʻae hala ko eni ʻo aʻu ki he mate, ʻo haʻisia mo fakahū ki he ngaahi fale fakapōpula ʻae tangata mo e fefine.
5 comme le grand prêtre et tout le corps des anciens m'en rendaient aussi le témoignage. En outre, ayant reçu d'eux des lettres pour les frères, je m'en allais à Damas, afin de ramener aussi à Jérusalem, chargés de chaînes, ceux qui se trouvaient là, pour qu'ils fussent punis;
Pea ʻoku fakamoʻoni kiate au ʻae taulaʻeiki lahi, mo e kau mātuʻa kotoa pē: ʻaia ne u maʻu mei ai ʻae ngaahi tohi ki he kāinga, pea u ʻalu ki Tamasikusi, ke haʻisia mo ʻomi ʻakinautolu naʻe ʻi ai ki Selūsalema, ke tautea.
6 mais, pendant que j'étais en route, et comme j'approchais de Damas, tout à coup, vers midi, une grande lumière rayonna du ciel tout autour de moi,
“Pea pehē, ʻi heʻeku fai ʻeku fononga, kuo u ofi ki Tamasikusi, ʻi he hoʻatāmālie, pea fakafokifā, kuo malama mai mei he langi ʻae maama lahi ʻo takatakai ʻiate au.
7 et je tombai sur le sol, et j'entendis une voix qui me disait: « Saul, Saul, pourquoi me persécutes-tu? »
Pea ne u tō ki he kelekele, pea u fanongo ki he leʻo, ʻoku pehē mai kiate au, ‘ʻE Saula, ʻe Saula, ko e hā ʻoku ke fakatanga ai au?’
8 Et je répliquai: « Qui es-tu, Seigneur? » Et il me dit: « Je suis Jésus le Nazoréen que tu persécutes. »
Pea ne u pehē, ‘ʻE ʻEiki, ko hai koe?’ Pea ne pehē mai kiate au, ‘Ko au Sisu ʻo Nāsaleti, ʻaia ʻoku ke fakatangaʻi.’
9 Or ceux qui étaient avec moi virent bien la lumière, mais ils n'entendirent pas la voix de celui qui me parlait.
Pea naʻe mamata moʻoni ki he maama ʻakinautolu naʻe ʻiate au, pea manavahē; ka naʻe ʻikai te nau fanongo ki he leʻo ʻo ia naʻe lea mai kiate au.
10 Et je dis: « Que dois-je faire, Seigneur? » Et le Seigneur me dit: « Lève-toi, et rends-toi à Damas, et là on te parlera de tout ce qu'il t'est ordonné de faire. »
Pea ne u pehē, ‘ʻE ʻEiki, ko e hā te u fai?’ Pea pehē mai ʻe he ʻEiki kiate au, ‘Tuʻu, ʻo ʻalu ki Tamasikusi; pea ʻe tala ʻi ai kiate koe ʻae ngaahi meʻa kotoa pē kuo tuʻutuʻuni ke ke fai.’
11 Or, comme je ne voyais rien à cause de l'éclat de cette lumière, ce fut en me conduisant par la main que mes compagnons me firent entrer à Damas.
Pea naʻe ʻikai te u kei mamata, ko e meʻa ʻi he malama lahi ʻae maama ko ia, pea naʻe taki nima au ʻekinautolu naʻe ʻiate au, pea ne u aʻu ki Tamasikusi.
12 Cependant un certain Ananias, homme pieux selon la loi et auquel tous les Juifs de l'endroit rendaient un bon témoignage,
“Pea ko e tokotaha ko ʻAnanaia, ko e tangata faʻa lotu ʻo fakatatau ki he fono, pea ongo lelei ia ʻi he kakai Siu kotoa pē naʻe nofo ai;
13 vint auprès de moi, et, s'étant approché, il me dit: « Saul, mon frère, regarde. » Et à ce moment même je le regardai.
Naʻe haʻu ia kiate au, ʻo tuʻu mai, mo ne pehē mai kiate au, ‘ʻE kāinga ko Saula, ke ʻā ho mata.’ Pea ʻi he feituʻulaʻā pē ko ia ne u sio hake kiate ia.
14 Puis il me dit: « Le Dieu de nos pères t'a élu d'avance pour que tu connusses Sa volonté, que tu visses le juste, et que tu entendisses les paroles de sa bouche,
Pe ne pehē mai, ‘Kuo fili koe ʻe he ʻOtua ʻo ʻetau ngaahi tamai, ke ke ʻilo hono finangalo, mo mamata ki he Toko Taha Angatonu ko ia, mo ke fanongo ki he leʻo ʻo hono fofonga.
15 parce que tu lui serviras de témoin auprès de tous les hommes pour ce que tu as vu et entendu.
He te ke hoko ko ʻene fakamoʻoni ʻoe meʻa kuo ke mamata mo fanongo ai ki he kakai kotoa pē.
16 Et maintenant pourquoi tardes-tu? Lève-toi pour recevoir dans le baptême l'ablution de tes péchés, en invoquant son nom. »
Pea ko e hā ʻoku ke fakatuai ai? Tuʻu, pea ke papitaiso, ʻo fakamaʻa koe mei hoʻo angahala, pea ui ki he huafa ʻoe ʻEiki.’
17 Or, lorsque je fus retourné à Jérusalem, il m'advint, comme je priais dans le temple, de me trouver en extase,
“Pea ʻi heʻeku toe haʻu ki Selūsalema, naʻe pehē, naʻe ʻāvea hoku loto, lolotonga ʻeku lotu ʻi he falelotu lahi;
18 et de le voir qui me disait: « Hâte-toi, et sors promptement de Jérusalem, parce qu'ils ne recevront pas ton témoignage sur moi. »
Pea ne u mamata kiate ia, pea ne pehē mai kiate au, ‘Fakatoʻotoʻo, mo ke ʻalu ke vave ʻi Selūsalema: koeʻuhi ʻe ʻikai te nau tui ki hoʻo fakamoʻoni kiate au.’
