< 2 Rois 10 >

1 Or Achab avait soixante et dix fils à Samarie. Et Jéhu écrivit des Lettres et les envoya à Samarie aux principaux de Jizréhel, aux Anciens, et aux nourriciers d'Achab, leur mandant en ces termes:
Pea naʻe maʻu ʻe ʻEhapi ʻae foha ʻe toko fitungofulu ʻi Samēlia. Pea naʻe fai ʻe Sehu ʻae ngaahi tohi, mo ne ʻave ki Samēlia, ki he kau pule ʻi Sesilili, pea ki he kau mātuʻa, pea kiate kinautolu naʻa nau tauhi ki he fānau ʻa ʻEhapi, ʻo pehē,
2 Aussitôt que ces Lettres vous seront parvenues, à vous, qui avez avec vous les fils de votre maître, les chariots, les chevaux, la ville forte, et les armes;
“Ko eni ka mou ka maʻu leva ʻae tohi ni, ka kuo ʻiate kimoutolu ʻae ngaahi foha ʻo homou ʻeiki, pea ʻoku mou maʻu ʻae ngaahi saliote mo e ngaahi hoosi, mo e kolo tau foki, pea mo e mahafu;
3 Regardez qui est le plus considérable et le plus agréable d'entre les fils de votre maître, et mettez-le sur le trône de son père, et combattez pour la maison de votre maître.
Fili mai ʻaia ʻoku lelei hake mo ngali ʻi he ngaahi foha ʻo homou ʻeiki, pea fakanofo ia ki he nofoʻa fakatuʻi ʻo ʻene tamai, pea mou tau maʻae fale ʻo homou ʻeiki.”
4 Et ils eurent une très-grande peur, et dirent: Voilà, deux Rois n'ont point pu tenir contre lui, comment donc pourrions-nous nous soutenir?
Ka naʻa nau manavahē lahi ʻaupito, ʻonau pehē, “Vakai naʻe ʻikai faʻa tuʻu ʻi hono ʻao ʻae tuʻi ʻe toko ua: pea kapau kuo pehē te tau faʻa tuʻu fēfē ʻakitautolu?”
5 Ceux-là donc qui avaient la charge de la maison, et ceux qui étaient commis sur la ville, et les Anciens, et les nourriciers mandèrent à Jéhu, en disant: Nous sommes tes serviteurs, nous ferons tout ce que tu nous diras; nous ne ferons personne Roi, fais ce qui te semblera bon.
Pea ko e tangata ʻaia naʻe pule ki he fale, pea mo ia naʻe pule ki he kolo, mo e kau mātuʻa foki, pea mo kinautolu naʻe tauhi [ʻae fānau], naʻa nau fekau atu kia Sehu, ʻo pehē, “Ko hoʻo kau tamaioʻeiki ʻakimautolu, pea te mau fai ʻae meʻa kotoa pē te ke fekau mai; ʻe ʻikai te mau fakanofo ha tuʻi: ka ke fai ʻaia ʻoku lelei ʻi ho mata ʻoʻou.”
6 Et il leur écrivit des Lettres pour la seconde fois, en ces termes: Si vous êtes à moi, et si vous obéissez à ma voix, prenez les têtes des fils de votre maître, et venez vers moi demain à cette heure-ci à Jizréhel. Or les fils du Roi, qui étaient soixante et dix-hommes, étaient avec les plus grands de la ville qui les nourrissaient.
Pea naʻa ne toki tohi ʻa hono ua ʻoe tohi kiate kinautolu, ʻo pehē, “Kapau ʻoku mou kau kiate au, pea kapau te mou fakaongo ki hoku leʻo, mou tutuʻu ʻae ʻulu ʻoe kau tangata, ʻio, ʻae ngaahi foha ʻo homou ʻeiki, pea mou omi kiate au ki Sesilili ʻi he feituʻulaʻā ni ʻapongipongi.” Ka ko eni, ko e ngaahi foha ʻoe tuʻi, ko e toko fitungofulu, naʻa nau nofo mo e houʻeiki ʻoe kolo, ʻaia naʻe tauhi ʻakinautolu.
