< Actes 16 >

1 puis il se rendit aussi à Derbe, et à Lystre. Et voici, là se trouvait un disciple nommé Timothée, fils d'une femme juive croyante, mais d'un père grec,
Pea toki aʻu atu ia ki Teape mo Lisita: pea vakai, naʻe ʻi ai ʻae ākonga ʻe tokotaha, ko Timote hono hingoa, ko e tama ʻae fefine Siu, naʻe tui ka ko ʻene tamai ko e Kiliki:
2 et auquel les frères de Lystre et d'Icône rendaient un bon témoignage.
Pea naʻe fakaongolelei ia ʻe he kāinga ʻi Lisita mo ʻIkoniume.
3 Paul voulut l'emmener avec lui, et, se l'étant attaché, il le circoncit à cause des Juifs qui étaient dans ces lieux-là, car tous savaient que son père était grec.
Pea naʻe loto ʻa Paula ke na ō mo ia; pea ne ʻave ʻo kamu ia, koeʻuhi ko e kakai Siu naʻe nofo ʻi he ngaahi potu ko ia: he naʻa nau ʻilo kotoa pē ko ʻene tamai ko e Kiliki.
4 Or, dans les villes qu'ils traversaient, ils transmirent, pour qu'on les observât, les décrets rendus par les apôtres et les anciens de Jérusalem.
Pea ʻi heʻenau ʻalu ʻi he ngaahi kolo, naʻa nau tuku kiate kinautolu ʻae fono ʻaia naʻe fokotuʻu ʻe he kau ʻaposetolo mo e mātuʻa ʻi Selūsalema, ke nau fai.
5 Quant aux églises, elles s'affermissaient donc dans la foi et croissaient en nombre de jour en jour.
Pea naʻe ʻāsili ai ʻae tuʻumaʻu ʻae ngaahi siasi ʻi he tui, pea naʻe fakatokolahi ʻakinautolu ʻi he ʻaho kotoa pē.
6 Cependant ils traversèrent la Phrygie et le pays de Galatie, après avoir été empêchés par le saint esprit d'annoncer la parole en Asie;
Pea kuo ʻosi ʻa Filisia mo e fonua ko Kalētia ʻi heʻenau ʻalu, pea naʻe taʻofi ʻe he Laumālie Māʻoniʻoni ke ʻoua naʻa nau malangaʻaki ʻae folofola ʻi ʻEsia,
7 mais, étant arrivés près de la Mysie, ils se préparaient à entrer en Bithynie, et l'esprit de Jésus ne le leur permit pas;
Hili ʻenau aʻu ki Misia, naʻa nau fai kenau ō ki Pitinia: ka naʻe taʻofi ʻakinautolu ʻe he Laumālie.
8 alors, franchissant la Mysie, ils descendirent à Troas,
Pea kuo tukuange ʻa Misia, naʻa nau ʻalu hifo ki Taloasi.
9 et une vision apparut de nuit à Paul: un Macédonien se tenait debout et le sollicitait en disant: « Passe en Macédoine pour nous secourir. »
Pea naʻe hā mai ha meʻa kia Paula ʻi he poʻuli; naʻe tuʻu mai ʻae tangata Masitōnia, ʻo kole kiate ia, ʻo pehē, “Haʻu ki Masitōnia, ʻo tokoni mai kiate kimautolu.”
10 Or, quand il eut vu la vision, nous cherchâmes aussitôt à parvenir en Macédoine, concluant que Dieu nous avait appelés à leur annoncer la bonne nouvelle.
Pea hili ʻene mamata ki he meʻa hā mai, naʻa mau ʻahiʻahi ke ō leva ki Masitōnia, pea mau mātuʻaki ʻilo loto kuo ui ʻe he ʻEiki ke mau malangaʻaki ʻae ongoongolelei kiate kinautolu.
