< Deutéronome 1 >

1 Ce sont ici les paroles que Moïse dit à tout Israël deçà le Jourdain au désert, dans la campagne, qui est vis à vis de la mer Rouge, entre Paran, et Tophel, et Laban, et Hatséroth, et Dizahab.
Ko eni ʻae ngaahi lea naʻe lea ʻaki ʻe Mōsese ki ʻIsileli kotoa pē ʻi he potu mai ʻo Sioatani ʻi he toafa, ʻi he toafa ʻoku hangatonu ki he tahi Kulokula, ʻi he vahaʻa ʻo Palani, mo Tofeli, mo Lepani, mo Heseloti, mo Tesapi.
2 Il y a onze journées depuis Horeb, par le chemin de la montagne de Séhir, jusqu'à Kadès-Barné.
(Ko e fonongaʻanga ia ʻoe ʻaho ʻe hongofulu ma taha mei Holepi ʻi he hala ʻoe moʻunga ko Seia ki Ketesi-pania.)
3 Or il arriva en la quarantième année, au premier jour de l'onzième mois, que Moïse parla aux enfants d'Israël selon tout ce que l'Eternel lui avait commandé de leur dire.
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi hono fāngofulu taʻu, ʻi hono hongofulu ma taha ʻoe māhina, ʻi he ʻuluaki [ʻaho ]ʻoe māhina, naʻe lea ʻa Mōsese ki he fānau ʻa ʻIsileli ʻo fakatatau ki he meʻa kotoa pē naʻe fekau atu ʻe Sihova kiate ia ke tala kiate kinautolu;
4 Après qu'il eut défait Sihon, Roi des Amorrhéens, qui demeurait à Hesbon; et Hog, Roi de Basan, qui demeurait à Hastaroth [et] à Edréhi.
Hili ʻene tāmateʻi ʻa Sihoni ko e tuʻi ʻoe kau ʻAmoli, ʻaia naʻe nofo ʻi Hesiponi, mo Oki ko e tuʻi ʻo Pesani, ʻaia naʻe nofo ʻi ʻAsitelote ʻi ʻEtilei:
5 Moïse [donc] commença à déclarer cette loi deçà le Jourdain, dans le pays de Moab, en disant:
‌ʻI he potu mai ʻo Sioatani, ʻI he fonua ʻo Moape, naʻe kamata fakahā ʻe Mōsese ʻae fono ni, ʻo pehē,
6 L'Eternel notre Dieu nous parla en Horeb, en disant: Vous avez assez demeuré en cette montagne.
“Naʻe folofola ʻa Sihova ko hotau ʻOtua kiate kitautolu ʻi Holepi, ʻo pehē, ‘Kuo mou nofo fuoloa lelei ʻi he moʻunga ni:
7 Tournez, et partez, et allez vers la montagne des Amorrhéens, et dans tous les lieux circonvoisins, en la campagne, à la montagne, et en la plaine, et vers le Midi, et sur le rivage de la mer, au pays des Cananéens, et au Liban jusqu'au grand fleuve, le fleuve d'Euphrate.
Mou tafoki, ʻo hiki homou fononga, pea ʻalu ki he moʻunga ʻoe kau ʻAmoli, pea ki he ngaahi potu ofi ki ai, ʻi he tafangafanga, ʻi he ngaahi moʻunga, pea ʻi he teleʻa, pea ʻi he potu tonga, pea ʻi he potu matātahi, ki he fonua ʻoe kau Kēnani, pea ki Lepanoni, ki he vaitafe lahi, ʻae vaitafe ko ʻIufaletesi.
8 Regardez, j'ai mis devant vous le pays, entrez et possédez le pays que l'Eternel a juré à vos pères, Abraham, Isaac et Jacob, de leur donner, et à leur postérité après eux.
Vakai, kuo u tuku ʻae fonua ki homou ʻao: mou ʻalu ki ai ʻo maʻu ʻae fonua ʻaia naʻe fuakava ai ʻe Sihova ki hoʻomou ngaahi tamai, ko ʻEpalahame mo ʻAisake, mo Sēkope, ke foaki ia kiate kinautolu, pea ki honau hako kimui ʻiate kinautolu.’”
