< 2 Rois 14 >

1 La seconde année de Joas fils de Joachaz Roi d'Israël, Amatsia, fils de Joas Roi de Juda commença à régner.
‌ʻI hono ua ʻoe taʻu ʻo Soasi ko e foha ʻo Sihoaasi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli naʻe pule ʻa ʻAmasia ko e foha ʻo Soasi ko e tuʻi ʻo Siuta.
2 Il était âgé de vingt-cinq ans quand il commença à régner, et il régna vingt-neuf ans à Jérusalem; sa mère avait nom Jéhohaddan, [et était] de Jérusalem.
Naʻe uofulu ma nima ʻae taʻu ʻo ʻene motuʻa ʻi heʻene kamata pule, pea naʻa ne pule ʻi Selūsalema, ʻi he taʻu ʻe uofulu ma hiva. Pea ko e hingoa ʻo ʻene faʻē ko Sihoatani, ʻo Selūsalema.
3 Et il fit ce qui est droit devant l'Eternel, non pas toutefois comme David son père; il fit comme Joas son père avait fait.
Pea naʻe fai ʻe ia ʻae meʻa naʻe lelei ʻi he ʻao ʻo Sihova, ka naʻe ʻikai ke ne tatau mo Tevita ko ʻene tamai: naʻa ne fai ʻo fakatatau mo e meʻa kotoa pē naʻe fai ʻe Soasi ko ʻene tamai.
4 De sorte qu'il n'y eut que les hauts lieux qui ne furent point ôtés; le peuple sacrifiait encore et faisait des encensements dans les hauts lieux.
Ka neongo ia naʻe ʻikai ʻave ʻae ngaahi potu māʻolunga: naʻe kei fai ʻe he kakai ʻae feilaulau mo e tutu ʻae meʻa namu kakala ʻi he ngaahi potu māʻolunga.
5 Et il arriva que dès que le Royaume fut affermi entre ses mains, il fit mourir ses serviteurs qui avaient tué le Roi son père.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene tuʻumaʻu leva ʻae puleʻanga ki hono nima, naʻa ne tāmateʻi ʻa ʻene kau tamaioʻeiki ʻakinautolu naʻe fakapoongi ʻae tuʻi ko ʻene tamai.
6 Mais il ne fit point mourir les enfants de ceux qui l'avaient tué; suivant ce qui est écrit au Livre de la Loi de Moïse, dans lequel l'Eternel a commandé, en disant: On ne fera point mourir les pères pour les enfants, on ne fera pas non plus mourir les enfants pour les pères; mais on fera mourir chacun pour son péché.
Ka naʻe ʻikai tāmateʻi ʻe ia ʻae fānau ʻae kau fakapō: kae hangē ko ia ʻoku tohi ʻi he tohi ʻoe fono ʻa Mōsese, ʻaia naʻe fekau ai ʻe Sihova, ʻo pehē, “ʻE ʻikai tāmateʻi ʻae tamai koeʻuhi ko e fānau, pe tāmateʻi ʻae fānau koeʻuhi ko ʻenau ngaahi tamai; ka ʻe tāmateʻi ʻae tangata taki taha koeʻuhi ko ʻene angahala ʻaʻana pe.”
7 Il frappa dix mille hommes d'Edom en la vallée du sel, et prit Sélah par guerre, et la nomma Jokthéel, [qui est le nom qu'elle a eu] jusqu'à ce jour.
Naʻa ne tāmateʻi ʻae kakai ʻItomi ʻe tokotaha mano, ʻi he teleʻa ʻoe māsima, pea naʻa ne kapa ʻa Sila ʻi he tau, pea naʻa ne ui ʻa hono hingoa ko Sokitili ʻo aʻu mai ki he ʻaho ni.
8 Alors Amatsia envoya des messagers vers Joas le fils de Joachaz, fils de Jéhu, Roi d'Israël, pour lui dire: Viens, [et] que nous nous voyions l'un l'autre.
Pea naʻe kouna ʻe ʻAmasia ʻae kau talafekau kia Soasa, ko e foha ʻo Sihoaasi ko e foha ʻo Sehu, ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻo pehē, “Haʻu, ke ta fesiofaki ʻakitaua ko e mata ki he mata.”
9 Et Joas Roi d'Israël envoya dire à Amatsia Roi de Juda: L'épine qui est au Liban a envoyé dire au cèdre qui est au Liban: Donne ta fille pour femme à mon fils, mais les bêtes sauvages qui sont au Liban, ont passé, et ont foulé l'épine.
Pea naʻe fekau ʻe Soasa ko e tuʻi ʻo ʻIsileli kia ʻAmasia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻo pehē, “Naʻe fekau atu ʻe he talatalaʻāmoa ʻaia naʻe ʻi Lepanoni ki he sita ʻaia naʻe ʻi Lepanoni, ʻo ne pehē, ‘Foaki mai ho ʻofefine ki hoku foha kena mali:’ pea naʻe ʻalu ange ha manu fekai naʻe nofo ʻi Lepanoni, ʻo ne malamalaki hifo ʻae talatalaʻāmoa.”
