< Job 38 >

1 Alors l'Éternel répondit à Job du sein de la tempête, et dit:
Katahi a Ihowa ka whakahoki kupu ki a Hopa i roto i te tukauati, a ka mea,
2 Qui est celui-ci qui obscurcit mes plans par des discours sans science?
Ko wai tenei e whakapouri nei i nga whakaaro ki nga kupu kahore ona matauranga?
3 Ceins donc tes reins comme un vaillant homme, je t'interrogerai, et tu m'instruiras.
Tena ra, whitikiria tou hope, whakatane; ka ui hoki ahau ki a koe, a mau e whakaatu mai ki ahau.
4 Où étais-tu quand je jetais les fondations de la terre? Dis-le, si tu as de l'intelligence.
I hea koia koe i ahau e whakatakoto ana i te turanga o te whenua? Whakaaturia mai, ki te mea e mohio ana koe ki te whakaaro.
5 Qui en a réglé les mesures, si tu le sais, ou qui a étendu le niveau sur elle?
Na wai i whakarite ona ruri? ki te mea e mohio ana koe: na wai hoki i whakamaro te aho ki runga?
6 Sur quoi en a-t-on fait plonger les bases, ou qui en a posé la pierre angulaire,
I whakaukia ona turanga ki runga ki te aha? Na wai hoki i whakatakoto tona kohatu kokonga;
7 Quand les étoiles du matin poussaient ensemble des cris de joie, et les fils de Dieu, des acclamations?
I te mea i waiata ngatahi nga whetu o te ata, a i hamama nga tama katoa a te Atua i te koa?
8 Et qui renferma la mer dans des portes, quand elle sortit en s'élançant du sein de la terre;
Na wai hoki i tutaki te moana ki te tatau, i a ia e puta mai ana, me te mea e whanau mai ana i roto i te kopu?
9 Quand je lui donnai la nuée pour vêtement, et l'obscurité pour langes;
I ahau ra i mea ai i te kapua hei kakahu mona, i te pouri kerekere hei takai mona.
10 Quand j'établis ma loi sur elle, quand je lui mis des verrous et des portes,
A whakapuakina ana e ahau taku tikanga mona, mea rawa ki nga tutaki, ki nga tatau,
11 Et que je lui dis: Tu viendras jusqu'ici, et tu n'iras pas plus loin; ici s'arrêtera l'orgueil de tes flots?
Me taku ki atu ano, Ka taea mai e koe a konei, kati; hei konei ou ngaru whakakake mau ai?
12 Depuis que tu es au monde, as-tu commandé au matin, as-tu marqué à l'aurore sa place,
Ko koe koia, i ou ra nei, te kaiwhakahau i te ata; nau ranei te puaotanga i mohio ai ki tona wahi;
13 Pour qu'elle saisisse les extrémités de la terre, et que les méchants soient chassés?
Kia rurukutia e ia nga pito o te whenua, a ruperupea ake nga tangata kikino i roto?
14 La terre change de forme comme l'argile sous le cachet, et toutes choses se lèvent comme pour la vêtir.
Kua whiti ke, kua pera ano me te paru i te hiri: tu ake ana nga mea katoa ano he kakahu:
15 La lumière des méchants leur est ôtée, et le bras des menaçants est rompu.
A e kaiponuhia ana to ratou marama ki te hunga kino, whati iho te ringa whakakake.
16 As-tu pénétré jusqu'aux sources de la mer, et t'es-tu promené au fond de l'abîme?
Kua tae atu ranei koe ki nga matapuna o te moana? Kua whakatakina haeretia ranei e koe te rire?
17 Les portes de la mort se sont-elles découvertes à toi? Et as-tu vu les portes de l'ombre de la mort?
Kua whakapuaretia ranei ki a koe nga kuwaha o te mata? Kua kite ranei koe i nga kuwaha o te atarangi o te mate?
18 As-tu compris l'étendue de la terre? Si tu sais tout cela, dis-le!
Kua oti ranei te whakaaro e koe te whanuitanga o te whenua? Korero mai, ki te mea e mohiotia katoatia ana e koe.
19 Où est le chemin du séjour de la lumière? Et les ténèbres, où est leur demeure?
Kei hea te ara ki te nohoanga o te marama? Te pouri hoki, kei hea tona wahi?
20 Car tu peux les ramener à leur domaine, et tu connais les sentiers de leur maison!
Kia kawea atu ai e koe ki tona rohe, a mohio iho koe ki nga huarahi ki tona whare?
