< Juges 1 >

1 Or il arriva qu'après la mort de Josué les enfants d'Israël consultèrent l'Eternel, en disant: Qui de nous montera le premier contre les Cananéens pour leur faire la guerre?
Pea hili ʻae pekia ʻa Siosiua naʻe hoko ʻo pehē, naʻe fehuʻi ʻe he fānau ʻa ʻIsileli kia Sihova, ʻo pehē, “Ko hai ʻiate kimautolu ʻe ʻalu muʻomuʻa hake ki he kau Kēnani ke tauʻi ʻakinautolu?”
2 Et l'Eternel répondit: Juda montera; voici, j'ai livré le pays entre ses mains.
Pea naʻe folofola ʻa Sihova, “Ke ʻalu hake ʻa Siuta: vakai, kuo u tukuange ʻae fonua ki hono nima.”
3 Et Juda dit à Siméon son frère: Monte avec moi en mon partage, et nous ferons la guerre aux Cananéens; et j'irai aussi avec toi en ton partage. Ainsi Siméon alla avec lui.
Pea naʻe lea ʻa Siuta ki hono tokoua ko Simione, ʻo pehē, “Haʻu ke ta ō mo koe ki hoku tofiʻa, koeʻuhi ke ta tauʻi ʻae kau Kēnani; pea te u ʻalu mo koe foki ki ho tofiʻa.” Pea naʻe ʻalu ʻa Simione mo ia.
4 Juda donc monta, et l'Eternel livra les Cananéens et les Phérésiens entre leurs mains; et ils battirent en Bézec dix mille hommes.
Pea naʻe ʻalu hake ʻa Siuta: pea naʻe tukuange ʻe Sihova ʻae kau Kēnani mo e kau Pelesi ki honau nima: pea naʻa nau tāmateʻi ʻiate kinautolu ʻi Piseki ko e kau tangata ʻe tokotaha mano.
5 Or ayant trouvé Adoni-bézec en Bézec, ils combattirent contre lui, et frappèrent les Cananéens et les Phérésiens.
Pea naʻa nau ʻilo ʻa ʻAtoni-Piseki ʻi Piseki: pea naʻa nau tauʻi ia, pea naʻa nau tāmateʻi ʻae kau Kēnani mo e kau Pelesi.
6 Et Adoni-bézec s'enfuit, mais ils le poursuivirent; et l'ayant pris, ils lui coupèrent les pouces de ses mains et de ses pieds.
Ka naʻe hola ʻa ʻAtoni-Piseki; pea naʻa nau tuli ʻo maʻu ia, ʻonau tutuʻu hono ongo motuʻa nima mo hono motuʻa vaʻe.
7 Alors Adoni-bézec dit: Soixante et dix Rois, dont les pouces des mains et des pieds avaient été coupés, ont recueilli [du pain] sous ma table; comme j'ai fait, Dieu m'a ainsi rendu; et ayant été amené à Jérusalem, il y mourut.
Pea naʻe pehē ʻe ʻAtoni-Piseki, “Ko e tuʻi ʻe toko fitungofulu, naʻe tutuʻu honau ngaahi motuʻa nima mo e motuʻa vaʻe, naʻe tufi ʻenau meʻakai ʻi lalo ʻi hoku keinangaʻanga: hangē ko ia naʻaku fai, kuo totongi pehē kiate au ʻe he ʻOtua.” Pea naʻa nau ʻomi ia ki Selūsalema, pea naʻe pekia ia ʻi ai.
8 Or les enfants de Juda avaient fait la guerre contre Jérusalem, et l'avaient prise, et ils avaient fait passer [ses habitants] au tranchant de l'épée, et mis la ville en feu.
Pea ko eni, naʻe tauʻi ʻa Selūsalema ʻe he fānau ʻa Siuta, pea naʻe lavaʻi ia, pea naʻe taaʻi ʻaki ia ʻae mata ʻoe heletā, pea tutu ʻae kolo ʻaki ʻae afi.
9 Puis les enfants de Juda étaient descendus pour faire la guerre aux Cananéens, qui habitaient dans les montagnes, et au Midi, et dans la plaine.
Pea hili ia naʻe toki ʻalu ʻae fānau ʻa Siuta ke tauʻi ʻae kau Kēnani, ʻaia naʻe nofo ʻi he moʻunga, pea ʻi he potu tonga, pea mo e toafa.