9 Et je vous parlai en ce temps-là, et vous dis: Je ne puis pas vous porter moi seul.
Pea ne u lea kiate kimoutolu ʻi he kuonga ko ia, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai te u mafai ke kātakiʻi ʻakimoutolu ʻeau pe:
10 L'Eternel votre Dieu vous a multipliés, et vous voici aujourd'hui comme les étoiles du ciel, par le grand nombre que vous êtes.
Kuo fakatokolahi ʻakimoutolu ʻe Sihova ko homou ʻOtua, pea, vakai, ʻoku mou tatau he ʻaho ni mo e ngaahi fetuʻu ʻoe langi hono lahi.
11 Que l'Eternel le Dieu de vos pères vous fasse croître mille fois au delà de ce que vous êtes, et vous bénisse, comme il vous l'a dit.
(Kae ʻofa ke fakatokolahi ʻakimoutolu ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo hoʻomou ngaahi tamai ke laui liunga afe ʻa homou tokolahi ni, pea tāpuakiʻi ʻakimoutolu, ʻo hangē ko ia kuo ne talaʻofa kiate kimoutolu!)
12 Comment porterais-je moi seul vos chagrins, vos charges, et vos procès?
‌ʻE fēfē ʻeku faʻa fai ke kātaki ʻeau pe hoʻomou fakafiu mo hoʻomou kavenga, mo hoʻomou fekeʻikeʻi?
13 Prenez-vous de vos Tribus des gens sages et habiles, et connus, et je vous les établirai pour chefs.
Mou fili ha kau tangata poto, ʻoku loto matala, ʻaia kuo ʻiloa ʻi homou ngaahi faʻahinga, pea te u fakanofo ʻakinautolu kenau puleʻi ʻakimoutolu.
14 Et vous me répondîtes et dîtes: Il est bon de faire ce que tu as dit.
Pea ne mou tala mai kiate au, ʻo pehē, Ko e meʻa kuo ke lea ki ai ʻoku lelei ia ke mau fai.”
15 Alors je pris des chefs de vos Tribus, des hommes sages et connus, et je les établis chefs sur vous, gouverneurs sur milliers, et sur centaines, sur cinquantaines et sur dizaines, et officiers selon vos Tribus.
Pea ne u fili mai ʻae houʻeiki ʻo homou ngaahi faʻahinga, ʻae kau tangata poto, pea ongoongo, ʻo fakanofo ʻakinautolu ke puleʻi ʻakimoutolu, ko e kau pule ki he ngaahi toko afe, mo e kau pule ʻoe ngaahi toko teau, mo e kau pule ʻoe ngaahi toko nimangofulu, mo e kau pule ʻoe ngaahi toko hongofulu, mo e kau matāpule ʻi homou ngaahi faʻahinga.
16 Puis je commandai en ce temps-là à vos juges, en disant: Ecoutez [les différends qui seront] entre vos frères, et jugez droitement entre l'homme et son frère, et entre l'étranger qui est avec lui.
“Pea ne u fekau ki hoʻomou kau fakamaau ʻi he kuonga ko ia, ʻo pehē, ‘Mou fanongo ki he ngaahi meʻa ʻa homou ngaahi kāinga, pea fakamaau māʻoniʻoni ki he tangata kotoa pē mo hono tokoua, pea mo e muli ʻoku ʻiate ia.
17 Vous n'aurez point d'égard à l'apparence de la personne en jugement; vous entendrez autant le petit que le grand; vous ne craindrez personne, car le jugement est à Dieu; et vous ferez venir devant moi la cause qui sera trop difficile pour vous, et je l'entendrai.
‌ʻOua naʻa mou filifilimānako ki he kakai ʻi he fakamaau; ka te mou fanongo ki he siʻi pea mo e lahi; ʻoua naʻa mou manavahē ki he mata ʻoe tangata; he ʻoku ʻae ʻOtua ʻae fakamaau: pea ko e meʻa ʻoku faingataʻa kiate kimoutolu, ʻomi ia kiate au, pea te u fanongo ki ai.’
18 Et en ce temps-là je vous ordonnai toutes les choses que vous auriez à faire.
Pea ne u fekau kiate kimoutolu ʻi he kuonga ko ia ʻae ngaahi meʻa kotoa pē ke mou fai.
19 Puis nous partîmes d'Horeb, et nous marchâmes dans tout ce grand et affreux désert que vous avez vu, par le chemin de la montagne des Amorrhéens, ainsi que l'Eternel notre Dieu nous avait commandé, et nous vînmes jusqu'à Kadès-barné.
