< Luc 6 >

1 Le jour du second-premier sabbat, Jésus passant par des blés, ses disciples arrachaient des épis et les mangeaient, après les avoir froissés dans leurs mains.
Ngelinye iSabatha uJesu wayedabula emasimini alamabele, abafundi bakhe basebekhwebula izikhwebu zamabele, bakha bazihlikihlela ezandleni, badla inhlamvu zakhona.
2 Des pharisiens dirent: «Pourquoi faites-vous ce qui n'est pas permis le jour du sabbat?»
Abanye abaFarisi babuza bathi, “Kungani lisenza okungaphandle komthetho ngeSabatha na?”
3 Et Jésus prenant la parole, leur dit: «N'avez-vous pas lu ce que fit David, lorsqu'il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui:
UJesu wabaphendula wathi, “Kalifundanga yini okwenziwa nguDavida lapho yena labakhula bakhe sebelambile?
4 comment il entra dans la maison de Dieu, prit les pains de proposition, en mangea, et en donna même à ceux qui l'accompagnaient, quoiqu'il ne soit permis qu'aux sacrificateurs d'en manger?»
Wangena endlini kaNkulunkulu wathatha isinkwa esingcwelisiweyo wadla lokho umthetho owawusithi kudliwe ngabaphristi kuphela. Futhi okunye wakupha abakhula bakhe.”
5 Et il ajouta: «Le Fils de l'homme est maître même du sabbat.»
UJesu wasesithi kubo, “INdodana yoMuntu iyiNkosi yeSabatha.”
6 Il lui arriva, un autre jour de sabbat, d'entrer dans la synagogue, et d'y enseigner. Il y avait là un homme dont la main droite était sèche.
Ngelinye iSabatha waya esinagogweni wafundisa, khonapho kulendoda elesandla sokudla esitshwabheneyo.
7 Les scribes et les pharisiens observaient Jésus, pour voir s'il faisait des guérisons le jour du sabbat, afin d'avoir sujet de l'accuser.
AbaFarisi labafundisi bomthetho babedinga izaba lokubeka uJesu icala, yikho bamlinda ukubona ingabe wayezasilisa ngeSabatha.
8 Jésus pénétrant leurs pensées, dit à l'homme qui avait la main sèche: «Lève-toi, et tiens-toi là au milieu; » et lui, s'étant levé, se tint debout.
Kodwa uJesu wakwazi ababekucabanga, wasesithi endodeni yesandla esitshwabheneyo, “Sukuma ume phambi kwabantu bonke.” Lakanye yasukuma yema khonapho.
9 Jésus leur dit: «Je vous demande s'il est permis, le jour du sabbat, de faire bien ou de faire mal, de sauver la vie ou de l'ôter?»
UJesu wasesithi kubo, “Ngiyalibuza, kuyini okusemthethweni ngeSabatha: ukwenza okuhle loba ukwenza okubi, ukusindisa impilo kumbe ukuyibhubhisa?”
10 Puis, ayant promené ses regards sur eux tous, il dit à cet homme: «Étends la main.» Il le fit, et sa main fut guérie.
Wabakhangela wababhoda bonke, wasesithi endodeni leyo, “Yelula isandla sakho.” Yenza njalo, isandla sayo sasiliswa ngokupheleleyo.
11 Les scribes et les pharisiens furent remplis de fureur; et ils conféraient ensemble pour savoir ce qu'ils feraient à Jésus.
Kodwa bazonda babheda basebecebisana ukuthi benzeni ngoJesu.
12 En ce temps-là, Jésus se rendit à la montagne pour prier Dieu, et il passa toute la nuit en prière.
Ngelinye ilanga uJesu waphuma waya ewatheni lwentaba esiya khuleka, waba khonale ubusuku bonke ekhuleka kuNkulunkulu.
