< Isaïe 38 >

1 En ces jours-là Ezéchias fut malade à la mort, et Esaïe le Prophète fils d'Amots vint vers lui, et lui dit; ainsi a dit l'Eternel; dispose de ta maison, car tu t'en vas mourir, et tu ne vivras plus.
‌ʻI he ngaahi ʻaho ko ia naʻe mahaki ʻa Hesekaia ʻo meimei mate. Pea naʻe haʻu ʻa ʻIsaia ko e palōfita ko e foha ʻo ʻAmosi, pea ne pehē kiate ia, “ʻOku pehē ʻe Sihova, Teuteu ho fale: he te ke mate, pea ʻikai moʻui.”
2 Alors Ezéchias tourna sa face contre la muraille, et fit sa prière à l'Eternel.
Pea naʻe toki tafoki ʻa Hesekaia ʻo hanga hono mata ki he holisi ʻoe fale, pea lotu kia Sihova,
3 Et dit; souviens-toi maintenant je te prie, ô Eternel! comment j'ai marché devant toi en vérité et en intégrité de cœur, et comment j'ai fait ce qui t'était agréable; et Ezéchias pleura abondamment.
Pea ne pehē, “ʻE Sihova, ʻOku ou kole kiate koe, ke ke manatu ki he anga ʻo ʻeku ʻeveʻeva ʻi ho ʻao ʻi he moʻoni pea mo e loto haohaoa, pea kuo u fai ʻaia ʻoku lelei ʻi ho ʻao.” Pea naʻe tangi mamahi ʻa Hesekaia.
4 Or la parole de l'Eternel fut adressée à Esaïe, en disant;
Pea toki hoko ʻae folofola ʻa Sihova kia ʻIsaia, ʻo pehē,
5 Va, et dis à Ezéchias ainsi a dit l'Eternel, le Dieu de David ton père; j'ai exaucé ta prière, j'ai vu tes larmes; voici, je m'en vais ajouter quinze années à tes jours.
“ʻAlu, ʻo tala kia Hesekaia, ʻOku pehē ʻe Sihova, ko e ʻOtua ʻo Tevita ko hoʻo tamai, kuo u fanongo ki hoʻo hū, kuo u mamata ki hoʻo loʻimata: vakai, te u fakalahi ʻaki hoʻo ngaahi ʻaho ʻae taʻu ʻe hongofulu ma nima.
6 Et je te délivrerai de la main du Roi des Assyriens, toi et cette ville, et je garantirai cette ville.
Pea te u fakamoʻui koe mo e kolo ni mei he nima ʻoe tuʻi ʻo ʻAsilia: pea te u maluʻi ʻae kolo ni.
7 Et ce signe t'est donné par l'Eternel, [pour faire voir] que l'Eternel accomplira cette parole qu'il a prononcée;
Pea ko e fakaʻilonga eni kiate koe meia Sihova, ki heʻene fai ʻe Sihova ʻae meʻa ni ʻaia kuo ne folofola ki ai;
8 Voici, je m'en vais faire retourner l'ombre des degrés par lesquels elle est descendue au cadran d'Achaz, de dix degrés en arrière avec le soleil; et le soleil retourna de dix degrés par les degrés par lesquels il était descendu.
Vakai, te u toe ʻomi ki mui ʻae ʻata ʻoe ngaahi tikeli, ʻaia kuo ʻalu hifo ʻi he meʻa fakaʻilonga laʻā ʻo ʻAhasi, ko e vahe ʻe hongofulu. Pea naʻe foki ki mui ʻae laʻā ʻi he tikeli ʻe hongofulu, ʻae ngaahi vahe ko ia ʻaia kuo ʻalu hifo ai ia.”
9 Or c'est ici l'Ecrit d'Ezéchias Roi de Juda, touchant ce qu'il fut malade, et qu'il fut guéri de sa maladie.
Ko e tohi [eni ]e Hesekaia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻi he hili ʻa hono mahaki, pea kuo moʻui ia mei hono mahaki;
10 J'avais dit dans le retranchement de mes jours; je m'en irai aux portes du sépulcre, je suis privé de ce qui restait de mes années. (Sheol h7585)
Naʻaku pehē ʻi he tuʻusi ʻa hoku ngaahi ʻaho, “Te u ʻalu hifo ki he matapā ʻoe fonualoto: kuo faʻao ʻiate au hono toe ʻo hoku ngaahi taʻu.” (Sheol h7585)
11 J'avais dit; je ne contemplerai plus l'Eternel, l'Eternel, dans la terre des vivants; je ne verrai plus personne avec les habitants du monde.
Naʻaku pehē, “ʻE ʻikai te u mamata kia Sihova, ʻio, ko Sihova, ʻi he fonua ʻoe moʻui: ʻe ʻikai te u toe mamata ki he tangata fakataha mo e kakai ʻo māmani.
12 Ma durée s'en est allée, et a été transportée d'avec moi, comme une cabane de berger; j'ai tranché ma vie comme le tisserand [coupe sa toile]; il me coupera dès les pesnes: du matin au soir tu m'auras enlevé.
