< Actes 1 >

1 J'ai consigné dans mon premier écrit, ô Théophile, tout ce que Jésus avait commencé de faire et d'enseigner
‌ʻE Tiofilusi, ko e fuofua tohi naʻaku fai, ko e fakahā ʻoe meʻa kotoa pē naʻe kamata fai mo ako ʻaki ʻe Sisu,
2 jusques au jour où, après avoir donné par l'esprit saint ses ordres aux apôtres qu'il avait choisis, il fut enlevé.
‌ʻO aʻu ki he ʻaho naʻe ʻave ai ia ki ʻolunga, ʻi he hili ʻene tuku ʻae ngaahi fekau ʻi he Laumālie Māʻoniʻoni ki he kau ʻaposetolo naʻa ne fili:
3 Déjà, après sa passion, il leur avait fait voir par plusieurs indices qu'il était vivant, leur apparaissant pendant quarante jours, et leur parlant de ce qui concerne le royaume de Dieu.
‌ʻAkinautolu naʻa ne fakahā ia ki ai kuo moʻui, ʻi he hili ʻene mate, ʻi he ngaahi fakamoʻoni ʻilongofua pea lahi, he naʻa nau mamata kiate ia ʻi he ʻaho ʻe fāngofulu, pea lea ia ki he ngaahi meʻa ʻoe puleʻanga ʻoe ʻOtua:
4 Et, pendant qu'il se trouvait avec eux, il leur ordonna de ne point s'éloigner de Jérusalem, mais d'y attendre la promesse du Père, « dont vous m'avez entendu parler;
Pea ʻi heʻenau fakataha mo ia, naʻa ne fekau kiate kinautolu “Ke ʻoua te nau ʻalu ʻi Selūsalema, kae tatali ki he talaʻofa ʻae Tamai, ʻa ia, [naʻe pehē ai ʻe ia], kuo mou fanongo ai ʻiate au.
5 car, si Jean a baptisé avec de l'eau, pour vous, vous serez baptisés avec l'esprit saint, dans peu de jours d'ici. »
He naʻe papitaiso moʻoni ʻe Sione ʻaki ʻae vai; kae ʻaho siʻi pē pea ʻe papitaiso ʻakimoutolu ʻaki ʻae Laumālie Māʻoniʻoni.”
6 Se trouvant donc réunis, ils l'interrogèrent en disant: « Seigneur, est-ce en ce temps-là que tu dois rétablir le royaume d'Israël? »
Pea ʻi heʻenau fakataha, naʻa nau fehuʻi kiate ia, ʻo pehē, ʻEiki, te ke toe ʻange ʻi he kuonga ni ʻae puleʻanga ki ʻIsileli?
7 Il leur dit: « Il ne vous appartient pas de connaître les temps ou les époques que le Père a fixés de Sa propre autorité,
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “ʻOku ʻikai maʻamoutolu ke ʻilo ki he ngaahi kuonga mo e ngaahi ʻaho, ʻaia ʻoku faʻiteliha tokotaha pe ki ai ʻae Tamai.
8 mais, quand le saint esprit sera venu sur vous, vous serez revêtus de puissance, et vous serez mes témoins, soit à Jérusalem, soit dans la Judée et la Samarie, et jusques à l'extrémité de la terre. »
Ka te mou maʻu ʻae mālohi, ʻoka hoko mai ʻae Laumālie Māʻoniʻoni kiate kimoutolu: pea ko ʻeku kau fakamoʻoni ʻakimoutolu ʻi Selūsalema, mo Siutea kotoa pē, mo Samēlia, pea ki he ngataʻanga ʻo māmani.”
9 Et, après avoir ainsi parlé, il fut enlevé pendant qu'eux-mêmes regardaient, et une nuée le déroba à leurs yeux;
Pea hili ʻene ngaahi folofola ni, lolotonga ʻenau siofia ia, naʻe ʻave ia ki ʻolunga; pea fakapuli ia ʻe he ʻao meiate kinautolu.
10 et, comme leurs regards étaient fixés sur le ciel pendant qu'il s'éloignait, voici, deux hommes vêtus d'habits blancs s'étaient approchés d'eux,
Pea ʻi heʻenau kei sio fakamamaʻu ki he langi, ʻi heʻene ʻalu hake, ʻiloange, kuo tuʻu mai kiate kinautolu ʻae ongo tangata kuo kofu hinehina;
11 et leur dirent: « Galiléens, pourquoi vous tenez-vous là à regarder le ciel? Ce Jésus, qui vient d'être enlevé du milieu de vous dans le ciel, reviendra de la même manière dont vous l'avez vu monter au ciel. »
‌ʻo na pehē, “ʻAe kau tangata Kāleli, ko e hā ʻoku mou tutuʻu mo sio fakamamaʻu ai ki he langi? Ko e Sisu ko ia, kuo ʻave ʻiate kimoutolu ki langi, ʻe pehē pē ʻene toe haʻu ʻo hangē ko hoʻomou mamata ʻene ʻalu hake ki loto langi.”
12 Alors ils retournèrent à Jérusalem en quittant la montagne appelée le Bois d'oliviers, qui est près de Jérusalem, à la distance d'un chemin de sabbat.
Pea naʻa nau toki liu mai ki Selūsalema mei he moʻunga ʻoku ui ko ʻOlive, ko hono vahaʻa mo Selūsalema ko e mamaʻo ʻoe fononga ʻi he ʻaho Sāpate.
13 Et, lorsqu'ils furent entrés, ils montèrent dans la chambre haute où ils demeuraient, à savoir Pierre et Jean et Jacques et André, Philippe et Thomas, Barthélemi et Matthieu, Jacques fils d'Alphée et Simon le zélote et Judas fils de Jacques.