10 Juda donc s'en était allé contre les Cananéens qui habitaient à Hébron; or le nom d'Hébron était auparavant Kirjath-Arbah; et il avait frappé Sesaï, Ahiman et Talmaï.
Pea naʻe ʻalu ʻa Siuta ke tauʻi ʻae kau Kēnani ʻaia naʻe nofo ʻi Hepeloni: (pea ko e hingoa ʻo Hepeloni ʻi muʻa ko Kesa-ʻAlipa: ) pea naʻa nau tāmateʻi ʻa Sesei, mo ʻEhimani, mo Talimi.
11 Et de là il était allé contre les habitants de Débir, le nom de laquelle était auparavant Kirjath-sépher.
Pea naʻe ʻalu mei ai ia ke tauʻi ʻae kakai ʻo Tipa: pea ko hono hingoa muʻa ʻo Tipa, ko Kesa-Sefa:
12 Et Caleb avait dit: Qui frappera Kirjath-sépher et la prendra, je lui donnerai ma fille Hacsa pour femme.
Pea naʻe pehē ʻe Kelepi, “Ko ia ʻoku ne taaʻi ʻa Kesa-Sefa, ʻo lavaʻi ia, te u foaki atu kiate ia hoku ʻofefine ko ʻAkesa kena mali.”
13 Et Hothniël, fils de Kénas, frère puîné de Caleb, la prit; et [Caleb] lui donna sa fille Hacsa pour femme.
Pea naʻe kapasi ia ʻe Otinili ko e foha ʻo Kenasi ko e tehina ʻo Kelepi: pea ne ʻatu kiate ia hono ʻofefine ko ʻAkesa kena mali.
14 Et il arriva que comme elle s'en allait, elle l'incita à demander à son père un champ; puis elle descendit impétueusement de dessus son âne; et Caleb lui dit: Qu'as-tu?
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene haʻu kiate ia, naʻa ne ueʻi ia ke ne kole ʻae ngoue mei heʻene tamai: pea naʻe ʻalu hifo ia mei heʻene ʻasi; pea naʻe pehē ʻe Kelepi kiate ia, Ko e hā ho loto?
15 Et elle lui répondit: Donne-moi un présent; puisque tu m'as donné une terre sèche, donne-moi aussi des sources d'eaux. Et Caleb lui donna les fontaines [du quartier] de dessus, et les fontaines [du quartier] de dessous.
Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Tuku mai ha tāpuaki: he kuo ke foaki kiate au ha fonua ʻi he feituʻu tonga; ke ke foaki mai ʻae ngaahi matavai foki.” Pea naʻe foaki ʻe Kelepi kiate ia ʻae ngaahi matavai ʻi ʻolunga mo e ngaahi matavai ʻi lalo.
16 Or les enfants du Kénien, beau-père de Moïse, étaient montés de la ville des palmes avec les enfants de Juda, au désert de Juda, qui est au Midi de Harad; parce qu'ils avaient marché et demeuré avec le peuple.
Pea ko e fānau ʻa Kena ko e tamai ʻi he fono kia Mōsese, ne nau ʻalu hake fakataha mo e fānau ʻa Siuta mei he kolo ʻoe ʻakau ko e ponga ki he toafa ʻo Siuta, ʻaia ʻoku tuʻu ki he potu tonga ʻo ʻAlati; pea naʻa nau ʻalu ʻo nonofo mo e kakai.
17 Puis Juda s'en alla avec Siméon son frère, et ils frappèrent les Cananéens qui habitaient à Tsephath, et la détruisirent à la façon de l'interdit, c'est pourquoi on appela la ville du nom de Horma.
Pea naʻe ʻalu ʻa Siuta mo hono tokoua ko Simione, pea naʻa na tāmateʻi ʻae kau Kēnani naʻe nofo ʻi Sefati, ʻonau fakaʻauha ʻaupito ia. Pea naʻe ui hono hingoa ʻoe kolo ko Hoama.
18 Juda prit aussi Gaza avec ses confins; Askelon avec ses confins; et Hékron avec ses confins.
Pea naʻe maʻu ʻe Siuta ʻa Kesa foki mo hono ngaahi potu ʻo ia, mo ʻAsikiloni mo hono ngaahi potu ʻo ia, mo Ekiloni mo hono ngaahi potu ʻo ia.