10 [Parce que] tu as rudement frappé Edom, ton cœur s'est élevé. Contente-toi de ta gloire, et tiens-toi dans ta maison; pourquoi exciterais-tu le mal par lequel tu tomberas, toi et Juda avec toi?
Ko e moʻoni kuo ke teʻia ʻa ʻItomi, pea kuo angahiki ai ho loto: ke ke monūʻia, pea ke nofo ai pe ʻi ho fale: he koeʻumaʻā ʻa hoʻo lavea ʻi he kaunoa pe, mo ke hinga ai, ʻio, ʻa koe, pea mo Siuta fakataha mo koe?
11 Mais Amatsia ne voulut point y acquiescer; et Joas Roi d'Israël monta, et ils se virent l'un l'autre, lui et Amatsia Roi de Juda, en Bethsémes, qui est de Juda.
Ka naʻe ʻikai fie fakaongo ʻa ʻAmasia ki ai. Ko ia naʻe ʻalu hake ai ʻa Soasa ko e tuʻi ʻo ʻIsileli; pea naʻe fesiofaki ia mo ʻAmasia ko e tuʻi ʻo Siuta, ko e mata ki he mata ʻi Pete-Semesi ʻaia ʻoku ʻi Siuta.
12 Et Juda fut défait par Israël, et ils s'enfuirent chacun dans leurs tentes.
Pea naʻe teʻia ʻa Siuta ʻi he ʻao ʻo ʻIsileli; pea naʻe hola ʻae tangata taki taha ki hono fale fehikitaki.
13 Et Joas Roi d'Israël prit Amatsia Roi de Juda, fils de Joas, fils d'Achazia, en Bethsémes, puis il vint à Jérusalem et fit une brèche de quatre cents coudées à la muraille de Jérusalem, depuis la porte d'Ephraïm, jusqu'à la porte du coin.
Pea naʻe maʻu ʻa ʻAmasia ko e tuʻi ʻo Siuta, ko e foha ʻo Soasa ko e foha ʻo ʻAhasia, ʻe Soasa ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻi Pete-Semesi, ʻo ne ʻomi ki Selūsalema, pea ne holoki hifo ʻae ʻa ʻo Selūsalema mei he matapā ʻo ʻIfalemi, ʻo aʻu ki he matapā ʻoe tuliki, ko e hanga ʻe valungeau.
14 Et ayant pris tout l'or et tout l'argent, et tous les vaisseaux qui furent trouvés dans la maison de l'Eternel, et dans les trésors de la maison Royale, et des gens pour otages, il s'en retourna à Samarie.
Pea naʻa ne toʻo ʻae koula kotoa pē mo e siliva, pea mo e ngaahi nāunau naʻe ʻilo ʻi he fale ʻo Sihova, pea ʻi he tukunga koloa ʻoe fale ʻoe tuʻi, pea mo e kau pōpula, pea ne toe ʻalu ai ki Samēlia.
15 Le reste des faits de Joas, et sa valeur, et comment il combattit contre Amatsia, tout cela n'est-il pas écrit au Livre des Chroniques des Rois d'Israël?
Pea ko eni ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Soasa, ʻaia naʻa ne fai, pea mo ʻene mālohi, pea mo ʻene tau mo ʻAmasia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
16 Et Joas s'endormit avec ses pères, et fut enseveli à Samarie avec les Rois d'Israël; et Jéroboam son fils régna en sa place.
Pea naʻe mohe ʻa Soasa mo ʻene ngaahi tamai, pea naʻe fai hono putu ki Samēlia fakataha mo e ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli; pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe Selopoami ko hono foha.
17 Et Amatsia fils de Joas Roi de Juda vécut quinze ans après la mort de Joas fils de Joachaz Roi d'Israël.
Pea ko ʻAmasia ko e foha ʻo Soasi ko e tuʻi ʻo Siuta naʻe moʻui ia hili ʻae pekia ʻa Soasa ko e foha ʻo Sihoaasi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma nima.
18 Le reste des faits d'Amatsia n'est-il pas écrit au Livre des Chroniques des Rois de Juda?
Pea ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa ʻAmasia, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo Siuta?
19 r on fit une conspiration contre lui à Jérusalem, et il s'enfuit à Lakis; mais on envoya après lui à Lakis, et on le tua là.
Ka ko eni, naʻa nau teuteu ke fai ʻae lapa kiate ia ʻi Selūsalema: pea naʻa ne hola ki Lakisi; ka naʻa nau fekau ke tuli ia ki Lakisi, pea naʻa nau tāmate ia ʻi ai.