11 Étant donc partis de Troas, nous cinglâmes rapidement vers la Samothrace, et le lendemain nous arrivâmes à Néapolis,
Pea kuo mau tuku folau mei Taloasi, pea mau lā taha ki Samotesia, pea ʻi he ʻaho naʻa na feholoi ki Neapoli;
12 et de là à Philippes, qui est la première ville d'un district de Macédoine, et une colonie. Nous restâmes quelques jours dans cette ville,
Pea mei ai ki Filipai, ʻaia ko e kolo lahi ʻi he potu ko ia ʻo Masitōnia, pea ko e kolo fakaLoma: pea naʻa mau nofo ʻi he kolo ko ia ʻi he ʻaho niʻihi.
13 et le jour du sabbat nous vînmes, hors de la porte, près d'une rivière où nous pensions que se trouvait un lieu de prière, et nous étant assis nous parlions aux femmes qui y étaient rassemblées.
Pea naʻa mau ʻalu ʻi he ʻaho Sāpate ki he tuaʻā kolo ki he veʻe vaitafe, ko e potu naʻe faʻa fai ai ʻae lotu; pea naʻa mau nonofo, ʻo lea ki he kau fefine naʻe feʻaluʻaki ai.
14 Et une femme, nommée Lydie, marchande de pourpre de la ville de Thyatire, révérant Dieu, nous écoutait, et le Seigneur ouvrit son cœur pour qu'elle prêtât attention à ce que disait Paul.
Pea naʻe fanongo ʻae tokotaha, ko e fefine naʻe fakatau meʻa kulokula, ʻaia naʻe hingoa ko Litea, pea ko e faʻa lotu ia ki he ʻOtua, mei he kolo ko Taiataila; pea naʻe matala ʻe he ʻEiki hono loto, ke ne tokanga ki he ngaahi meʻa naʻe leaʻaki ʻe Paula.
15 Or, dès qu'elle eut été baptisée ainsi que sa famille, elle nous sollicitait en disant: « Puisque vous avez jugé que j'avais foi au Seigneur, venez demeurer chez moi; » et elle nous y contraignit.
Pea kuo papitaiso ia, mo hono fale, pea ne kole, ʻo pehē mai, “Kapau ʻoku mou pehē moʻoni, ʻoku ou tui moʻoni ki he ʻEiki, mou haʻu ki hoku fale, ʻo nofo ai.” Pea naʻa ne fakaafe ʻakimautolu.
16 Or, il advint, pendant que nous nous acheminions vers le lieu de prière, qu'une certaine servante possédée d'un esprit ventriloque, laquelle procurait à ses maîtres un profit considérable par ses divinations, nous rencontra.
Pea pehē, ʻi heʻemau ʻalu ange ki he lotu, naʻe fakafetaulaki mai kiate kimautolu ha taʻahine kaunanga naʻe ʻulusino ai ʻae laumālie kikite, pea naʻe lahi ʻae koloa naʻe maʻu ʻe heʻene kau matāpule ʻiate ia, ʻi heʻene kikite [loi];
17 Cette femme, se mettant à suivre Paul et nous, s'écriait: « Ces hommes-là sont des serviteurs du Dieu très haut, qui vous annoncent le chemin du salut. »
Ko ia ia naʻe muimui ʻia Paula mo kimautolu, ʻo pehē ʻene kalanga, “Ko e kau tamaioʻeiki ʻae kau tangata ni ʻae ʻOtua fungani māʻolunga, pea ʻoku nau fakahā mai kiate kitautolu ʻae hala ʻoe moʻui.”
18 Or elle fit cela pendant plusieurs jours; mais Paul, importuné, se retourna et dit à l'esprit: « Je t'ordonne, au nom de Jésus-Christ, de sortir d'elle; » et il sortit au moment même.
Pea ʻaho lahi mo ʻene fai pehē pe. Pea kuo mamahi ai ʻa Paula, pea tafoki ia ki mui, ʻo ne pehē ki he laumālie, “ʻOku ou fekau kiate koe, ʻi he huafa ʻo Sisu Kalaisi, ke ke ʻalu kituʻa ʻiate ia.” Pea ne ʻalu kituʻa ia ʻi he feituʻulaʻā pē ko ia.
