< Job 6 >

1 Et Job prit la parole, et dit:
Hichun Job apaodoh kit in:
2 Oh! si l'on pesait ma douleur, et si l'on mettait en même temps mes calamités dans la balance!
Kagenthei naho hi tedoh thei hihen lang ka natna hi kilep toh thei henlang hileh,
3 Elles seraient plus pesantes que le sable des mers! Voilà pourquoi mes paroles sont outrées.
Twikhanglen'a neldi umjat sangin gih jonte, hiche ho jeh a chu khongai man louhella kaseidoh ji ahi.
4 Car les flèches du Tout-Puissant sont sur moi: mon âme en boit le venin. Les terreurs de Dieu se rangent en bataille contre moi.
Hat Chungungpa thal hanging eikap lhuh tah jeh chun athal gu chun kalhagao asukhan, Pathenna kon tijatna ho chu keidou din ahung kigoltoh tauve.
5 L'onagre brait-il auprès de l'herbe? Et le bœuf mugit-il auprès de son fourrage?
Kalunglhai louna thu seitheina tha kanei hilou ham? Gamlah sangan chun nehding hampa akimu jilou teng penglouva umjia chule bongchal ten jong neh ding aneilou teng buji hilou ham?
6 Mange-t-on sans sel ce qui est fade? Trouve-t-on du goût dans un blanc d'œuf?
Chiso louna anneh chunga chu mihon alung lhailou nao aseiji louvu ham? A-alna bei ahtwi kang podal khu kon adu ding ham?
7 Ce que mon âme refusait de toucher, est comme devenu ma dégoûtante nourriture.
Kavet jiteng ka-an duna abei jitai, neh dinga kangaito najouse akikhah tansoh jitai.
8 Oh! puisse mon vœu s'accomplir et Dieu me donner ce que j'attends!
Oh, keiman kadei khat kaki thum thei ding hihen, Pathen chun kadei chu eipeh ding hileh,
9 Qu'il plaise à Dieu de me réduire en poussière, qu'il laisse aller sa main pour m'achever!
Aman eisuh chip jeng ding kadeije, akhut ahin lhandoh a chule eitha jeng ding kadeije
10 Et j'aurai une consolation, et j'aurai des transports de joie au milieu des tourments qu'il ne m'épargne pas: c'est que je n'ai pas renié les paroles du Saint.
Natgim genthei thoh'a kimusetna ho a konna hiche beh a hi lung monna kaneiding ahi. Athengpa thusei nahsahmon kabol khapoi.
11 Quelle est ma force pour que j'espère, et quelle est ma fin pour que je prenne patience?
Ahinlah athoh jou nading thahat kaneipoi, keiman hinpi ding imacha kaneipoi.
12 Ma force est-elle la force des pierres? Ma chair est-elle d'airain?
Songthahatna chu nei kahim? Katahsa hi sum eng kisem ham?
13 Ne suis-je pas sans secours, et toute ressource ne m'est-elle pas ôtée?
Ahipoi keima ahin lolhinnaphat gomkom neilou kithopi beihel kahi.
14 Le malheureux a droit à la pitié de son ami, eût-il abandonné la crainte du Tout-Puissant.
Agol apai lhasam khat dinga lungsetna nei mi hiding ahinla nangin Hatchungungpa kicha louvin themmo neichanne.
15 Mes amis m'ont trompé comme un torrent, comme le lit des torrents qui passent;
Kasopi teho aphat phat cha long ji vadung neocha banga tahsan theilou, khaltwi vadung neocha akam dima long tobang nahiu naphot chenu ahi.
16 Ils sont troublés par les glaçons, la neige s'y engloutit;
Buhbang lhang le buhbang twi kikhol khom chu,
17 Mais, au temps de la sécheresse, ils tarissent, et, dans les chaleurs, ils disparaissent de leur place.
Kholum phat ahung lhun tengleh twi chua amangjin, vadung neucha chu asat jeh chun amang jitai.
18 Les caravanes se détournent de leur route; elles montent dans le désert et se perdent.
Kholjin miho chu holdoh kitna ding in akihei doh jiuvin, ahin donding aum loujeh chun athiji tauve.
19 Les caravanes de Théma y comptaient; les voyageurs de Shéba s'y attendaient.
Tema a hung kholjin miho chun twi ahol jiuvin, Sheba a hung kholjin miho chun neiding akinem uve.
20 Ils sont honteux d'avoir eu cette confiance: ils arrivent sur les lieux, et restent confondus.
Akinep nao chu asim jiuvin ahinlah alunglhai jipouve, ahung lhun tengleh akinep nao akisudong jitauve.
21 C'est ainsi que vous me manquez à présent; vous voyez une chose terrible, et vous en avez horreur!
Nanghon jong kithopina neipe pouve, kavang setna namuvin chule naki chauve.
22 Mais vous ai-je dit: “Donnez-moi quelque chose, et, de vos biens, faites des présents en ma faveur;
Ahinlah ipijeh ham? Keiman thilpeh khattou kathum khah em? Keiman nanei ikhat tou keiding tuma kathum khah em?
23 Délivrez-moi de la main de l'ennemi, et rachetez-moi de la main des violents? “
Melma pa a konin nei huhdoh un tia kasei khah a, ahilouleh lungsetna neilou miho a konin nei huhdoh un tia kaseikhah em?
24 Instruisez-moi, et je me tairai. Faites-moi comprendre en quoi j'ai erré.
Neihillin, chutilehthipbeh in um inge, ipi kabol khel um'em neivetsah in?
25 Oh! que les paroles droites ont de force! Mais que veut censurer votre censure?
Lungtheng sella kiseidoh thucheng hi itobanga thahat hitam? Ahin neidem nao ijat aphah hitam?
26 Sont-ce des mots que vous voulez censurer? Mais il faut laisser au vent les paroles d'un homme au désespoir.
Kalung natna kakana ija naselou tenguleh nathusei houhin mi jouvinte natiuvem?
27 Vraiment, vous joueriez au sort un orphelin, et vous vendriez votre ami!
Chagate ahiloule nagol napaite jeng jong soh in naso jiuve.
28 Mais, à présent, veuillez jeter les yeux sur moi, et voyez si je vous mens en face!
Neihin vetan, namai chang tah a kajou ding ham?
29 Revenez donc, et soyez sans injustice! Revenez, et que mon bon droit paraisse!
Kachonsetna hi dih nante tin gelda tauvin, ijeh inem itile keiman bolkhel kaneipoi.
30 Y a-t-il de l'injustice dans ma langue? Et mon palais ne sait-il pas discerner le mal?
Thujou seidinga nei gelluvem? Aphale ase hekhen thei lou ding kahim?

< Job 6 >