< 2 Chroniques 28 >

1 Achaz était âgé de vingt ans quand il commença à régner, et il régna seize ans à Jérusalem; mais il ne fit point ce qui est droit devant l'Eternel, comme [avait fait] David son père.
Naʻe uofulu taʻu ʻae motuʻa ʻo ʻAhasi ʻi heʻene kamata ʻene pule, pea naʻe pule ia ʻi he taʻu ʻe hongofulu ma tolu ʻi Selūsalema: ka naʻe ʻikai fai ʻe ia ʻaia naʻe lelei ʻi he ʻao ʻo Sihova, ʻo hangē ko Tevita ko ʻene tamai:
2 Mais il suivit le train des Rois d'Israël, et même il fit des images de fonte aux Bahalins.
He naʻe ʻalu ia ʻi he ngaahi hala ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli, pea naʻa ne ngaohi ʻae ngaahi meʻa fakatātā haka kia Peali.
3 Il fit aussi des encensements dans la vallée du fils de Hinnom, et fit brûler de ses fils au feu, selon les abominations des nations que l'Eternel avait chassées de devant les enfants d'Israël.
Pea ne tutu foki ʻae meʻa namu kakala ʻi he teleʻa ʻoe foha ʻo Henomi, pea ne tutu ʻene fānau ʻi he afi ʻo fakatatau ki he meʻa kovi ʻae ngaahi hiteni ʻaia naʻe kapusi kituʻa ʻe Sihova mei he ʻao ʻae fānau ʻa ʻIsileli.
4 Il sacrifiait aussi et faisait des encensements dans les hauts lieux, et sur les coteaux, et sous tout arbre verdoyant.
Naʻa ne feilaulau foki mo tutu ʻae meʻa namu kakala ʻi he ngaahi potu māʻolunga, pea ki he ngaahi tafungofunga, pea ʻi he lolo ʻakau mata kotoa pē.
5 C'est pourquoi l'Eternel son Dieu le livra entre les mains du Roi de Syrie; tellement que [les Syriens] le défirent, et prirent sur lui un grand nombre de prisonniers, qu'ils emmenèrent à Damas; il fut aussi livré entre les mains du Roi d'Israël, qui fit une grande plaie à [son Royaume].
Ko ia naʻe fakatukutukuʻi ia ʻe Sihova ko hono ʻOtua ki he nima ʻoe tuʻi ʻo Silia: pea naʻa nau taaʻi ia, ʻonau fetuku pōpula honau tokolahi ki Tamasikusi. Pea naʻe tukuange ia ki he nima ʻoe tuʻi ʻo ʻIsileli foki, ʻaia naʻa ne taaʻi ia ʻaki ʻae tāmateʻi lahi.
6 Car Pékach fils de Rémalia tua en un jour six vingt mille hommes de ceux de Juda, tous vaillants hommes, parce qu'ils avaient abandonné l'Eternel le Dieu de leurs pères.
He naʻe tāmateʻi ʻe Peka ko e foha ʻo Limalia ʻi Siuta ʻi he ʻaho pe taha ʻae tokotaha kilu mo e toko ua mano, ʻaia ko e kau tangata toʻa kotoa pē; ko e meʻa ʻi heʻenau liʻaki ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻenau ngaahi tamai.
7 Et Zicri, homme puissant d'Ephraïm, tua Mahaséja fils du Roi, et Hazrikam qui avait la conduite de la maison, et Elcana qui tenait le second [rang] après le Roi.
Pea naʻe tāmateʻi ai ʻe Sikili, ko e tangata mālohi ʻo ʻIfalemi, ʻa Māseia ko e foha ʻoe tuʻi, mo ʻAsilikami ko e pule ʻoe fale, mo ʻElikena ʻaia naʻe hoko mo e tuʻi.
8 Et les enfants d'Israël emmenèrent prisonniers, de leurs frères, deux cent mille personnes, tant femmes, que fils et filles, et ils firent aussi sur eux un gros butin, et ils amenèrent le butin à Samarie.
Pea naʻe fetuku fakapōpula ʻe he fānau ʻa ʻIsileli ʻi honau ngaahi kāinga ʻae toko ua kilu, ko e kau fefine, mo e fānau tangata, mo e fānau fefine, pea ʻave foki mo e koloa lahi ʻaupito ʻiate kinautolu, pea naʻe ʻomi ʻae koloa ki Samēlia.
9 Or il y avait là un Prophète de l'Eternel, nommé Hoded, lequel sortit au devant de cette armée, qui s'en allait entrer à Samarie, et leur dit: Voici, l'Eternel le Dieu de vos pères, étant indigné contre Juda, les a livrés entre vos mains, et vous les avez tués en furie, de sorte que cela est parvenu jusqu'aux cieux.
