< Zacharie 1 >

1 Le huitième mois de la seconde année de Darius, la parole de l'Eternel fut [adressée] à Zacharie, fils de Barachie, fils d'Hiddo, le Prophète, en disant:
‌ʻI hono valu ʻoe māhina, mo hono ua ʻoe taʻu ʻa Talaiasi, naʻe hoko mai ʻae folofola ʻa Sihova kia Sakalaia ko e foha ʻo Pelekia, ko e foha ia ʻo Ito, ko e palōfita, ʻo pehē,
2 L'Eternel a été extrêmement indigné contre vos pères.
Kuo mamahi ʻaupito ʻa Sihova ki hoʻomou ngaahi tamai.
3 C'est pourquoi tu leur diras: Ainsi a dit l'Eternel des armées: Retournez-vous vers moi, dit l'Eternel des armées; et je me retournerai vers vous, dit l'Eternel des armées.
Ko ia ke ke pehē kiate kinautolu, “ʻOku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau; ‘Tafoki mai ʻakimoutolu kiate au, ʻoku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, pea te u tafoki atu au kiate kimoutolu: ʻoku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau.
4 Ne soyez point comme vos pères, auxquels les Prophètes qui ont été ci-devant criaient, en disant: Ainsi a dit l'Eternel des armées: Détournez-vous maintenant de votre mauvais train, et de vos mauvaises actions; mais ils n'ont pas écouté, et n'ont pas été attentifs à ce que je leur disais, dit l'Eternel.
‌ʻOua te mou hangē ko hoʻomou ngaahi tamai, ʻaia naʻe kalanga ki ai ʻae kau palōfita ʻi muʻa, ʻo pehē, ʻOku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, Tafoki mai ʻanai ni mei homou ngaahi hala kovi, mo hoʻomou ngaahi faianga kovi; ka naʻe ʻikai te nau ongoʻi, pe fanongo kiate au, ʻoku pehē ʻe Sihova.
5 Vos pères où sont-ils? Et ces Prophètes-là devaient-ils vivre à toujours?
Ko hoʻomou ngaahi tamai, ko e fē ʻakinautolu? Pea ko e kau palōfita, he ʻoku moʻui ʻakinautolu ke taʻengata?
6 Cependant mes paroles et mes ordonnances que j'avais enjointes aux Prophètes mes serviteurs, n'ont-elles pas atteint vos pères? De sorte que, s'étant convertis, ils ont dit: Comme l'Eternel des armées avait pensé de nous faire selon notre train, et selon nos actions, ainsi nous a-t-il fait.
Ka ko ʻeku ngaahi lea, mo ʻeku ngaahi fekau, ʻaia naʻaku tuku ki he kau palōfita, ʻikai naʻa nau hoko ki hoʻomou ngaahi tamai? Pea naʻa nau foki mai, mo nau pehē, Hangē ko ia naʻe finangalo ʻa Sihova ke fai kiate kitautolu, ʻo fakatatau ki hotau ngaahi hala, pea mo ʻetau ngaahi faianga, ko ia pe kuo ne fai kiate kitautolu.’”
7 Le vingt-quatrième jour du onzième mois, qui est le mois de Sébat, en la seconde année de Darius, la parole de l'Eternel fut [adressée] à Zacharie, fils de Barachie, fils d'Hiddo, le Prophète, comme s'ensuit.
ʻI hono uofulu ma fā ʻoe ʻaho ʻi hono hongofulu ma taha ʻoe māhina, ʻae māhina ko Sipate, ʻi hono ua ʻoe taʻu ʻo Talaiasi, naʻe hoko mai ʻae folofola ʻa Sihova kia Sakalaia, ko e foha ʻo Pelekia, ko e foha ʻo Ito, ko e palōfita, ʻo pehē,
8 J'eus de nuit une vision: et voici, un homme était monté sur un cheval roux, et il se tenait entre des myrtes qui étaient en un lieu profond; et après lui il y avait des chevaux roux, des chevaux pommelés et des blancs.
Naʻaku mamata ʻi he pō, pea vakai, ko e tangata naʻe heka ki ha hoosi kulokula, pea naʻe tuʻu ia ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi ʻakau ko e maile, ʻaia naʻe ʻi he teleʻa; pea naʻe muimui ʻiate ia ʻae fanga hoosi kulokula, naʻe pulepule mo lavatea.
9 Et je dis: Mon Seigneur! Que [signifient] ces choses? Et l’Ange qui parlait avec moi me dit: Je te montrerai ce que ces choses [signifient].
Pea naʻaku pehē ai, “ʻE hoku ʻeiki, ko hai ʻakinautolu na?” Pea naʻe pehē mai ʻe he ʻāngelo naʻa ma talanoa mo au, “Te u fakahā kiate koe ʻa hono ʻuhinga.
10 Et l'homme qui se tenait entre les myrtes, répondit, et dit: Ce sont ici ceux que l'Eternel a envoyés pour parcourir la terre.
Pea naʻe tali mai ʻe he tangata, ʻaia naʻe tuʻu ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi ʻakau ko e maile, ʻo ne pehē, “Ko kinautolu ʻena kuo fekau atu ʻe Sihova ke feʻaluʻaki fano ʻi māmani.”
11 Et ils répondirent à l'Ange de l'Eternel qui se tenait entre les myrtes, et dirent: Nous avons parcouru la terre; et voici, toute la terre est habitée, et est en repos.