19 Et ses maîtres, ayant vu que l'espoir de leur profit s'en était allé, se saisirent de Paul et de Silas, les traînèrent sur la place publique devant les magistrats,
Pea kuo ʻilo ʻe heʻene kau matāpule kuo ʻosi ai ʻenau maʻumeʻa, pea nau puke ʻa Paula mo Sailosi, ʻo toho ki he potu fakatau, ki he kau fakamaau,
20 et, après les avoir amenés aux préteurs, ils dirent: « Ces hommes-là troublent notre ville; ce sont des Juifs,
Pea ʻomi ʻakinaua ki he kau pule, mo nau pehē, “Ko e Siu ʻae ongo tangata ni, pea ʻoku na veuveuki lahi ʻetau kolo,
21 et ils proclament des coutumes qu'il ne nous est permis, ni de recevoir, ni de suivre, nous qui sommes Romains. »
‌ʻo na ako ʻaki ʻae meʻa ʻoku ʻikai ngofua ke tau tui ki ai, pe fai, he ko e kakai Loma ʻakitautolu.”
22 Et la foule se souleva aussi contre eux, et les préteurs, leur ayant fait arracher leurs vêtements, ordonnèrent qu'on les battît de verges;
Pea feʻohofi ʻae kakai kiate kinaua: pea naʻe haehae honau kofu ʻe he kau pule, mo fekau ke haha [ʻakinaua].
23 puis, après leur avoir fait infliger plusieurs coups, ils les jetèrent en prison, en enjoignant au geôlier de les tenir sous bonne garde;
Pea ʻosi ʻenau haha ʻo lahi ʻakinaua, naʻa nau tuku ʻakinaua ki he fale fakapōpula, mo nau fekau ki he leʻo ke ne leʻohi maʻu ʻakinaua:
24 celui-ci, après avoir reçu cette injonction, les jeta dans la prison intérieure et fixa leurs pieds dans les ceps.
Pea ʻi heʻene maʻu ʻae fekau ko ia, naʻa ne fakahū ʻakinaua ki he fale fakapōpula ʻi loto, pea ne fakamaʻu hona vaʻe ki he ʻakau.
25 Or, sur le minuit, Paul et Silas étant en prière, chantaient des hymnes à Dieu, et les prisonniers les entendaient;
Pea ʻi he tuʻuapō mālie, naʻe lotu mo hiva fakafetaʻi ki he ʻOtua ʻa Paula mo Sailosi, pea naʻe fanongo ʻae kau pōpula kiate kinaua.
26 mais, tout à coup, il se fit un grand tremblement de terre, en sorte que les fondements de la prison en furent ébranlés; puis toutes les portes s'ouvrirent et les chaînes de tous se détachèrent.
Pea fakafokifā naʻe ai ʻae mofuike lahi, ʻaia naʻe ngaueue ai ʻae tuʻunga ʻoe fale fakapōpula: pea naʻe ava leva ʻae matapā kotoa pē, pea movete ʻae haʻi ʻonautolu taki taha kotoa pē.
27 Et le geôlier s'étant éveillé, et ayant vu les portes de la prison ouvertes, tira son épée, et il était sur le point de se tuer, croyant que les prisonniers s'étaient enfuis;
Pea ʻi he ʻā ʻae leʻo ʻoe fale fakapōpula mei heʻene mohe, pea ne mamata kuo ava ʻae matapā ʻoe fale fakapōpula, naʻa ne unuhi ʻae heletā ke tāmateʻi ʻaki ia, he naʻa ne mahalo kuo feholaki ʻae kau pōpula.
28 mais Paul l'appela à haute voix en disant: « Ne te fais aucun mal; car nous sommes tous ici. »
Ka naʻe kalanga ʻaki ʻe Paula ʻae leʻo lahi, ʻo pehē, “ʻOua naʻa ke fai ha kovi kiate koe: he ʻoku mau kātoa ʻi heni.”
