< 2 Chroniques 10 >

1 Et Roboam se rendit à Sichem, car à Sichem étaient venus tous les Israélites pour le faire roi.
Pea naʻe ʻalu ʻa Lehopoami ki Sikemi: he ne kuo ʻalu ʻa ʻIsileli kotoa pē ki Sikemi ke fakanofo ia ko e tuʻi.
2 Et à cette nouvelle Jéroboam, fils de Nebat, qui était en Egypte, où il avait fui loin du roi Salomon, revint de l'Egypte.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he ongoʻi ia ʻe Selopoami ko e foha ʻo Nipati, ʻi ʻIsipite (he naʻe hola ia ki ai mei he ʻao ʻo Solomone ko e tuʻi, ) pea naʻe toe haʻu ʻa Selopoami mei ʻIsipite.
3 Et par une députation ils le mandèrent, et Jéroboam arriva ainsi que tous les Israélites, et ils tinrent à Roboam ce langage:
Pea naʻa nau fekau ʻo ui ia. Ko ia naʻe haʻu ai ʻa Selopoami mo ʻIsileli kotoa pē ʻonau lea kia Lehopoami, ʻo pehē,
4 Ton père a rendu lourd notre joug, maintenant allège le dur service de ton père et le joug pesant qu'il nous a imposé, et nous te serons soumis.
“Naʻe fakamamahi ʻemau kavenga, ʻe hoʻo tamai: pea ko eni ke ke fakamaʻamaʻa ʻae ngaahi ngāue mamahi ʻa hoʻo tamai, mo ʻene haʻamonga mamafa ʻaia naʻa ne ʻai kiate kimautolu, pea te mau tauhi koe.”
5 Et il leur dit: Encore trois jours et revenez me trouver. Et le peuple se retira.
Pea naʻe pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Mou toe haʻu kiate au ʻoka hili ʻae ʻaho ʻe tolu.” Pea naʻe ʻalu ai ʻae kakai.
6 Alors le roi Roboam se consulta avec les Anciens qui avaient été les ministres de Salomon, son père, de son vivant, et dit: Comment conseillez-vous de répondre à ce peuple-là?
Pea naʻe fakakaukau ʻae tuʻi ko Lehopoami mo e kau mātuʻa naʻe tuʻu ʻi he ʻao ʻo Solomone ko ʻene tamai ʻi heʻene kei moʻui, ʻo pehē, Ko e hā hoʻomou fakakaukau ki ha lea ke tali ʻaki ʻae kakai ni?
7 Et ils lui parlèrent en ces termes: Si tu es bon envers ce peuple, si tu lui es propice et lui parles un langage de bonté, il te sera toujours soumis.
Pea naʻa nau lea kiate ia, ʻo pehē, “Kapau te ke angaʻofa ki he kakai ni, pea ke fakafiemālie ʻakinautolu, mo ke lea ʻaki ʻae ngaahi lea lelei kiate kinautolu, pea te nau hoko ko hoʻo kau tamaioʻeiki ʻo taʻengata.”
8 Mais il négligea le conseil des Anciens qui le conseillaient, et il se consulta avec les jeunes hommes qui avaient grandi avec lui et étaient ses ministres.
Ka naʻe liʻaki ʻe ia ʻae fakakaukau naʻe tuku kiate ia ʻe he kau mātuʻa, pea fakakaukau ia mo e kau talavou naʻe toʻutangata mo kaumeʻa mo ia, pea nau tuʻu ʻi hono ʻao.
9 Et il leur dit: Que conseillez-vous que nous répondions à ce peuple-là qui m'a tenu ce langage: Allège le joug que nous a imposé ton père?
Pea pehē ʻe ia kiate kinautolu, “Ko e hā homou loto ʻomoutolu ki he tali ʻe fai ki he kakai ni,” ʻaia kuo nau lea mai kiate au, ʻo pehē, “Ke ke fakamaʻamaʻa siʻi ʻae haʻamonga ʻaia naʻe ʻai ʻe hoʻo tamai kiate kimautolu?”
10 Et les jeunes hommes qui avaient grandi avec lui, lui parlèrent en ces termes: Réponds ainsi au peuple qui t'a tenu ce langage: Ton père a rendu lourd notre joug, mais toi, allège-le-nous! parle-leur ainsi: Mon petit doigt est plus fort que les reins de mon père;
Pea naʻe lea kiate ia ʻae kau talavou ʻa ia naʻe tupu hake mo kaumeʻa mo ia, ʻo pehē, “Ke ke tali pehē ʻae kakai naʻe lea kiate koe, ʻo pehē, naʻe fakamamafa ʻemau kavenga ʻe hoʻo tamai, ka ke fakamaʻamaʻa siʻi ia ʻe koe maʻamautolu: te ke tala ʻo pehē kiate kinautolu, ‘ʻE lahi hoku louhiʻi nima siʻi ʻi he kongaloto ʻo ʻeku tamai.’