Kuo ʻalu hoku ngaahi taʻu, pea kuo ʻave ia ʻiate au ʻo hangē ko e fale fehikitaki ʻoe tauhi sipi: naʻaku tuʻusi ʻeku moʻui ʻo hangē ko e tangata lalanga tupenu: te ne tuʻusi ke motu au ʻi he fakaʻauʻausino: mei he ʻaho ʻo aʻu ki he pō ʻoku ke fakaʻosi au.
13 Je me proposais jusqu'au matin qu'il était comme un lion, qu'il briserait ainsi tous mes os; du matin au soir tu m'auras enlevé.
Naʻaku lau ki he pongipongi, koeʻuhi ʻo hangē ko e laione te ne fesiʻi pehē hoku ngaahi hui kotoa pē: mei he ʻaho ʻo aʻu ki he pō ʻoku ke fai ke fakaʻosi au.
14 Je grommelais comme la grue, et [comme] l'hirondelle; je gémissais comme le pigeon; mes yeux défaillaient à force de regarder en haut; Seigneur, on me fait force, sois mon garant.
‌ʻO hangē ko e kaleni pe ko e sualo, naʻe pehē ʻeku lea: ne u tangi ʻo hangē ko e lupe: kuo vaivai hoku mata ʻi he sio ki ʻolunga: ʻE Sihova, kuo u taʻomia; ke ke langomakiʻi au.”
15 Que dirai-je? il m'a parlé; et lui même l'a fait; je m'en irai tout doucement, tous les ans de ma vie, dans l'amertume de mon âme.
Ko e hā te u lea aki? Kuo talaʻofa ia kiate au, pea kuo ne fai ki ai: te u ʻalu ʻi he angavaivai ʻi hoku ngaahi taʻu kotoa pē koeʻuhi ko e mamahi ʻa hoku laumālie.
16 Seigneur, par ces choses-là on a la vie, et dans tout [ce qui est] en ces choses consiste la vie de mon esprit; ainsi tu me rétabliras, et me feras revivre.
‌ʻE Sihova, ʻi he ngaahi meʻa ni ʻoku moʻui ai ʻae tangata, pea ʻi he ngaahi meʻa ni kotoa pē ʻoku ai ʻae moʻui ʻa hoku laumālie: kuo pehē hoʻo fakamoʻui au, pea ngaohi au ke u moʻui.
17 Voici, dans ma paix une grande amertume m'était survenue, mais tu as embrassé ma personne, afin qu'elle ne tombât point dans la fosse de la pourriture; parce que tu as jeté tous mes péchés derrière ton dos.
Vakai, ne u maʻu ʻae mamahi lahi ko e fetongi ʻoe fiemālie: ka ʻi hoʻo ʻofa ki hoku laumālie kuo ke fakamoʻui ia mei he luo ʻoe fakaʻauha: he kuo ke lī ʻeku ngaahi hia kotoa pē ki ho tuʻa.
18 Car le sépulcre ne te célébrera point, la mort ne te louera point; ceux qui descendent en la fosse, ne s'attendent plus à ta vérité. (Sheol h7585)
He ʻoku ʻikai faʻa fakamālō kiate koe ʻae faʻitoka, ʻoku ʻikai faʻa fakaongoongoleleiʻi koe ʻe he mate: ko kinautolu ʻoku ʻalu hifo ki he luo ʻoku ʻikai te nau faʻa ʻamanaki ki he moʻoni. (Sheol h7585)
19 Mais le vivant, le vivant, est celui qui te célébrera, comme moi aujourd'hui; le père conduira les enfants à la connaissance de ta vérité.
Ko e kakai moʻui, ko e kakai moʻui, ko ia ʻe fakamālō kiate koe, ʻo hangē ko ia ʻoku ou fai ʻi he ʻaho ni: ʻe fakahā hoʻo moʻoni ʻe he tamai ki he fānau.
20 L'Eternel m'est venu délivrer, et à cause de cela nous jouerons sur les instruments mes cantiques tous les jours de notre vie, dans la maison de l'Eternel.
Naʻe tatali ʻe Sihova ke fakamoʻui au: ko ia te mau hiva ʻaki ʻeku ngaahi hiva ʻi he meʻa faiva ʻi he ʻaho kotoa pē ʻo ʻemau moʻui ʻi he fale ʻo Sihova.
21 Or Esaïe avait dit; qu'on prenne une masse de figues sèches, et qu'on en fasse une emplâtre sur l'ulcère, et il guérira.
He naʻe pehē ʻe ʻIsaia, “Tuku ke nau toʻo ʻae ngaahi fiki, pea ʻai ia ko e pulusi ki he hala, pea te ne moʻui.”
22 Et Ezéchias avait dit; quel est le signe que je monterai en la maison de l'Eternel?
Pea ne pehē foki ʻe Hesekaia, “Ko e hā ʻae fakaʻilonga te u ʻalu hake ai ki he fale ʻo Sihova?”

< Isaïe 38 >