29 Et ayant demandé de la lumière, il s'élança et se jeta tout tremblant aux pieds de Paul et de Silas,
Pea naʻe toki ui ʻe ia ke ʻomi ha maama, pea ʻoho ia ki loto, pea haʻu tetetete, ʻo fakatōmapeʻe ʻi he ʻao ʻo Paula mo Sailosi,
30 et, les ayant fait sortir, il dit: « Seigneurs, que faut-il que je fasse pour être sauvé? »
‌ʻO ne ʻomi ʻakinaua kituʻa, mo ne pehē, “Ongo ʻeiki, ko e hā te u fai ke u moʻui ai?”
31 Et ils lui dirent: « Crois au seigneur Jésus, et tu seras sauvé, toi et ta famille; »
Pea naʻa na pehē, “Tui ki he ʻEiki ko Sisu Kalaisi, pea te ke moʻui, mo ho fale.”
32 et ils lui annoncèrent la parole de Dieu, ainsi qu'à tous ceux qui étaient dans sa maison.
Pea ne na leaʻaki ʻae folofola ʻae ʻEiki kiate ia, mo kinautolu kotoa pē ʻi hono fale.
33 Et, les ayant pris avec lui à ce moment même de la nuit, il lava leurs plaies, et lui-même fut baptisé immédiatement ainsi que tous les siens;
Pea naʻa ne ʻave ʻakinaua, ʻo fufulu hona lavea ʻi he feituʻupō pe ko ia; pea naʻe papitaiso ia, pea mo hono fale kotoa pē.
34 puis, les ayant conduits chez lui, il leur servit un repas, et il fut tout réjoui d'avoir cru en Dieu avec toute sa famille.
Pea kuo ne ʻomi ʻakinaua ki hono fale, pea ne tuku ʻae meʻakai kiate kinaua, pea fiefia ia, mo ne tui ki he ʻOtua, ʻaia mo hono fale kotoa pē.
35 Cependant, quand le jour fut venu, les préteurs dépêchèrent leurs licteurs, en disant: « Élargis ces hommes-là. «
Pea pongipongi ai, naʻe fekau ʻe he kau pule ʻae kau tangata fekau, ke nau pehē, “Tuku ke ō ʻae ongo tangata na.”
36 Or le geôlier transmit le message à Paul, en disant: « Les préteurs ont envoyé l'ordre de vous élargir; maintenant donc sortez, et allez en paix. »
Pea tala atu ia ʻe he leʻo ʻoe fale fakapōpula kia Paula, “Kuo fekau mai ʻe he kau pule ke tukuange ʻakimoua pea ko ia ke mo ō, pea ʻalu ʻi he fiemālie.”
37 Mais Paul leur dit: « Après nous avoir fait battre de verges en public, sans jugement, nous qui sommes des Romains, ils nous ont jetés en prison, et maintenant ils nous font sortir secrètement! Non certes! Mais qu'ils viennent eux-mêmes nous mettre en liberté. «
Ka naʻe pehē ʻe Paula kiate kinautolu, “Ko e ongo Loma ʻakimaua, pea kuo nau haha fakahā mo taʻefakamaau ʻakimaua, mo lī ki he fale fakapōpula: pea ʻoku nau kapusi fakafufū eni ʻakimaua? ʻE ʻikai; kae haʻu pē ʻakinautolu ʻo ʻave ʻakimaua kituʻa.”
38 Les licteurs rapportèrent ces paroles aux préteurs, et ils furent effrayés en apprenant qu'ils étaient Romains,
Pea naʻe tala ʻe he kau tangata fekau ʻae lea ni ki he kau pule: pea naʻa nau manavahē ʻi heʻenau fanongo ko e ongo Loma ʻakinaua.
39 et ils vinrent les apaiser, et, après les avoir fait sortir, ils les prièrent de quitter la ville.
Pea naʻa nau haʻu ʻo kole kiate kinaua, mo ʻomi ʻakinaua kituʻa, pea kole ke na ō ʻi he kolo.
40 Mais, quand ils furent sortis de la prison, ils entrèrent chez Lydie, et, après avoir vu et exhorté les frères, ils partirent.
Pea naʻa na omi mei he fale fakapōpula, ʻo na ō kia Litea: pea hili ʻenau feʻiloaki mo e kāinga, mo fakafiemālieʻi ʻakinautolu, naʻa na fononga atu.

< Actes 16 >