13 Quand il fit jour, il appela ses disciples, et en choisit douze, auxquels il donna le nom d'Apôtres,
Kwathi sokusile wasebiza abafundi bakhe wakhetha kubo abalitshumi lambili, wasebaphawula ngokuthi ngabapostoli:
14 savoir, Simon, qu'il appela Pierre, et André son frère, Jacques, Jean, Philippe, Barthélemi,
uSimoni (owambiza ngokuthi Phethro), lomfowabo u-Andreya, uJakhobe, uJohane, uFiliphu, uBhatholomewu,
15 Matthieu, Thomas, Jacques fils d'Alphée, Simon appelé le zélateur,
uMatewu, uThomasi, uJakhobe umfoka-Alifewu, uSimoni owayethiwa ngumZilothi,
16 Jude fils de Jacques, et Judas Iscariot, qui fut un traître.
uJudasi umfokaJakhobe loJudasi Iskariyothi, owaba ngumthengisi.
17 Il descendit avec eux et s'arrêta sur un plateau, où se trouvaient une foule de ses disciples, et une multitude de gens qui étaient venus de toute là Judée, de Jérusalem et du littoral de Tyr et de Sidon, pour l'entendre et pour être guéris de leurs maladies.
Wehla labo bema esigcawini. Kwakubuthene ixuku elikhulu elabafundi bakhe njalo kulabantu abanengi bevela kulolonke elaseJudiya, leJerusalema lasemakhunjini olwandle eThire leSidoni,
18 Ceux qui étaient tourmentés par des esprits impurs étaient guéris;
ababeze ukuzamuzwa lokuzakwelatshwa izifo zabo. Labo ababehlutshwa yimimoya emibi basiliswa,
19 et toute la foule cherchait à le toucher, parce qu'il sortait de sa personne une vertu qui les guérissait tous.
bonke abantu bazama ukumthinta ngoba amandla ayephuma kuye ayebasilisa bonke.
20 Alors, levant les yeux sur ses disciples, il dit: «Vous êtes bienheureux, vous qui êtes pauvres, parce que le royaume de Dieu est à vous.
Wakhangela abafundi bakhe wathi: “Libusisiwe lina elimpofu, ngoba umbuso kaNkulunkulu ngowenu.
21 Vous êtes bienheureux, vous qui avez faim maintenant, parce que vous serez rassasiés. Vous êtes bienheureux, vous qui pleurez maintenant, parce que vous rirez.
Libusisiwe lina elilambileyo manje, ngoba lizasuthiswa. Libusisiwe lina elililayo manje, ngoba lizahleka.
22 Bienheureux serez-vous, quand on vous haïra, quand on vous chassera, qu'on vous insultera et qu'on rejettera votre nom comme un nom infâme, à cause du Fils de l'homme.
Libusisiwe lina nxa abantu belizonda, nxa belibandlulula njalo belichothoza, bephika ibizo lenu besithi lingcolile, ngenxa yeNdodana yoMuntu.
23 Réjouissez-vous en ce jour-là et bondissez de joie, car votre récompense est grande dans le ciel: c'est ainsi que leurs pères traitaient les prophètes.
Thokozani ngalolosuku liqolotshe ngokuthokoza ngoba mkhulu umvuzo wenu ezulwini. Ngoba yiyo indlela okhokho babo abaphatha ngayo abaphrofethi.
24 Mais, malheur à vous, riches, parce que vous avez déjà votre consolation!
Kodwa maye kini lina elinothileyo, ngoba livele selikwamukele ukuhlala kuhle kwenu.
25 Malheur à vous, rassasiés, parce que vous aurez faim! Malheur à vous, qui riez maintenant, parce que vous serez dans l'affliction et que vous pleurerez!
Maye kini lina elidla kamnandi manje, ngoba lizalamba. Maye kini lina elihlekayo manje, ngoba lizakhala lilile.
26 Malheur à vous, lorsque tous les hommes diront du bien de vous, car c'est ce que leurs pères faisaient à l'égard des faux prophètes!