7 Aussitôt donc que ces Lettres leur furent parvenues, ils prirent les fils du Roi, et mirent à mort soixante et dix hommes, et ayant mis leurs têtes dans des paniers, ils les lui envoyèrent à Jizréhel.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene hoko mai ʻae tohi kiate kinautolu, naʻa nau ʻave ʻae ngaahi foha ʻoe tuʻi, mo nau tāmateʻi ʻae kau tangata ʻe toko fitungofulu, mo nau ʻai honau ʻulu ki he ngaahi kato, mo nau ʻave ia kiate ia ʻi Sesilili.
8 Et un messager vint qui le lui rapporta, et dit: Ils ont apporté les têtes des fils du Roi. Et il répondit: Mettez-les en deux monceaux à l'entrée de la porte, jusqu'au matin.
Pea naʻe haʻu ha tangata fekau, mo ne fakahā ki ai, ʻo pehē, “Kuo nau ʻomi ʻae ngaahi ʻulu ʻoe ngaahi foha ʻoe tuʻi.” Pea naʻa ne pehē, “Mou fokotuʻu ia ʻi he tuʻunga ʻe ua ʻi he hūʻanga ʻoe matanikolo ʻo aʻu ki he ʻapongipongi.”
9 Et il sortit au matin, et s'étant arrêté, il dit à tout le peuple: Vous êtes justes; voici j'ai fait une ligue contre mon Seigneur, et je l'ai tué; et qui est-ce qui a frappé tous ceux-ci?
Pea ʻi heʻene hoko ki he pongipongi, naʻa ne ʻalu atu, mo ne tuʻu ai, mo ne pehē ʻe ia ki he kakai kotoa pē, “ʻOku mou angatonu ʻakimoutolu; vakai naʻaku fai ʻae lapa ki heʻeku ʻeiki pea naʻaku tāmateʻi ia: ka ko hai naʻe tāmateʻi ʻakinautolu ni kotoa pē?
10 Sachez maintenant qu'il ne tombera rien en terre de la parole de l'Eternel, laquelle l'Eternel a prononcée contre la maison d'Achab; et que l'Eternel a fait ce dont il avait parlé par le moyen de son serviteur Elie.
Ko ia mou ʻilo eni ʻe ʻikai tō ki he kelekele ha momoʻi meʻa ʻi he folofola ʻa Sihova ʻaia naʻe folofolaʻaki ʻe Sihova ki he fale ʻo ʻEhapi: he kuo fai ʻe Sihova ʻae meʻa naʻa ne folofolaʻaki ʻi heʻene tamaioʻeiki ko ʻIlaisiā.”
11 Jéhu tua aussi tous ceux qui étaient demeurés de reste de la maison d'Achab à Jizréhel, et tous ceux qu'il avait avancés et ses familiers amis, et ses principaux officiers, en sorte qu'il ne lui en laissa pas un de reste.
Ko ia, naʻe tāmateʻi ʻe Sehu ʻakinautolu kotoa pē naʻe toe ʻi he fale ʻo ʻEhapi ʻi Sesilili, pea mo ʻene kakai ongoongo kotoa pē, pea mo hono kāinga, mo ʻene kautaulaʻeiki, pea naʻe ʻikai te ne tuku ke toe ha tokotaha kiate ia.
12 Puis il se leva, et partit, et alla à Samarie; et comme il fut près d'une cabane de bergers sur le chemin,
Pea naʻa ne tuʻu hake ʻo ne ʻalu, pea ne hoko ange ki Samēlia. Pea ʻi heʻene nofo ki he fale, ko e kosi ʻanga ʻoe fanga sipi, ʻi he hala,
13 Il trouva les frères d'Achazia Roi de Juda, et il leur dit: Qui êtes-vous? Et ils répondirent: Nous sommes les frères d'Achazia, et nous sommes descendus pour saluer les fils du Roi, et les fils de la reine.
Naʻe fetaulaki ʻa Sehu mo e kāinga ʻo ʻAhasia ko e tuʻi ʻo Siuta, ʻo ne pehē, “Ko hai ʻakimoutolu?” Pea naʻa nau pehēange, “Ko e kāinga ʻakimautolu ʻo ʻAhasia; pea ʻoku mau ʻalu hifo ke ʻaʻahi fakakāinga ki he fānau ʻae tuʻi mo e fānau ʻae tuʻi fefine.”
14 Et il dit: Empoignez-les vifs. Et ils les empoignèrent tous vifs, et les mirent à mort, [savoir] quarante-deux hommes, auprès du puits de la cabane des bergers, et on n'en laissa pas un de reste.