20 Et on l'apporta sur des chevaux, et il fut enseveli à Jérusalem avec ses pères, dans la Cité de David.
Pea naʻa nau fakaheka ia mo ʻomi ia ʻi he fanga hoosi: pea naʻe tanu ia ʻi Selūsalema fakataha mo ʻene ngaahi tamai ʻi he Kolo ʻo Tevita.
21 Alors tout le peuple de Juda prit Hazaria âgé de seize ans, et ils l'établirent Roi en la place d'Amatsia son père.
Pea naʻe ʻave ʻa ʻAsalia ʻe he kakai kotoa pē ʻi hono hongofulu ma nima ʻo ʻene taʻu, mo nau fakanofo ia ke tuʻi ko e fetongi ʻo ʻene tamai ko ʻAmasia.
22 Il bâtit Elath, l'ayant remise en la puissance de Juda, après que le Roi fut endormi avec ses pères.
Naʻa ne langa ʻe ia ʻa ʻElati, mo ne toe ʻange ia ki Siuta, ʻi he ʻene hili ʻae mohe ʻae tuʻi ki heʻene ngaahi tamai.
23 La quinzième année d'Amatsia fils de Joas Roi de Juda, Jéroboam, fils de Joas, commença à régner sur Israël à Samarie, [et il régna] l'espace de quarante et un ans.
ʻI hono hongofulu ma nima ʻoe taʻu ʻa ʻAmasia ko e foha ʻo Soasi ko e tuʻi ʻo Siuta, naʻe kamata pule ʻi Samēlia ʻa Selopoami ko e foha ʻo Soasi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli, pea naʻa ne pule ʻi he taʻu ʻe fāngofulu ma taha.
24 Et il fit ce qui déplaît à l'Eternel, [et] ne se détourna point d'aucun des péchés de Jéroboam fils de Nébat, par lesquels il avait fait pécher Israël.
Pea naʻa ne fai ʻe ia ʻae kovi ʻi he ʻao ʻo Sihova: naʻe ʻikai mahuʻi ia mei he ngaahi angahala ʻa Selopoami ko e foha ʻo Nipati, ʻaia naʻe fakaangahalaʻi ʻa ʻIsileli.
25 Il rétablit les bornes d'Israël depuis l'entrée de Hamath, jusqu'à la mer de la campagne, selon la parole de l'Eternel le Dieu d'Israël, qu'il avait proférée par le moyen de son serviteur Jonas fils d'Amittaï, Prophète, qui était de Gathhépher.
Naʻa ne toe fokotuʻu ʻae ngataʻanga ʻo ʻIsileli mei he hūʻanga ʻo Hemati ʻo aʻu ki he tahi ʻoe potu tokalelei, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli, ʻaia naʻa ne folofolaʻaki ʻi heʻene tamaioʻeiki ko Siona, ko e foha ʻo ʻAmitai, ko e palōfita, ʻaia naʻe nofo ʻi Katihefeli.
26 Parce que l'Eternel vit que l'affliction d'Israël était fort amère, et qu'il n'y avait ni de ce qui est serré, ni de ce qui est délaissé, et qu'il n'y avait personne qui aidât Israël;
He naʻe ʻafioʻi ʻe Sihova ʻae mamahi ʻo ʻIsileli, ʻa ʻene kovi lahi ʻaupito: he naʻe ʻikai kei ai ha niʻihi naʻe nofo ʻi lotoʻā pe ʻalu kituʻa, pe ha taha ke tokoni ʻa ʻIsileli.
27 Et que l'Eternel n'avait point parlé d'effacer le nom d'Israël de dessous les cieux, à cause de cela il les délivra par les mains de Jéroboam fils de Joas.
Pea naʻe ʻikai pehē ʻe Sihova te ne tāmateʻi ʻae hingoa ʻo ʻIsileli mei he lalo langi: ka naʻa ne fakamoʻui ʻakinautolu ʻi he nima ʻo Selopoami ko e foha ʻo Soasi.
28 Le reste des faits de Jéroboam, tout ce, dis-je, qu'il a fait, et la valeur avec laquelle il combattit, et comment il reconquit Damas et Hamath de Juda en Israël, n'est-il pas écrit au Livre des Chroniques des Rois d'Israël?
Pea ko eni, ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Selopoami, mo e meʻa kotoa pē naʻa ne fai, pea mo ʻene mālohi, ʻae anga ʻo ʻene faʻa tau, pea mo e meʻa naʻa ne toe maʻu ai ʻa Tamasikusi, mo Hemati, ʻaia naʻe kau ki Siuta, ke ʻia ʻIsileli ia, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
29 Puis Jéroboam s'endormit avec ses pères, les Rois d'Israël, et Zacharie son fils régna en sa place.
Pea naʻe mohe ʻa Selopoami mo ʻene ngaahi tamai, ʻio, ʻae ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli; pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe hono foha ko Sakalia.

< 2 Rois 14 >