“Pea ʻi heʻetau hiki mei Holepi, naʻa tau ʻalu ai pe ʻi he fuʻu toafa lahi ko ia mo fakamanavahē, ʻaia naʻa mou mamata ʻi he hala ʻoe moʻunga ʻoe kau ʻAmoli, ʻo hangē ko e fekau ʻa Sihova ko hotau ʻOtua kiate kitautolu; pea naʻa tau hoko ki Ketesi-pania.
20 Alors je vous dis: Vous êtes arrivés jusqu'à la montagne des Amorrhéens, laquelle l'Eternel notre Dieu nous donne.
Pea ne u pehē kiate kimoutolu, Kuo mou hoko ki he moʻunga ʻoe kau ʻAmoli, ʻaia ʻoku foaki ʻe Sihova ko hotau ʻOtua kiate kitautolu.
21 Regarde, l'Eternel ton Dieu met devant toi le pays, monte et le possède, selon que l'Eternel le Dieu de tes pères t'a dit: Ne crains point, et ne t'effraie point.
Vakai, kuo tuku ʻe Sihova ko ho ʻOtua ʻae fonua ʻi ho ʻao: ʻalu hake ʻo maʻu ia, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo hoʻo ngaahi tamai kiate koe; ʻoua naʻa manavahē, pe loto vaivai.
22 Et vous vîntes tous vers moi, et dîtes: Envoyons devant nous des hommes, pour reconnaître le pays, et qui nous rapportent des nouvelles du chemin par lequel nous [devrons] monter, et des villes où nous devrons aller.
“Pea naʻa mou ʻunuʻunu mai kotoa pē kiate au ʻo mou pehē, Te mau fekau ʻae kau tangata ke muʻomuʻa ʻiate kimautolu, kenau asiasi ʻae fonua, pea toe fakahā mai ʻae hala ʻoku totonu ke mau ʻalu hake ai, pea ko e kolo fē ia te mau hoko ki ai.
23 Et ce discours me sembla bon, de sorte que je pris douze hommes d'entre vous, [savoir] un homme de chaque Tribu.
Pea ne u fiemālie lahi ʻi he lea ko ia pea ne u fili ʻae kau tangata ʻe toko hongofulu ma toko ua ʻiate kimoutolu, ʻo tautau tokotaha ʻi he faʻahinga.
24 Et ils se mirent en chemin, et étant montés en la montagne ils vinrent jusqu'au torrent d'Escol, et reconnurent le pays.
Pea naʻa nau afe ʻo ʻalu hake ki he moʻunga, pea ne nau hifo ki he potu tafangafanga ʻo ʻEsikoli, ʻonau vakai foli ia.
25 Et ils prirent en leurs mains du fruit du pays, et ils nous l'apportèrent; ils nous donnèrent des nouvelles, et nous dirent: Le pays que l'Eternel, notre Dieu nous donne, est bon.
Pea naʻa nau toʻo ʻae fua ʻoe fonua ʻi honau nima, ʻonau ʻomi ia kiate kitautolu, ʻonau ʻomi mo e lea kiate kitautolu, ʻo pehē, Ko e fonua lelei ʻaia ʻoku foaki ʻe Sihova ko hotau ʻOtua kiate kitautolu.
26 Mais vous refusâtes d'y monter, et vous fûtes rebelles au commandement de l'Eternel votre Dieu.
Ka naʻe ʻikai te mou fie ʻalu hake ki ai, pea ne mou fai talangataʻa ki he fekau ʻa Sihova ko homou ʻOtua:
27 Et vous murmurâtes dans vos tentes, en disant: Parce que l'Eternel nous haïssait il nous a fait sortir du pays d'Egypte, afin de nous livrer entre les mains des Amorrhéens pour nous exterminer.
Pea naʻa mou lāunga, ʻi homou ngaahi fale fehikitaki, ʻo pehē, Ko e meʻa ʻi he fehiʻa ʻa Sihova kiate kitautolu, ko ia kuo ne ʻomi ai ʻakitautolu mei he fonua ko ʻIsipite, ke tukuange ʻakitautolu ki he nima ʻoe kau ʻAmoli, ke fakaʻauha ʻakitautolu.