11 eh bien donc! mon père vous a chargés d'un joug pesant, et moi j'ajouterai à votre joug: mon père vous a morigénés avec des étrivières, et moi j'userai de fouets à pointes.
He koeʻuhi, ‘Naʻe ʻai ʻe heʻeku tamai ʻae haʻamonga mamafa kiate kimoutolu, te u fakalahi ki hoʻomou haʻamonga: naʻe kinisi ʻakimoutolu ʻe heʻeku tamai ʻaki ʻae meʻa kinisi, ka te u kinisi ʻakimoutolu ʻaki ʻae ngaahi sikopio.’”
12 Et lorsque Jéroboam avec tout le peuple se présenta le troisième jour à Roboam, aux termes de ce qu'avait dit le roi: Revenez me trouver dans trois jours!
Ko ia naʻe haʻu ʻa Selopoami mo e kakai kotoa pē kia Lehopoami ʻi hono ʻaho tolu, ʻo hangē ko e fekau ʻae tuʻi, ʻo pehē, “Toe haʻu kiate au ʻi hono tolu ʻoe ʻaho.”
13 le roi leur répondit durement, et le roi Roboam négligea le conseil des Anciens.
Pea naʻe lea mālohi ʻae tuʻi kiate kinautolu: pea naʻe liʻaki ʻe he tuʻi ko Lehopoami ʻae fakakaukau ʻae kau mātuʻa,
14 Et il leur parla suivant le conseil des jeunes et dit: Mon père a rendu lourd votre joug et moi j'y ajouterai encore; mon père vous a morigénés avec des étrivières, et moi j'userai de fouets à pointes.
Pea ne talia ʻakinautolu ʻo fakatatau ki ke fakakaukau ʻoe kau talavou, ʻo pehē, “Naʻe fakamamafa hoʻomou haʻamonga ʻe heʻeku tamai, ka te u fakalahi ki ai: naʻe kinisi ʻakimoutolu ʻe heʻeku tamai ʻaki ʻae ngaahi meʻa kinisi, ka te u kinisi ʻakimoutolu ʻaki ʻae ngaahi sikopio.”
15 Et le roi n'exauça point le peuple, car la chose tourna ainsi de par Dieu, à cet effet que l'Éternel accomplît sa parole qu'il avait dite par l'organe d'Ahia, le Silonite, à Jéroboam, fils de Nebat.
Ko ia naʻe ʻikai tokanga ʻae tuʻi ki he kakai: he naʻe mei he ʻOtua ʻae meʻa ni, koeʻuhi ke fakamoʻoni ʻe Sihova ʻene folofola, ʻaia naʻa ne folofolaʻaki ia ʻAhisa ko e tangata Sailo, kia Selopoami ko e foha ʻo Nipati.
16 Et quand tous les Israélites virent que le roi ne les exauçait pas, le peuple répondit au roi en ces termes: En quoi sommes-nous participants de David? nous ne sommes point légataires du fils d'Isaï! Chacun à vos tentes, Israélites! Désormais pourvois à ta maison, David. Et tout Israël regagna ses tentes.
Pea ʻi he mamata ʻa ʻIsileli kotoa pē ʻoku ʻikai tokanga ʻae tuʻi kiate kinautolu, naʻe lea ʻae kakai ki he tuʻi, ʻo pehē, “Ko e hā hamau ʻinasi ʻia Tevita? Pea ʻoku ʻikai hamau tofiʻa ʻi he foha ʻo Sese: ʻE ʻIsileli, ke taki taha ʻalu ʻae tangata ki hono fale fehikitaki: pea ko eni, ʻa Tevita vakai ki ho fale ʻoʻou.” Ko ia naʻe ʻalu ai ʻa ʻIsileli kotoa pē ki honau ngaahi fale fehikitaki.
17 Quant aux Israélites domiciliés dans les villes de Juda, Roboam continua de régner sur eux.
Ka koeʻuhi ko e fānau ʻa ʻIsileli naʻe nofo ʻi he ngaahi kolo ʻo Siuta, naʻe pule ʻa Lehopoami kiate kinautolu.
18 Alors le roi Roboam délégua Adoram qui présidait aux corvées; mais les enfants d'Israël le lapidèrent et il mourut. Et le roi Roboam se hâta de remonter sur son char et s'enfuit à Jérusalem.
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ko Lehopoami ʻa ʻAtolami ʻaia naʻe pule ki he tukuhau: pea naʻe tolongaki ʻaki ia ʻae maka ʻe he fānau ʻa ʻIsileli, pea pekia ai ia. Ka naʻe fakatoʻotoʻo ʻe Lehopoami ke heka ki heʻene saliote, ke hola ki Selūsalema.
19 Ainsi Israël s'est détaché de la maison de David, comme il l'est aujourd'hui.
Pea kuo angatuʻu ʻa ʻIsileli ki he fale ʻo Tevita ʻo aʻu mai ki he ʻaho ni.

< 2 Chroniques 10 >