Pea naʻe pehē ʻe ia, “Puke moʻui ʻakinautolu.” Pea naʻa nau puke moʻui pe ʻakinautolu, mo nau tāmateʻi ʻakinautolu ʻi he ngutu luo ʻi he fale ʻoe kosi ʻanga sipi, ʻio, ʻae kau tangata ʻe toko fāngofulu ma toko ua; pea naʻe ʻikai te ne tuku foki ha taha ʻokinautolu.
15 Et [Jéhu] étant parti de là, trouva Jonadab fils de Réchab, qui venait au-devant de lui, lequel il salua, et lui dit: Ton cœur est-il aussi droit [envers moi] que mon cœur l'est à ton égard? Et Jonadab répondit: Il l'est; oui il l'est, donne-moi ta main; et il lui donna sa main, et le fit monter avec lui dans le chariot.
Pea ʻi heʻene mahuʻi atu mei he potu ko ia, naʻa ne ʻilo ʻa Sonatapi ko e foha ʻo Lekapi naʻe fakafetaulaki mai kiate ia: pea naʻa ne fetapa ki ai, mo ne pehē kiate ia, “ʻOku angatonu ho loto, ʻo hangē ko e kau ʻa hoku loto mo ho loto?” Pea naʻe pehēange ʻe Sonatapi, “ʻIo, ʻoku pehē.” “Kapau ʻoku pehē, tuku mai ho nima.” Pea naʻa ne tuku atu kiate ia ʻa hono nima; pea naʻa ne toʻo hake ia kiate ia ʻi he saliote.
16 Puis il dit: Viens avec moi, et tu verras le zèle que j'ai pour l'Eternel. Ainsi on le mena dans son chariot.
Pea naʻa ne pehē, Ke ta ō mo au, pea ke mamata ki heʻeku fai velenga koeʻuhi ko Sihova.” Pea pehē, naʻa nau puleʻi ia ke ne heka ki hono saliote.
17 Et quand [Jéhu] fut venu à Samarie, il tua tous ceux qui étaient demeurés de reste [de la maison] d'Achab à Samarie, jusqu'à ce qu'il eût tout exterminé, selon la parole que l'Eternel avait dite à Elie.
Pea ʻi heʻene hoko atu ki Samēlia, naʻa ne tāmateʻi ʻakinautolu kotoa pē naʻe kei toe kia ʻEhapi ʻi Samēlia, koeʻuhi ke ne fakaʻauha ia, ʻo hangē ko e folofola ʻa Sihova, ʻaia naʻa ne folofolaʻaki kia ʻIlaisiā.
18 Puis Jéhu assembla tout le peuple, et leur dit: Achab n'a servi qu'un peu Bahal; mais Jéhu le servira beaucoup.
Pea naʻe tānaki ʻe Sehu ke fakataha ʻae kakai kotoa pē, mo ne pehē kiate kinautolu, “Naʻe tauhi siʻi pe ʻa ʻEhapi kia Peali; ka ʻe lahi ʻaupito ʻae tauhi kiate ia ʻa Sehu.
19 Maintenant donc appelez-moi tous les Prophètes de Bahal, tous ses serviteurs, et tous ses Sacrificateurs; qu'il n'y en manque pas un, car j'ai à faire un grand sacrifice à Bahal. Quiconque ne s'y trouvera pas il ne vivra point. Or Jéhu faisait cela par finesse, pour faire périr les serviteurs de Bahal.
Ko ia foki, mou ui mai kiate au ʻae kau palōfita kotoa pē ʻo Peali, ʻa ʻene kau tamaioʻeiki kotoa pē, pea mo ʻene kautaulaʻeiki kotoa pē; ʻoua naʻa hala ʻi ha tokotaha: he ʻoku ai ʻa ʻeku feilaulau lahi ke u ʻatu kia Peali; ʻilonga pe ia ʻe toe, ʻe ʻikai siʻi te ne moʻui.” Ka naʻe fai eni ʻe Sehu ʻi he kākā, ko e meʻa ke ne fakaʻauha ʻakinautolu naʻe lotu kia Peali.
20 Et Jéhu dit: Sanctifiez une fête solennelle à Bahal; et ils la publièrent.
Pea naʻe pehē ʻe Sehu, “Fanongonongo ha kātoanga mamalu kia Peali.” Pea naʻa nau fanongonongo ia.
21 Et Jéhu envoya par tout Israël, et tous les serviteurs de Bahal vinrent; il n'y en eut pas un qui n'y vînt; et ils entrèrent dans la maison de Bahal, et la maison de Bahal fut remplie depuis un bout jusqu'à l'autre.