19 Et l'Eternel fut avec Juda, et ils dépossédèrent [les habitants] de la montagne: mais ils ne dépossédèrent point les habitants de la vallée, parce qu'ils avaient des chariots de fer.
Pea naʻe ʻia Siuta ʻa Sihova: pea naʻa ne kapusi ʻae kakai ʻoe moʻunga: ka naʻe ʻikai faʻa kapusi ʻe ia ʻae kakai ʻoe teleʻa, koeʻuhi naʻa nau maʻu ʻae ngaahi saliote ʻaione.
20 Et on donna, selon que Moïse l'avait dit, Hébron à Caleb; qui en déposséda les trois fils de Hanak.
Pea naʻa nau foaki ʻa Hepeloni kia Kelepi, ʻo hangē ko e lea ʻa Mōsese: pea naʻa ne kapusi mei ai ʻae foha ʻe toko tolu ʻo ʻAnaki.
21 Quant aux enfants de Benjamin, ils ne dépossédèrent point le Jébusien qui habitait à Jérusalem; c'est pourquoi le Jébusien a habité avec les enfants de Benjamin à Jérusalem jusqu'à ce jour.
Pea naʻe ʻikai kapusi ʻe he fānau ʻa Penisimani ʻae kau Sepusi naʻe nofo ʻi Selūsalema; ka kuo nofo ʻae kau Sepusi mo e fānau ʻa Penisimani ʻi Selūsalema, ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
22 Ceux aussi de la maison de Joseph montèrent contre Bethel, et l'Eternel fut avec eux.
Pea ko e fale ʻo Siosefa, naʻe ʻalu hake foki ʻakinautolu ke tauʻi ʻa Peteli pea naʻe ʻiate kinautolu ʻa Sihova.
23 Et ceux de la maison de Joseph firent reconnaître Bethel, dont le nom était auparavant, Luz.
Pea naʻe fekau ʻe he fale ʻo Siosefa ke vakaiʻi ʻa Peteli: (Pea ko hono hingoa ʻi muʻa ʻoe kolo ko Lusa.)
24 Et les espions virent un homme qui sortait de la ville, auquel ils dirent: Nous te prions de nous montrer un endroit par où l'on puisse entrer dans la ville, et nous te ferons grâce.
Pea naʻe mamata ʻe he kau mataki ki he tangata ʻoku haʻu kituʻa mei he kolo, pea naʻa nau pehē kiate ia, “ʻOku mau kole kiate koe ke fakahā kiate kimautolu ʻae hūʻanga ki he kolo, pea te mau fai ʻofa kiate koe.”
25 Il leur montra donc un endroit par où l'on pouvait entrer dans la ville, et ils la firent passer au tranchant de l'épée; mais ils laissèrent aller cet homme-là, et toute sa famille.
Pea ʻi heʻene fakahā kiate kinautolu ʻae hūʻanga ki he kolo, naʻa nau taaʻi ʻae kolo ʻaki ʻae mata ʻoe heletā; ka naʻa nau tukuange ʻae tangata ke ʻalu mo hono fale kotoa pē.
26 Puis cet homme s'en étant allé au pays des Héthiens, y bâtit une ville, et l'appela Luz, qui est son nom jusqu'à ce jour.
Pea naʻe ʻalu ʻae tangata ki he fonua ʻoe kau Heti, pea naʻe langa ʻe ia ʻae kolo, pea naʻe ui hono hingoa ʻo ia ko Lusa: ʻaia ko hono hingoa ia ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
27 Manassé aussi ne déposséda point [les habitants] de Beth-séan, ni des villes de son ressort, ni [les habitants] de Tahanac, ni des villes de son ressort; ni les habitants de Dor, ni des villes de son ressort; ni les habitants de Jibléham, ni des villes de son ressort, ni les habitants de Meguiddo, ni des villes de son ressort; et les Cananéens osèrent encore habiter en ce pays-là.
Pea naʻe ʻikai kapusi foki ʻe Manase ʻae kakai mei Pete-Seani mo hono ngaahi potu kakai, mo Tenaki mo hono ngaahi kolo, pe ko e kakai ʻo Toa mo hono ngaahi kolo, pe ko e kakai ʻo Ipiliami mo hono ngaahi kolo, pe ko e kakai ʻo Mekito mo hono ngaahi kolo: ka naʻe maʻu pe ʻae loto ʻoe kau Kēnani kenau nofo ʻi he fonua.