Maye kini nxa bonke abantu belincoma, ngoba yiyo indlela okhokho benu abaphatha ngayo abaphrofethi bamanga.”
27 Mais je vous dis, à vous qui m'écoutez, aimez vos ennemis; faites du bien à ceux qui vous haïssent;
“Kodwa ngiyalitshela lina elingizwayo, ngithi: Thandani izitha zenu, lenze okuhle kwabalizondayo,
28 bénissez ceux qui vous maudissent; priez pour ceux qui vous maltraitent.
libusise labo abaliqalekisayo, libakhulekele labo abalihlukuluzayo.
29 Si quelqu'un te frappe sur une joue, présente-lui l'autre, et si quelqu'un t'enlève ton manteau, laisse-lui prendre aussi ta tunique.
Umuntu angakutshaya esihlathini, muphe esinye. Umuntu angakwemuka ijazi lakho ungamaleli ukuthatha leyembe.
30 Donne à tout homme qui te demande, et ne réclame pas ton bien à celui qui te le prend.
Phanini loba ngubani ocela kini, njalo nxa umuntu ethatha ulutho lwakho ungaluthonisi.
31 Comme vous voulez que les hommes fassent pour vous, faites de même pour eux.
Yenza kwabanye lokho ofuna ukuthi bakwenze kuwe.
32 Si vous aimez ceux qui vous aiment, quel gré vous en doit-on savoir? Les pécheurs aussi aiment ceux qui les aiment.
Nxa lithanda labo abalithandayo kuphela, lizazuzani kulokho? Lezoni lazo ziyabathanda abazithandayo.
33 Si vous faites du bien à ceux qui vous en font, quel gré vous en doit-on savoir? Les pécheurs aussi en font autant.
Njalo nxa lisenza okuhle kulabo abalungileyo kini, lizazuzani kulokho? Lezoni ziyakwenza lokho.
34 Si vous prêtez à ceux de qui vous espérez être remboursés, quel gré vous en doit-on savoir?» Des pécheurs aussi prêtent à des pécheurs, afin qu'on leur rende la pareille.
Njalo nxa liseboleka labo elizazuza imbadalo kubo, lizazuzani kulokho? Lezoni ziboleka izoni zilindele ukubhadalwa ngokugcweleyo.
35 Mais aimez vos ennemis, faites du bien, et prêtez sans rien espérer: votre récompense sera grande; et vous serez fils du Très-Haut, car il est bon envers les ingrats et les méchants.
Kodwa thandani izitha zenu, lizenzele okuhle, njalo lizeboleke lingalindeli lutho kuzo. Lapho-ke umvuzo wenu uzakuba mkhulu, njalo lizakuba ngamadodana akhe oPhezukonke, ngoba ulomusa kwabangabongiyo labayizigangi.
36 Soyez donc miséricordieux, comme votre Père est miséricordieux.
Wobani lesihawu njengoYihlo olesihawu.”
37 Ne jugez point, et vous ne serez point jugés; ne condamnez point, et vous ne serez point condamnés; absolvez, et l'on vous absoudra;
“Lingahluleli ukuze lani lingahlulelwa. Lingamlahli omunye ukuze lani lingalahlwa. Thethelelani ukuze lani lithethelelwe.
38 donnez, et l’on vous donnera: on vous donnera dans votre robe une bonne mesure, serrée, secouée et débordante; car on se servira pour vous de la même mesure avec laquelle vous aurez mesuré.
Phanini, lani lizaphiwa. Kuzathiwa qithi kini kugcwaliswe phamu, kwagqitshwa, kwakhuhluzwa kwaze kwaphuphuma. Ngoba ngesilinganiso elisisebenzisayo, lani lizalinganiselwa ngaso.”
39 Il ajouta cette comparaison: «Un aveugle peut-il conduire un aveugle? Ne tomberont-ils pas tous deux dans une fosse?»
Waphinde wabatshela umzekeliso lo, “Isiphofu kambe singakhokhela isiphofu na? Kazizukuwela emgodini zombili na?