Pea kuo nau hoko mai, pea nau ʻalu hake ki he potu ki ʻolunga, ʻaia naʻe nonofo ai ʻa Pita, mo Semisi, mo Sione, mo ʻAnitelū, mo Filipe, mo Tōmasi, mo Pātolomiu, mo Mātiu, mo Semisi [ko e foha ]ʻo ʻAlefiusi, mo Saimone Selote, mo Siutasi ko e tokoua ʻo Semisi.
14 Tous ceux-là étaient ensemble assidus à la prière, avec des femmes et Marie la mère de Jésus, et avec ses frères.
Pea naʻe nonofo loto taha ʻakinautolu ni kotoa pē, ʻi he lotu mo e hūfekina, fakataha mo e kau fefine, mo Mele ko e faʻē ʻa Sisu, mo hono kāinga.
15 Et ce fut en ces jours-là que Pierre, s'étant levé au milieu des frères, dit (et le nombre des personnes réunies était d'environ cent vingt):
Pea ʻi he ngaahi ʻaho ko ia, naʻe tuʻu hake ʻa Pita ʻi he ʻao ʻoe kau ākonga (koe lau fakataha ʻoe kakai ko e toko teau mo e toko uofulu, ) ʻo ne pehē,
16 « Frères, il fallait que fût accomplie la parole de l'Écriture qu'a d'avance proférée l'esprit saint par la bouche de David, relativement à Judas qui a été le guide de ceux qui ont saisi Jésus,
“ʻAe kau tangata mo e kāinga, naʻe totonu ke fakamoʻoni ʻae tohi ni, ʻaia naʻe leaʻaki ʻi muʻa ʻe he Laumālie Māʻoniʻoni, ʻi he ngutu ʻo Tevita, kia Siutasi, ʻaia naʻa ne tataki ʻakinautolu naʻe puke ʻa Sisu.
17 car il était compté parmi nous, et il a eu sa part de ce ministère;
He naʻe lau ia mo kitautolu, pea naʻe ai hono tufakanga ʻi he ngāue ni.”
18 c'est lui qui a acheté un champ avec le prix de son crime; puis, étant tombé sur le visage, il a éclaté par le milieu et toutes ses entrailles se sont répandues;
Pea naʻe fakatau ʻe he tangata ni ʻae potu fonua ʻaki ʻae totongi ʻo ʻene angahala; pea naʻe tō ʻo tuʻu hono mata, pea mafahi hono kete, pea ʻoho kituʻa hono toʻotoʻonga kotoa pē.
19 ceci a été su de tous les habitants de Jérusalem, en sorte qu'on a appelé ce champ dans leur idiome Akeldamach, ce qui signifie champ du sang.
Pea naʻe ʻilo ia ʻe he kau nofo kotoa pē ʻi Selūsalema: ko ia naʻe ui ai ʻae potu fonua ko ia ʻi heʻenau lea, Ko ʻAkeletama, ko e pehē, “Ko e potu fonua ʻoe toto.”
20 En effet il est écrit dans le livre des Psaumes: « Que son gîte devienne désert, et qu'il n'y ait personne qui l'habite! et: « Qu'un autre reçoive sa charge de surveillant! »
He ʻoku tohi ʻi he tohi ʻoe ngaahi Saame, “Ke lala hono fale, pea ʻoua ʻe nofo ai ha taha:’ pea, ‘Ko ʻene ngāue ke maʻu ʻe ha taha.’
21 Il faut donc que l'un des hommes qui ont été avec nous pendant tout le temps où le seigneur Jésus a été en rapport avec nous,
“Ko ia ʻi he kau tangata ni kuo tau nonofo mo kinautolu, ʻi he kuonga kotoa naʻe felemofafo ʻae ʻEiki ko Sisu ʻiate kitautolu,
22 à partir du baptême de Jean jusques au jour où il a été enlevé du milieu de nous, devienne avec nous un témoin de sa résurrection. »
‌ʻO fua fai mei he papitaiso ʻa Sione, ʻo aʻu ki he ʻaho pe ko ia naʻe ʻave ai ia ki ʻolunga meiate kitautolu, ʻoku totonu ke ai ha taha ko e fakamoʻoni mo kimautolu ʻo ʻene toetuʻu.”
23 Et ils en proposèrent deux: Josès appelé Barsabbas, qui était surnommé Justus, et Matthias;
Pea naʻa nau fili ʻae toko ua, ko Siosefa naʻe ui ko Pasapa, pea fakahingoa foki ko Susitasa, mo Mataiasi.
24 et ils firent cette prière: « O Toi, Seigneur, qui connais tous les cœurs, montre-nous lequel de ces deux hommes Tu as choisi
Pea naʻa nau lotu, ʻo pehē, “ʻE ʻEiki, ko koe ʻoku ke ʻiloʻi ʻae loto kotoa pē, ke fakahā pe ko hai ʻiate kinaua ni kuo ke fili,
25 pour occuper, dans ce ministère et cet apostolat, la place dont Judas est sorti pour aller dans la place qui lui appartient. »
Koeʻuhi ke ai ʻene tufakanga ʻi he ngāue ni pea ke ʻaposetolo, ʻaia kuo hinga mei ai ʻa Siutasi ʻi he angahala, kae ʻalu ia ki hono potu ʻoʻona.”
26 Et ils leur donnèrent des bulletins, et le sort tomba sur Matthias, et il fut agrégé aux onze apôtres.
Pea naʻa nau talotalo; pea totonu kia Mataiasi; pea naʻe lau fakataha ia mo e toko hongofulu ma tokotaha ʻoe kau ʻaposetolo.

< Actes 1 >