< Esther 3 >

1 Après ces choses le Roi Assuérus fit de grands honneurs à Haman fils d'Hammédatha Agagien, il l'éleva, et mit son trône au dessus de tous les Seigneurs qui étaient avec lui.
Pea hili ʻae ngaahi meʻa ni naʻe fakahikihiki ʻe he tuʻi ko ʻAhasivelo ʻa Hamani ko e foha ʻo Hamitata ko e tangata Ekaki, mo ne hakeakiʻi ia, pea ʻai hono nofoʻa ke māʻolunga hake ʻi he ngaahi houʻeiki naʻe ʻiate ia.
2 Et tous les serviteurs du Roi qui étaient à la porte du Roi s'inclinaient et se prosternaient devant Haman; car le Roi en avait ainsi ordonné. Mais Mardochée ne s'inclinait point, ni ne se prosternait point [devant lui].
Pea naʻe punou ʻae kau tamaioʻeiki kotoa pē, ʻaia naʻe ʻi he matapā ʻoe tuʻi, ʻonau fakaʻapaʻapa kia Hamani: he naʻe pehē pe ʻae fekau ʻae tuʻi ʻiate ia. Ka naʻe ʻikai punou ʻa Motekiai, pe fai fakaʻapaʻapa kiate ia.
3 Et les serviteurs du Roi qui étaient à la porte du Roi, disaient à Mardochée: Pourquoi violes-tu le commandement du Roi?
Pea pehē ai ʻe he kau tamaioʻeiki ʻae tuʻi, ʻaia naʻe nofo ʻi he matapā ʻae tuʻi kia Motekiai, “Ko e hā ʻoku ke talangataʻa ai ki he fekau ʻae tui?”
4 Il arriva donc qu'après qu'ils [le] lui eurent dit plusieurs jours, et qu'il ne les eut point écoutés, ils [le] rapportèrent à Haman, pour voir si les paroles de Mardochée seraient fermes; parce qu'il leur avait déclaré qu'il était Juif.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻenau lea kiate ia ʻi he ʻaho kotoa pē, pea ʻikai tokanga ia kiate kinautolu, naʻa nau [toki ]tala ia kia Hamani, ke vakai, pe ʻe tuʻumaʻu ʻae anga ʻa Motekiai: he naʻa ne tala kiate kinautolu ko e Siu ia.
5 Et Haman vit que Mardochée ne s'inclinait, ni ne se prosternait point devant lui; et il en fut rempli de colère.
Pea ʻi he vakai ʻa Hamani naʻe ʻikai punou ʻa Motekiai, pe fakaʻapaʻapa kiate ia, naʻe pito ai ʻa Hamani ʻi he ʻita.
6 Or il ne daignait pas mettre la main sur Mardochée seul; mais parce qu'on lui avait rapporté de quelle nation était Mardochée, il cherchait d'exterminer tous les Juifs qui étaient par tout le Royaume d'Assuérus, comme étant la nation de Mardochée.
Pea naʻe pehē ʻe ia ko e meʻa noa pē ke ala kia Motekiai tokotaha pē: he naʻa nau fakahā kiate ia ʻae kakai ʻo Motekiai: ko ia naʻe tokanga ʻe Hamani ke fakaʻauha ʻae ngaahi Siu kotoa pē ʻi he puleʻanga kotoa pē ʻo ʻAhasivelo, ʻio, ko e kakai ʻo Motekiai.
7 Et au premier mois, qui est le mois de Nisan, la douzième année du Roi Assuérus, on jeta Pur, c'est-à-dire le sort, devant Haman, pour chaque jour, et pour chaque mois, [et le sort tomba sur] le douzième mois, qui est le mois d'Adar.
ʻI he ʻuluaki māhina, ʻaia ko e māhina ko Nisani, ʻi hono hongofulu ma ua ʻoe taʻu ʻoe pule ʻoe tuʻi ko ʻAhasivelo, naʻa nau lī ʻa Puli, ʻaia ko e talotalo, ʻi he ʻao ʻo Hamani, ʻi he ʻaho hokohoko pe, pea mei he māhina ki he māhina, ʻo hoko ki hono hongofulu ma ua ʻae māhina, ʻaia ko e māhina ko ʻAtali.
8 Et Haman dit au Roi Assuérus: Il y a un certain peuple dispersé entre les peuples, par toutes les provinces de ton Royaume, et qui toutefois se tient à part, duquel les lois sont différentes de celles de tout [autre] peuple, et ils ne font point les lois du Roi, de sorte qu'il n'est pas expédient au Roi de les laisser ainsi.
Pea naʻe pehē ʻe Hamani ki he tuʻi ko ʻAhasivelo, “ʻOku ai ʻae kakai ʻe taha kuo movetevete mamaʻo atu ʻo nofo tuku fakaholo ʻi he lotolotonga ʻoe kakai ʻi he ngaahi potu kotoa pē ʻo ho puleʻanga; pea ʻoku kehe ʻenau ngaahi fono ʻi he kakai kotoa pē; pea ʻoku ʻikai foki te nau tokanga ki he ngaahi fono ʻae tuʻi: ko ia ʻoku ʻikai ʻaonga ki he tuʻi ke kātaki ʻakinautolu.