19 Et je dis: « Seigneur, ils savent que je faisais emprisonner et battre de verges dans les synagogues ceux qui croient en toi,
Pea ne u pehē, ‘ʻE ʻEiki, ʻoku nau ʻilo ko au naʻaku fakahū ki he fale fakapōpula mo haha ʻi he falelotu kotoa pe ʻakinautolu naʻe tui kiate koe.
20 et, lorsque fut versé le sang d'Etienne ton témoin, moi-même j'étais aussi présent, applaudissant avec les autres et gardant les vêtements de ceux qui le faisaient mourir. »
Pea ʻi he lilingi ʻoe toto ʻo hoʻo fakamoʻoni ko Setiveni, naʻaku tuʻu ʻi ai foki, pea u loto ki hono tāmateʻi, pea ne u tauhi ʻae kofu ʻokinautolu naʻa nau tāmateʻi ia.’
21 Et il me dit: « Va, car je t'enverrai au loin vers les Gentils… »
Pea pehē mai ʻe ia kiate au, ‘Ke ke ʻalu: he te u fekau koe ki he mamaʻo ki he ngaahi Senitaile.’
22 Mais, après l'avoir écouté jusques à cette parole, ils élevèrent la voix en disant: « Ôte cet individu de dessus la terre, car il ne devrait pas vivre. »
Pea naʻa nau fakafanongo kiate ia ʻo aʻu ki he lea ko ia, pea nau [toki ]kalanga lahi, ʻo pehē, “Ke ʻave ʻi māmani ʻae siana pehē: ʻoku ʻikai lelei ke moʻui ia.”
23 Et comme ils poussaient des cris, et se débarrassaient de leurs vêtements, et lançaient de la poussière en l'air,
Pea ʻi heʻenau kalanga, mo lī ki lalo honau kofu, pea laku ki ʻolunga ʻae efu,
24 le commandant ordonna qu'on le fît entrer au quartier, après avoir enjoint qu'on lui donnât la question à coups de fouet, afin d'apprendre pour quel motif ils criaient ainsi contre lui.
Naʻe fekau ʻe he ʻeikitau ke ʻomi ia ki he fale lahi ʻoe kau tau, pea fekau ke ʻeke mo kauʻimaea ia; ke ne ʻilo pe ko e hā ʻoku nau kalanga pehē ai kiate ia.
25 Mais, lorsqu'on l'eut exposé aux lanières, Paul dit au centurion qui se trouvait présent: « Est-ce qu'il vous est permis de flageller un citoyen romain, et encore sans jugement? »
Pea ʻi heʻenau haʻi ʻaki ia ʻae kiliʻi manu, pea pehē ʻe Paula ki he ʻeikitau naʻe tuʻu ai, “ʻOku ngofua hoʻomou kauʻimaea ha tangata Loma, ʻoku teʻeki ai fakamaauʻi?”
26 Ce que le centurion ayant ouï, il vint au commandant lui en faire rapport en disant: « Que vas-tu faire? Car cet homme est Romain. »
Pea kuo fanongo ki ai ʻae ʻeikitau, pea ʻalu ia ʻo tala ki he pule ʻoe tau, ʻo ne pehē, “Ke ke vakai ki he meʻa ʻoku ke fai: he ko e tangata Loma eni.”
27 Et le commandant étant venu lui dit: « Dis-moi, es-tu Romain? » Et il dit: « Oui. »
Pea haʻu ai ʻae pule ʻoe tau, ʻo pehē kiate ia, “Tala mai kiate au, ko e Loma koe?” Pea ne pehē, “ʻIo.”
28 Sur quoi le commandant reprit: « Pour moi, c'est au prix d'une grosse somme que j'ai acquis ce titre de citoyen. » Et Paul dit: « Quant à moi, je le possède par ma naissance. »
Pea pehē ʻe he pule ʻoe tau, “Ko e paʻanga lahi naʻaku fakatauʻaki ʻeau ke u ʻoe kakai ko ia.” Pea pehē ʻe Paula, “Ka naʻe fanauʻi au ko ia.”
29 En conséquence ceux qui devaient lui donner la question s'éloignèrent immédiatement de lui, et le commandant fut effrayé en réfléchissant qu'il était Romain, et qu'il l'avait fait charger de chaînes.
Pea ʻalu leva ʻiate ia ʻakinautolu naʻe fai ke fakamamahiʻi ia: pea naʻe manavahē foki mo e pule ʻoe tau, ʻi heʻene ʻilo ko e Loma ia, pea koeʻuhi kuo ne haʻi ia.
30 Mais le lendemain, voulant savoir exactement à quoi s'en tenir sur ce dont il était accusé par les Juifs, il lui fit ôter ses chaînes, et ordonna que les grands prêtres et tout le sanhédrin se rassemblassent, et, ayant fait descendre Paul avec lui, il le plaça au milieu d'eux.
Pea pongipongi ai, koeʻuhi ko ʻene fie ʻilo hono moʻoni ʻoe meʻa kuo tukuakiʻi ai ia ʻe he kakai Siu, naʻa ne vete ʻiate ia hono haʻi, mo ne fekau ki he kau taulaʻeiki lahi mo e kau fakamaau kotoa pē ke fakataha, pea ne ʻomi ki lalo ʻa Paula, ʻo tuku ia ʻi honau ʻao.

< Actes 22 >