Pea naʻe fekau atu ʻe Sehu ki ʻIsileli kātoa: pea naʻe haʻu ʻae kakai kotoa pē naʻe lotu kia Peali, ko ia naʻe ʻikai ha tangata ʻe tokotaha naʻe taʻehaʻu. Pea naʻa nau omi ki he fale ʻo Peali; pea naʻe fonu ʻaupito ʻae fale ʻo Peali mei hono tā ʻe taha ʻo aʻu ki hono tā ʻe taha.
22 Alors il dit à celui qui avait la charge du revestiaire: Tires-en des vêtements pour tous les serviteurs de Bahal; et il leur en tira des vêtements.
Pea naʻa ne pehē kiate ia naʻe tauhi ki he fale tukunga kofu, ʻOmi kituʻa ʻae ngaahi kofu maʻanautolu ʻoku lotu kia Peali. Pea naʻa ne fetuku mai ʻae ngaahi kofu kiate kinautolu.
23 Et Jéhu et Jonadab fils de Réchab entrèrent dans la maison de Bahal, et [Jéhu] dit aux serviteurs de Bahal: Cherchez diligemment, et regardez que par hasard il n'y ait ici entre vous quelqu'un des serviteurs de l'Eternel; et prenez garde qu'il n'y ait que les seuls serviteurs de Bahal.
Pea naʻe ʻalu ʻa Sehu, mo Sonatapi ko e foha ʻo Lekapi, ki he loto fale ʻo Peali, ʻo na pehē ki he kakai naʻe lotu kia Peali, “Mou kumi, pea vakai ke ʻoua naʻa ʻi heni mo kimoutolu ha taha ʻi he kau tamaioʻeiki ʻa Sihova, ka ko e kau lotu pe ʻo Peali.”
24 Ils entrèrent donc pour faire des sacrifices et des holocaustes. Or Jéhu avait fait mettre par dehors quatre-vingts hommes, et leur avait dit: S'il y a quelqu'un de ces hommes que je m'en vais mettre entre vos mains, qui en échappe, la vie de chacun de vous répondra pour la vie de cet homme.
Pea ʻi heʻenau hū ange ke ʻatu ʻae ngaahi feilaulau mo e ngaahi feilaulau tutu, naʻe fekauʻi ʻe Sehu ʻae kau tangata ʻe toko valungofulu ke tuʻu mei tuʻafale, mo ne pehē, “Kapau ʻe hao ha tokotaha ʻoe kau tangata kuo u tuku ki homou nima, ʻe totongiʻaki ʻae moʻui ʻaʻana, ʻe he moʻui ʻaʻana [kuo tuku ia ke hao].”
25 Et il arriva que dès qu'on eut achevé de faire l'holocauste, Jéhu dit aux archers et aux capitaines: Entrez, tuez-les, [et] que nul n'échappe. Les archers donc et les capitaines les passèrent au fil de l'épée, et les jetèrent là, puis ils s'en allèrent jusqu'à la ville de la maison de Bahal.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene fakaʻosi leva ʻe ia ʻae ʻohake ʻoe feilaulau tutu, naʻe pehē ai ʻe Sehu ki he kau leʻo pea mo e ngaahi ʻeikitau, “Mou hū ange ki loto fale, mo tāmateʻi ʻakinautolu; ke ʻoua naʻa hao mai ha tokotaha.” Pea naʻa nau taaʻi ʻaki kinautolu ʻae mata ʻoe heletā; pea naʻe laku kituʻa ʻakinautolu ʻe he kau tangata leʻo pea mo e ngaahi ʻeikitau, mo nau ʻalu ki he kolo ʻoe fale ʻo Peali.
26 Et ils tirèrent dehors les statues de la maison de Bahal, et les brûlèrent.
Pea naʻa nau ʻomi kituʻa ʻae ngaahi tamapua mei he fale ʻo Peali, mo nau tutu ʻakinautolu.
27 Et ils démolirent la statue de Bahal. Ils démolirent aussi la maison de Bahal, et la firent [servir] de retraits, jusqu'à ce jour.
Pea naʻa nau maumauʻi hifo ʻae fakatātā ʻo Peali, mo nau maumauʻi hifo ʻae fale ʻo Peali, mo ngaohi ia ko e falevao ʻo aʻu ki he ʻaho ni.