40 Le disciple n'est pas au-dessus de son maître: tout disciple sera traité comme son maître.
Umfundi ungaphansi kombalisi wakhe, kodwa wonke osefundiswe ngokupheleleyo usenjengombalisi wakhe.
41 Pourquoi vois-tu la paille qui est dans l'oeil de ton frère, tandis que tu ne remarques pas la poutre qui est dans ton oeil?
Kungani ukhangela uvava lokhuni oluselihlweni lomfowenu, unganqinekeli ukhuni olukwelakho ilihlo na?
42 Ou comment peux-tu dire à ton frère: «Frère, laisse-moi ôter la paille qui est dans ton oeil, » toi qui ne vois pas la poutre qui est dans le tien? Hypocrite, ôte premièrement la poutre de ton oeil, alors tu verras à ôter la paille qui est dans l'oeil de ton frère;
Ungatsho kanjani kumfowenu ukuthi, ‘Mfowethu, wothi ngikukhuphe uvava oluselihlweni lakho,’ kodwa wena usehluleka ukubona ukhuni oluselihlweni lakho na? Wena mzenzisi, qala ukhuphe ukhuni oluselihlweni lakho ukuze ubone kuhle nxa usukhupha uvava oluselihlweni lomfowenu.”
43 car il n'y a pas de bon arbre qui produise de mauvais fruits, comme il n'y a pas de mauvais arbre qui produise de bons fruits:
“Kakulasihlahla esihle esithela izithelo ezimbi njalo lesihlahla esibi kasitheli izithelo ezinhle.
44 chaque arbre se reconnaît à son fruit. On ne cueille pas des figues sur des épines et l'on ne vendange pas le raisin sur la ronce.
Isihlahla sinye ngasinye saziwa ngezithelo zaso. Abantu kabakhi umkhiwa ezihlahleni zameva loba amagrebisi esingeni.
45 L'homme de bien tire le bien du bon trésor de son coeur, et le méchant tire le mal de son mauvais trésor; car de l'abondance du coeur la bouche parle.
Umuntu olungileyo uveza izinto ezinhle eziphuma kokuhle okugcinwe enhliziyweni yakhe, njalo lomuntu omubi uphihliza ububi obugcinwe enhliziyweni yakhe. Ngoba umlomo ukhuluma lokho okuphuphuma enhliziyweni.”
46 Pourquoi m'appelez-vous: «Seigneur, Seigneur, » et ne faites-vous pas ce que je dis?
“Kungani lingibiza lisithi, ‘Nkosi, Nkosi,’ kodwa lingakwenzi engikutshoyo?
47 Je vous montrerai à qui ressemble tout homme qui vient à moi, qui écoute mes paroles et les met en pratique:
Lowo oza kimi ezwe amazwi ami akwenze akutshoyo, ngizalitshela ukuthi unjengani.
48 il est semblable à un homme qui bâtit une maison, et qui, ayant creusé profondément, en a posé les fondements sur le roc: une inondation étant survenue, le fleuve est venu donner contre cette maison, et n'a pu l'ébranler, parce qu'elle était bien bâtie.
Unjengendoda eyakha indlu, yagebha yatshona phansi, yasibeka isisekelo sayo phezu kwedwala. Kwathi kufika isikhukhula, isiphepho sayitshaya indlu, kodwa asaze sayizamazamisa, ngoba yayakhiwe kuhle.
49 Mais celui qui écoute et ne pratique pas, est semblable à un homme qui a bâti une maison sur la terre, sans creuser de fondements: le fleuve est venu donner contre cette maison, et aussitôt elle s'est écroulée; et la ruine de cette maison a été grande.
Kodwa lowo owezwayo amazwi ami, kodwa angakwenzi akutshoyo, unjengomuntu owakha indlu emhlabathini kungelasisekelo. Umsinga wonela ukuyitshaya leyondlu, yabhidlika yaphela du.”

< Luc 6 >