28 Où monterions-nous? Nos frères nous ont fait fondre le cœur, en disant: Le peuple est plus grand que nous, et de plus haute taille; les villes sont grandes et closes jusques au ciel; et même nous avons vu là les enfants des Hanakins.
Te tau ʻalu hake ki fē? Kuo fakavaivaiʻi homau loto ʻe homau ngaahi kāinga, ʻo pehē, ʻOku lahi hake mo lōloa ʻae kakai ʻiate kimautolu; ʻoku lahi ʻae ngaahi kolo pea ʻoku hoko hake ki he langi honau ʻā; kaeʻumaʻā foki ʻemau mamata ʻi ai ki he ngaahi foha ʻoe kau ʻAnaki.
29 Mais je vous dis: N'ayez point de peur, et ne les craignez point.
Pea ne u pehē kiate kimoutolu, ʻoua naʻa mou lilika, pea ʻoua naʻa mou manavahē kiate kinautolu.
30 L'Eternel votre Dieu qui marche devant vous, lui-même combattra pour vous, selon tout ce que vous avez vu qu'il a fait pour vous en Egypte;
Ko Sihova ko homou ʻOtua ʻaia ʻoku muʻomuʻa ʻiate kimoutolu, ʻe tau ia maʻamoutolu, ʻo hangē ko ia kotoa pē naʻa ne fai ʻi ʻIsipite maʻamoutolu ʻi homou ʻao:
31 Et au désert, où tu as vu de quelle manière l'Eternel ton Dieu t'a porté, comme un homme porterait son fils, dans tout le chemin où vous avez marché, jusqu'à ce que vous soyez arrivés en ce lieu-ci.
Pea ʻi he toafa, ʻaia naʻa ke mamata ai ki he fua ko e ʻe Sihova ko ho ʻOtua, ʻo hangē ko e fua ʻe he tangata hono foha, ʻi he hala kotoa pē naʻa mou ʻalu ai, kaeʻoua ke mou hoko ki he potu ni.
32 Mais malgré cela vous ne crûtes point encore en l'Eternel votre Dieu;
Ka ʻi he meʻa ni naʻe ʻikai te mou tui kia Sihova ko homou ʻOtua,
33 Qui marchait devant vous dans le chemin, afin de vous chercher un lieu pour camper, marchant de nuit dans la colonne de feu, pour vous éclairer dans le chemin par lequel vous deviez marcher; et de jour, dans la nuée.
‌ʻAia naʻe ʻalu muʻomuʻa ʻi he hala ʻiate kimoutolu, ke kumi ʻae potu ke fokotuʻu ai homou ngaahi fale fehikitaki, ʻi he afi ʻi he poʻuli, ke fakahā kiate kimoutolu ʻae hala ko ia te mou ʻalu ai, pea ʻi he ʻao ʻi he ʻaho.
34 Et l'Eternel ouït la voix de vos paroles, et se mit en grande colère, et jura, disant:
Pea naʻe ongoʻi ʻe Sihova ʻae leʻo ʻo hoʻomou ngaahi lea, pea naʻe houhau ia, pea ne fuakava, ʻo pehē,
35 Si aucun des hommes de cette méchante génération voit ce bon pays que j'ai juré de donner à vos pères.
Ko e moʻoni ʻe ʻikai ha tokotaha ʻoe kau tangata ʻoe toʻutangata kovi ni te ne mamata ki he fonua lelei ko ia, ʻaia ne u fuakava ke foaki ki hoʻomou ngaahi tamai,
36 Sinon Caleb, fils de Jéphunné; lui le verra, et je lui donnerai à lui et à ses enfants le pays sur lequel il a marché, parce qu'il a persévéré à suivre l'Eternel.
Ka ko Kelepi ko e foha ʻo Sifune: ʻe mamata ia ki ai, pea te u foaki kiate ia, ʻae fonua kuo ne tuʻu ki ai, pea ki heʻene fānau ko e meʻa ʻi heʻene muimui angatonu kia Sihova.
37 Même l'Eternel s'est mis en colère contre moi à cause de vous, disant: Et toi aussi tu n'y entreras pas.
Pea naʻe houhau ʻa Sihova kiate au foki koeʻuhi ko kimoutolu, ʻo pehē, Ko koe foki ʻe ʻikai te ke hoko ki ai.