28 Ainsi Jéhu extermina Bahal d'Israël.
Naʻe pehē ʻae fakaʻauha ʻe Sehu ʻa Peali mei ʻIsileli.
29 Toutefois Jéhu ne se détourna point des péchés de Jéroboam fils de Nébat, par lesquels il avait fait pécher Israël, [savoir] des veaux d'or qui étaient à Bethel, et à Dan.
Ka neongo eni naʻe ʻikai tafoki ʻa Sehu mei he ngaahi angahala ʻa Selopoami ko e foha ʻo Nipati ʻaia naʻa ne fakaangahalaʻi ʻa ʻIsileli, ʻio, ʻae ngaahi fakatātā ʻoe ʻuhikiʻi pulu koula ʻaia naʻe ʻi Peteli pea mo Tani.
30 Et l'Eternel dit à Jéhu: Parce que tu as fort bien exécuté ce qui était droit devant moi, et que tu as fait à la maison d'Achab tout ce que j'avais en mon cœur, tes fils seront assis sur le trône d'Israël jusqu'à la quatrième génération.
Pea naʻe pehē ʻe Sihova kia Sehu, “Koeʻuhi kuo ke fai lelei ʻi hoʻo fai ʻaia ʻoku totonu ʻi hoku ʻao, pea kuo ke fai ki he fale ʻo ʻEhapi ʻo fakatatau mo ia kotoa pē naʻaku finangalo ki ai, ʻe nofo ʻa hoʻo fānau ki he nofoʻa fakatuʻi ʻo ʻIsileli ʻo aʻu ki hono fā ʻoe toʻutangata.”
31 Mais Jéhu ne prit point garde à marcher de tout son cœur dans la loi de l'Eternel le Dieu d'Israël, [et] il ne se détourna point des péchés de Jéroboam par lesquels il avait fait pécher Israël.
Ka naʻe ʻikai tokanga ʻa Sehu ke ne ʻeveʻeva ʻi he fono ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli ʻaki ʻa hono loto kātoa: he naʻe ʻikai liliu ia mei he ngaahi angahala ʻa Selopoami, ʻaia naʻe fakaangahalaʻi ʻa ʻIsileli.
32 En ce temps-là l'Eternel commença à retrancher [quelque partie du Royaume] d'Israël, car Hazaël battit les Israëlites dans toutes les frontières.
ʻI he ngaahi ʻaho ko ia naʻe kamata motuhi ʻa ʻIsileli ʻe Sihova ʻi hono potu kotoa pē: pea naʻe teʻia ʻakinautolu ʻe Hasaeli ʻi he ngaahi mata fonua kotoa pē ʻo ʻIsileli;
33 Depuis le Jourdain jusqu'au soleil levant [savoir] dans tout le pays de Galaad, des Gadites, des Rubénites, et de ceux de Manassé, depuis Haroher, qui est sur le torrent d'Arnon, jusqu'en Galaad et en Basan.
Mei Sioatani ʻo fai ki hahake, ʻae fonua kotoa pē ʻo Kiliati, mo e kakai Kata, mo e kakai Lupeni, mo e kakai Manase, mei ʻAloeli, ʻaia ʻoku ʻi he veʻe vaitafe ʻo ʻAlanoni, ʻio, ʻo aʻu ki Kiliati pea mo Pesani.
34 Le reste des faits de Jéhu, tout ce, [dis-je], qu'il a fait, et tous ses exploits, ne sont-ils pas écrits au Livre des Chroniques des Rois d'Israël.
Pea ko eni, ko hono toe ʻoe ngaahi ngāue ʻa Sehu, mo ia kotoa pē naʻa ne fai, pea mo ʻene mālohi lahi, ʻikai kuo tohi ia ʻi he tohi fakamatala ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli?
35 Et Jéhu s'endormit avec ses pères, et fut enseveli à Samarie; et Joachaz son fils régna en sa place.
Pea naʻe mohe ʻa Sehu mo ʻene ngaahi tamai: pea naʻa nau fai hono putu ʻi Samēlia. Pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe Sihoaasi ko hono foha.
36 Or les jours que Jéhu régna sur Israël à Samarie furent vingt-huit ans.
Pea ko e ngaahi ʻaho naʻe pule ai ʻa Sehu ki ʻIsileli ʻi Samēlia, ko e taʻu ʻe uofulu ma valu.

< 2 Rois 10 >