Pea naʻe tali ʻekinautolu ki he ʻāngelo ʻa Sihova, ʻaia naʻe tuʻu ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi ʻakau ko e maile, ʻo pehē, “Kuo mau feʻaluʻaki fano ʻi māmani, pea vakai, ʻoku nofo lelei pe ʻa māmani kotoa pē, pea ʻoku fiemālie.”
12 Alors l'Ange de l'Eternel répondit, et dit: Eternel des armées, jusqu'à quand n'auras-tu point compassion de Jérusalem et des villes de Juda, contre lesquelles tu as été indigné pendant ces soixante et dix années?
Pea naʻe toki tali ʻe he ʻāngelo ʻa Sihova, ʻo pehēange, “ʻE Sihova ʻoe ngaahi kautau, ʻe fēfē hono fuoloa mo hoʻo taʻeʻaloʻofa ki Selūsalema, pea mo e ngaahi kolo ʻo Siuta, ʻaia kuo ke houhau ki ai ʻi he taʻu ni ʻe fitungofulu?”
13 Et l'Eternel répondit à l'Ange qui parlait avec moi, de bonnes paroles, des paroles de consolation.
Pea naʻe tali ʻaki ʻe Sihova ki he ʻāngelo naʻe talanoa mo au, ʻae ngaahi lea lelei mo e ngaahi lea fakafiemālie.
14 Puis l'Ange qui parlait avec moi, me dit: Crie, en disant: Ainsi a dit l'Eternel des armées: Je suis ému d'une grande jalousie pour Jérusalem et pour Sion.
Ko ia naʻe pehē ai kiate au ʻe he ʻāngelo naʻa ma talanoa, “Kalanga, ʻa koe ʻo pehē, ʻOku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, ʻoku ou fuaʻa koeʻuhi ko Selūsalema, pea mo Saione ʻi he fuaʻa ʻoku lahi.
15 Et je suis extrêmement indigné contre les nations qui sont à leur aise; car j'étais indigné pour un peu [de temps], et ils ont aidé au mal.
Pea ʻoku ou mamahi ʻaupito ki he ngaahi puleʻanga ʻoku fakafiemālie: he naʻe kei siʻi pe ʻeku mamahi ka naʻa nau fakatupu pe ʻae mamahi.
16 C'est pourquoi ainsi a dit l'Eternel: Je me suis retourné vers Jérusalem par compassion, et ma maison sera rebâtie dans elle, dit l'Eternel des armées; et le niveau sera étendu sur Jérusalem.
Ko ia ʻoku pehē ai ʻe Sihova; kuo u foki mai mo e ʻaloʻofa ki Selūsalema, ʻe langa hoku fale ʻi ai, ʻoku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, pea ʻe falō atu ʻae afo ki Selūsalema.”
17 Crie encore, en disant: Ainsi a dit l'Eternel des armées: Mes villes regorgeront encore de biens, et l'Eternel consolera encore Sion, et élira encore Jérusalem.
Toe kalanga foki, ʻo pehē, “ʻOku pehē ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau; ʻe toe folofolahi atu ʻa hoku ngaahi kolo, ko e meʻa ʻi he monūʻia; pea ʻe toe fakafiemālieʻi ʻe Sihova ʻa Saione, pea te ne toe fili ʻa Selūsalema.”
18 Puis j'élevai mes yeux, et regardai; et voici quatre cornes.
Pea naʻaku toki hanga hake hoku mata, pea u mamata, pea vakai, ko e nifoʻi ʻulu ʻe fā.
19 Alors je dis à l'Ange qui parlait avec moi: Que veulent dire ces choses? Et il me répondit: Ce sont les cornes qui ont dissipé Juda, Israël et Jérusalem.
Pea ne u fehuʻi ki he ʻāngelo, ʻaia naʻa ma talanoa mo au, “Ko e hā ʻena?” ʻAia naʻa ne pehē mai, “Ko e ngaahi nifo ʻena, ʻaia kuo ne fakahēʻi ʻa Siuta, mo ʻIsileli, pea mo Selūsalema.”
20 Puis l'Eternel me montra quatre forgerons.
Pea naʻe fakahā ʻe Sihova kiate au ʻae kau tufunga ʻe toko fā.
21 Et je dis: Que viennent faire ceux-ci? Et il répondit, et dit: Ce sont là les cornes qui ont dissipé Juda, tellement que personne ne levait la tête; mais ceux-ci sont venus pour les effrayer, et pour abattre les cornes des nations qui ont élevé la corne contre le pays de Juda, pour le dissiper.
Pea naʻaku pehē ai ʻeau, “Kuo haʻu ʻakinautolu ke fai ʻae hā?” Pea ne folofola mai, ʻo pehē, “Ko e ngaahi nifo ʻena ʻaia ne ne fakahēʻi ʻa Siuta, pea ko ia naʻe ʻikai faʻa hanga hake ʻe ha tangata ʻa hono mata: ka kuo haʻu ʻakinautolu na ke maumauʻi ʻakinautolu, mo lī atu kituʻa ʻae ngaahi nifo ʻoe kau Senitaile, ʻakinautolu naʻe hiki hake honau nifo ki he fonua ʻo Siuta, ko hono fakahēʻi.”

< Zacharie 1 >