21 Tu le sais; car alors tu étais né, et le nombre de tes jours est grand!
I mohio pea koe no te mea i whanau koe i taua wa, a he maha ou ra!
22 As-tu pénétré jusqu'aux trésors de neige? Et as-tu vu les trésors de grêle,
Kua tomo ranei koe ki nga takotoranga o te hukarere, kua kite ranei koe i nga takotoranga o te whatu,
23 Que je réserve pour les temps de détresse, pour le jour de la bataille et du combat?
I aku i rongoa ai mo te wa o te he, mo te ra o te tatauranga, o te pakanga?
24 Par quels chemins se partage la lumière, et le vent d'orient se répand-il sur la terre?
Tena koa, te ara i marara atu ai te marama, i pakaru atu ai te marangai ki runga ki te whenua?
25 Qui a donné à l'averse ses canaux, et sa voie à l'éclair des tonnerres,
Na wai i wehe he awa mo te waipuke, he ara mo te uira o te whatitiri;
26 Pour faire pleuvoir sur une terre sans habitants, sur un désert sans hommes,
Kia ua ai ki te whenua, ki te wahi kahore nei he tangata; ki te koraha, kahore nei o reira tangata;
27 Pour abreuver des lieux déserts et désolés, et faire germer et sortir l'herbe?
Hei whakamakona i te tuhea, i te ururua; hei mea kia pariri te tupu o te otaota hou?
28 La pluie a-t-elle un père? Ou, qui enfante les gouttes de rosée?
He matua tane ano ranei to te ua? I whanau ranei i a wai nga pata o te tomairangi?
29 De quel sein est sortie la glace? Et qui enfante le givre du ciel?
I puta mai i roto i to wai kopu te huka tio? Ko te huka o te rangi, he whanau tena na wai?
30 Les eaux se dissimulent, changées en pierre, et la surface de l'abîme se prend.
Me te mea he kohatu e huna ana i te wai; a whakatotoka ana te mata o te rire.
31 Peux-tu resserrer les liens des Pléiades, ou détacher les chaînes d'Orion?
E taea ranei e koe te here te huihui o Matariki, e wewete ranei nga here o Tautoru?
32 Fais-tu sortir en leur temps les signes du zodiaque? Et conduis-tu la grande Ourse avec ses petits?
E taea ranei e koe te arahi mai te Mataroto i tona wa, te taki mai ranei a Aketura ratou ko tana ropu?
33 Connais-tu les lois du ciel? Ou disposes-tu de son pouvoir sur la terre?
E mohio ana ranei koe ki nga tikanga o te rangi? Mau ranei e whai mana ai ki runga ki te whenua?
34 Élèves-tu ta voix vers la nuée, pour que des eaux abondantes te couvrent?
E ara ranei i a koe tou reo ki nga kapua, kia nui ai nga wai hei taupoki i a koe?
35 Envoies-tu les éclairs? Partent-ils, et te disent-ils: Nous voici?
E taea ranei e koe nga uira te unga atu, e haere ai ratou, me ta ratou ki ano ki a koe, Tenei matou?
36 Qui a mis la sagesse dans les nues, qui a donné au météore l'intelligence?
Na wai i whakanoho nga whakaaro nunui ki nga wahi o roto? Na wai i homai nga mahara ki te ngakau?
37 Qui compte les nuages avec sagesse, qui incline les outres des cieux,
Ko wai te mea whakaaro nui hei tatau i nga kapua? Ko wai hei tahoro i nga ipu o te rangi?
38 Quand la poussière se délaie et se met en fusion, et que les mottes s'agglomèrent?
Ina ka papatupu te puehu ano he mea whakarewa, a ka piri nga pokuru ki a ratou ano?
39 Chasses-tu pour le lion sa proie, et assouvis-tu la faim des lionceaux,
Mau ranei e hopu he kai ma te raiona? Mau e nui ai he oranga mo nga kuao raiona,
40 Quand ils se tapissent dans leurs repaires, quand ils sont aux aguets dans les fourrés?
Ina tapapa iho ratou i o ratou nohoanga, ina noho i te piringa whanga ai?
41 Qui apprête la nourriture au corbeau, quand ses petits crient vers Dieu et volent çà et là, n'ayant rien à manger?
Na wai i rite ai tana kai ma te raweni, ina tangi ana pi ki te Atua, ina kopikopiko ratou i te kore kai?

< Job 38 >