28 Il est vrai qu'il arriva que quand Israël fut devenu plus fort, il rendît les Cananéens tributaires; mais il ne les déposséda pas entièrement.
Pea naʻe pehē, ʻi he hoko ʻo mālohi ʻa ʻIsileli, naʻa nau fekau ke tukuhau ʻae kau Kēnani, pea naʻe ʻikai tenau kapusi ʻaupito ʻakinautolu kituaʻā.
29 Ephraïm aussi ne déposséda point les Cananéens qui habitaient à Guézer; mais les Cananéens habitèrent avec lui à Guézer.
Pea naʻe ʻikai kapusi foki ʻe ʻIfalemi ʻae kau Kēnani ʻaia naʻe nofo ʻi Kesa; ka naʻe nofo ʻi Kesa ʻae kau Kēnani mo kinautolu.
30 Zabulon ne déposséda point les habitants de Kitron, ni les habitants de Nahalol; mais les Cananéens habitèrent avec lui, et lui furent tributaires.
Pea naʻe ʻikai kapusi ʻe Sepuloni ʻae kakai ʻo Kitiloni, pe ko e kakai ʻo Nehaloli; ka naʻe nofo ʻae kau Kēnani mo kinautolu, ʻonau hoko ʻo tukuhau.
31 Aser ne déposséda point les habitants de Hacco, ni les habitants de Sidon, ni d'Ahlab, ni d'Aczib, ni d'Helba, ni d'Aphik, ni de Rehob.
Pea naʻe ʻikai kapusi ʻe ʻAseli ʻae kakai ʻo ʻAko, pe ko e kakai ʻo Saitoni, pe ko e kakai ʻo ʻAlapi, pe ko Ekisipi, pe ko Elipa, pe ko ʻAfiki, pe ko Lehopi:
32 Mais ceux d'Aser habitèrent parmi les Cananéens habitants du pays; car ils ne les dépossédèrent point.
Ka naʻe nofo ʻae kakai ʻAseli mo e kau Kēnani, ʻaia ko e kakai ʻae fonua: he naʻe ʻikai tenau kapusi ʻakinautolu kituaʻā.
33 Nephthali ne déposséda point les habitants de Beth-sémes, ni les habitants de Beth-hanath, mais il habita parmi les Cananéens habitants du pays; et les habitants de Beth-sémes, et de Beth-hanath lui furent tributaires.
Pea naʻe ʻikai kapusi ʻe Nafitali ʻae kakai ʻo Pete-Semesi, pe ko e kakai ʻo Pete-ʻAnati; ka naʻe nofo ia mo e kau Kēnani, ko e kakai ʻoe fonua: ka naʻe hoko ʻo tukuhau kiate kinautolu ʻae kakai ʻo Pete-Semesi, pea mo Pete-ʻAnati.
34 Et les Amorrhéens tinrent les enfants de Dan fort resserrés dans la montagne, et ils ne souffraient point qu'ils descendissent dans la vallée.
Pea naʻe kapusi ʻe he kau ʻAmoli ʻae fānau ʻa Tani ki he moʻunga: he naʻe ʻikai tenau tuku ʻakinautolu ke ʻalu hifo ki he teleʻa.
35 Et ces Amorrhéens-là osèrent encore habiter à Har-Hérés, à Ajalon, et à Sahalbim; mais la main de la maison de Joseph étant devenue plus forte, ils furent rendus tributaires.
Ka naʻe maʻu pe ʻae loto ʻoe kau ʻAmoli kenau nofo ʻi he moʻunga ko Elesi ʻi ʻAsaloni, mo Seʻelipimi: ka naʻe mālohi ʻae nima ʻoe fale ʻo Siosefa, ko ia ne nau hoko ʻo tukuhau ai.
36 Or la contrée des Amorrhéens [était] depuis la montée de Hakrabbim, depuis la roche, et au-dessus.
Pea ko hono ngataʻanga ʻoe fonua ʻoe kau ʻAmoli naʻe fai mei he ʻalu hake ki ʻAkilapime, mei he makatuʻu ʻo mole hake.

< Juges 1 >