38 Josué, fils de Nun, qui te sert, y entrera; fortifie-le, car c'est lui qui mettra les enfants d'Israël en possession de ce pays.
Ka ko Siosiua ko e foha ʻo Nuni, ʻaia ʻoku tuʻu ʻi ho ʻao, ʻe ʻalu ia ki ai: ke ke tokoni kiate ia: he te ne pule ke maʻu ia ʻe ʻIsileli.
39 Et vos petits enfants, desquels vous avez dit qu'ils seront en proie; vos enfants, [dis-je], qui aujourd'hui ne savent pas ce que c'est que le bien ou le mal; ceux-là y entreront, et je leur donnerai ce pays, et ils le posséderont.
Ka ko hoʻomou ngaahi fānau iiki ʻakinautolu ne mou pehē ʻe hoko ʻo moʻua, mo hoʻomou ngaahi fānau, ʻakinautolu naʻe ʻikai ʻilo ʻi he ʻaho ko ia ʻae lelei mo e kovi, tenau hoko ki ai, pea te u foaki ia kiate kinautolu, pea tenau maʻu ia.
40 Mais vous, retournez vous-en en arrière, et allez dans le désert par le chemin de la mer Rouge.
Ka ko kimoutolu, mou tafoki, pea hiki homou fononga ki he toafa ʻi he hala ʻoe Tahi Kulokula.
41 Et vous répondîtes, et me dîtes: Nous avons péché contre l'Eternel; nous monterons et nous combattrons, comme l'Eternel, notre Dieu nous a commandé; et ayant pris chacun vos armes, vous entreprîtes de monter sur la montagne.
Pea naʻa mou lea ʻo pehē kiate au, Kuo mau fai angahala kia Sihova; te mau ʻalu hake ʻo tau, ʻo fakatatau ki he meʻa kotoa pē ʻoku fekau ʻe Sihova ko homau ʻOtua kiate kimautolu. Pea hili hoʻomou nonoʻo taki taha ʻae tangata ʻene mahafutau kiate ia, naʻa mou teu pe ke ʻalu ki moʻunga.
42 Et l'Eternel me dit: Dis-leur: Ne montez point, et ne combattez point (car je ne suis point au milieu de vous) afin que vous ne soyez point battus par vos ennemis.
Pea naʻe folofola ʻa Sihova kiate au, Tala kiate kinautolu, ʻOua naʻa ʻalu hake, pea ʻoua naʻa tau; he ʻoku ʻikai te u ʻiate kimoutolu; telia naʻa teʻia ʻakimoutolu ʻi he ʻao ʻo homou ngaahi fili.
43 Ce que je vous rapportai, mais vous ne m'écoutâtes point, et vous vous rebellâtes contre le commandement de l'Eternel, et vous fûtes orgueilleux, et montâtes sur la montagne.
“Pea ne u lea kiate kimoutolu; pea naʻe ʻikai te mou tui ki ai, ka naʻa mou angatuʻu ki he fekau ʻa Sihova, ʻo ʻalu hake loto fielahi pe ki he moʻunga.
44 Et l'Amorrhéen, qui demeurait sur cette montagne, sortit contre vous, et vous poursuivit, comme font les abeilles, et vous battit depuis Séhir jusqu'à Horma.
Pea naʻe haʻu ʻae kau ʻAmoli, ʻaia naʻe nofo ʻi he moʻunga ko homou tali, pea naʻa nau tuli ʻakimoutolu ʻo hangē ko ia ʻoku fai ʻe he fanga pi, pea naʻe teʻia ʻakimoutolu ʻi Seia, ʻo aʻu ki Hoama.
45 Et étant retournés vous pleurâtes devant l'Eternel; mais l'Eternel n'écouta point votre voix, et ne vous prêta point l'oreille.
Pea ne mou foki ʻo tangi ʻi he ʻao ʻo Sihova, ka naʻe ʻikai tokanga ʻa Sihova ki homou leʻo, pe fakaongo kiate kimoutolu.
46 Ainsi vous demeurâtes en Kadès plusieurs jours, selon les jours que vous y aviez demeuré.
Ko ia naʻa mou nofo ai ʻi Ketesi ʻo ʻaho lahi, ʻo fakatatau ki he ngaahi ʻaho naʻa mou nofo ʻi ai.

< Deutéronome 1 >