9 S'il plaît donc au Roi, qu'on écrive pour les détruire, et je délivrerai dix mille talents d'argent entre les mains de ceux qui manient les affaires, pour les porter dans les trésors du Roi.
Kapau ʻoku lelei ki he tuʻi, tuku ke tohi koeʻuhi ke fakaʻauha ʻakinautolu: pea te u totongi ki he nima ʻokinautolu ʻoku tuku ki ai ʻae ngāue ni, ʻae taleniti siliva ʻe taha mano, ke ʻomi ki he ngaahi fale koloa ʻoe tuʻi.”
10 Alors le Roi tira son anneau de sa main, et le donna à Haman fils de Hammédatha Agagien, oppresseur des Juifs.
Pea naʻe toʻo ʻe he tuʻi hono mama mei hono nima, pea ne foaki ia kia Hamani ko e foha ʻo Hamitata ko e tangata Ekaki, ko e fili ʻoe kakai Siu.
11 Outre cela le Roi dit à Haman: Cet argent t'est donné, avec le peuple, pour faire de lui comme il te plaira.
Pea pehē ʻe he tuʻi kia Hamani, “Kuo foaki ʻae siliva kiate koe, mo e kakai foki, ke ke fai kiate kinautolu ʻaia ʻoku mata lelei kiate koe.”
12 Et le treizième jour du premier mois les Secrétaires du Roi furent appelés; et on écrivit selon le commandement d'Haman, aux Satrapes du Roi, aux Gouverneurs de chaque province, et aux principaux de chaque peuple; à chaque province selon sa façon d'écrire, et à chaque peuple selon sa Langue; le tout fut écrit au nom du Roi Assuérus, et cacheté de l'anneau du Roi.
Pea naʻe toki ui ke fakataha ʻae kau tangata tohi ʻae tuʻi ʻi hono hongofulu ma tolu ʻoe ʻaho ʻoe ʻuluaki māhina, pea naʻe tohi ʻo fakatatau ki he meʻa kotoa pē naʻe fekau ʻe Hamani ki he kau matāpule mo e kau pule fonua ʻaia naʻe pule ʻi he ngaahi puleʻanga, pea ki he kau pule kotoa pē ʻoe kakai kotoa pē ʻi he ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻo fakatatau mo e tohi ʻo ia, pea ki he kakai kotoa pē ʻo taau mo ʻenau lea: naʻe tohi ia ʻi he huafa ʻoe tuʻi ko ʻAhasivelo, pea fakamaʻu ʻaki ʻae mama ʻoe tuʻi.
13 Et les lettres furent envoyées par des courriers dans toutes les provinces du Roi, afin qu'on eût à exterminer, à tuer et détruire tous les Juifs, tant les jeunes que les vieux, les petits enfants et les femmes, dans un même jour, qui était le treizième du douzième mois, qui [est] le mois d'Adar, et à piller leurs dépouilles.
Pea naʻe ʻave ʻae ngaahi tohi ʻi he kau ʻave tohi ki he ngaahi puleʻanga kotoa pē ʻoe tuʻi, ke maumau, ke tāmateʻi, mo fakaʻauha, ʻae kakai Siu kotoa pē, ʻae iiki mo e motuʻa, ʻae tamaiki iiki, mo e kau fefine, ʻi he ʻaho pe taha, ʻio, ʻi hono ʻaho ʻe hongofulu mā tolu ʻi hono hongofulu mā ua ʻoe māhina, ʻaia ko e māhina ko ʻAtali, pea ke faʻao ʻae vete ʻanautolu.
14 Les patentes qui furent écrites portaient, que cette ordonnance serait publiée dans chaque province, et qu'elle serait proposée publiquement à tous les peuples, afin qu'on fût prêt pour ce jour-là.
Ko hono hiki ʻoe tohi ko e fekau ke ʻatu ki he puleʻanga kehekehe kotoa pē, naʻe fakahā atu ki he kakai kotoa pē, koeʻuhi kenau tali teu pe ki he ʻaho ko ia.
15 [Ainsi] les courriers pressés par le commandement du Roi partirent. L'ordonnance fut aussi publiée dans Susan, la ville capitale. Mais le Roi et Haman étaient assis pour boire, pendant que la ville de Susan était en perplexité.
Naʻe ʻalu atu kituaʻā ʻae kau ʻave tohi, he naʻe fakavavevave ia ʻe he fekau ʻae tuʻi, pea naʻe fai ʻae fono ʻi Susani ko e kolo fakaʻeiki. Pea naʻe nofo hifo ʻae tuʻi mo Hamani ke inu: ka naʻe maveuveu ʻae kolo ko Susani.

< Esther 3 >