Ka naʻe ʻi ai ʻae palōfita ʻa Sihova ko Oteti hono hingoa: pea naʻe ʻalu kituʻa ia ki he ʻao ʻoe tau naʻe haʻu ki Samēlia, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Vakai, ko e meʻa ʻi he houhau ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo hoʻomou ngaahi tamai ki Siuta, kuo ne tuku ʻakinautolu ki homou nima, pea kuo mou tāmateʻi ʻakinautolu ʻi he lili kuo aʻu hake ki langi.
10 Et maintenant vous faites votre compte de vous assujettir pour serviteurs et pour servantes les enfants de Juda et de Jérusalem; n'est-ce pas vous seuls qui êtes coupables envers l'Eternel votre Dieu?
Pea ko eni ʻoku mou loto ke fakamoʻulaloa ʻae fānau ʻa Siuta mo Selūsalema ko e kau tangata pōpula, mo e kau fefine pōpula kiate kimoutolu: ka ʻikai ʻoku ʻiate kimoutolu, ʻio, ʻiate kimoutolu, ʻae ngaahi angahala kia Sihova ko homou ʻOtua?
11 Maintenant donc écoutez-moi, et ramenez les prisonniers que vous avez pris d'entre vos frères; car l'ardeur de la colère de l'Eternel est sur vous.
Pea ko ia mou tokanga mai kiate au, pea mou tukuange ʻae kau pōpula, ʻaia kuo mou maʻu fakapōpula ʻi homou ngaahi kāinga: he ʻoku ʻiate kimoutolu ʻae houhau lahi ʻa Sihova.”
12 Alors quelques-uns des Chefs des enfants d'Ephraïm, [savoir] Hazaria fils de Jéhohanan, Bérécia fils de Mésillémoth, Ezéchias fils de Sallum, et Hamasa fils de Hadlaï, se levèrent contre ceux qui retournaient de la guerre,
Pea naʻe toki tuʻu hake ai ʻae niʻihi ʻi he kau tuʻukimuʻa ʻoe fānau ʻa ʻIfalemi ko ʻAsalia ko e foha ʻo Sohanani mo Pelakia ko e foha ʻo Misilimoti, mo Sesikia ko e foha ʻo Salumi, mo ʻAmasa ko e foha ʻo Hatilai, ke taʻofi ʻakinautolu kuo haʻu mei he tau.
13 Et leur dirent: Vous ne ferez point entrer ici ces prisonniers, car vous prétendez nous rendre coupables devant l'Eternel, en ajoutant ceci à nos péchés et à notre crime, bien que nous soyons très coupables, et que l'ardeur de la colère [de l'Eternel] soit grande sur Israël.
‌ʻO [nau ]pehē kiate kinautolu, “ʻOua te mou ʻomi ʻae kau pōpula ki heni: he kuo mau fakahouhau kia Sihova, pea ʻoku mou loto ke fakalahi ki heʻemau ngaahi angahala pea ki heʻemau ngaahi kovi: he ʻoku lahi ʻaupito ʻemau fai hala, pea ʻoku houhauʻia lahi ʻaupito ʻa ʻIsileli.”
14 Alors les soldats abandonnèrent les prisonniers, et le butin, devant les principaux et toute l'assemblée.
Ko ia naʻe tuku ai ʻe he kau tangata toʻo mahafutau ʻae kakai pōpula mo e vete ʻi he ʻao ʻoe houʻeiki mo e kakai kotoa kuo fakataha.
15 Et ces hommes qui ont été [ci-dessus] nommés par leurs noms, se levèrent et prirent les prisonniers, et revêtirent des dépouilles tous ceux d'entr'eux qui étaient nus; et quand ils les eurent vêtus et chaussés, et qu'ils leur eurent donné à manger et à boire, et qu'ils les eurent oints, ils conduisirent sur des ânes tous ceux qui ne se pouvaient pas soutenir, et les amenèrent à Jérico, la ville des palmes, chez leurs frères; puis ils s'en retournèrent à Samarie.
Pea naʻe tuʻu hake ʻae kau tangata ʻaia naʻe lau honau hingoa, ʻo ʻave ʻae kakai pōpula, pea fakakofuʻaki ʻae vete ʻakinautolu kotoa pē naʻe telefua ʻiate kinautolu, pea naʻa nau teuʻi mo fakatopuvaʻe ʻakinautolu, pea tufa kiate kinautolu ʻae meʻakai mo e inu, pea tākai ʻakinautolu pea fakaheka ʻakinautolu kotoa pē naʻe vaivai ki he fanga ʻasi, pea [nau ]ʻomi ʻakinautolu ki honau ngaahi kāinga ki Seliko, ko e kolo ʻae ʻakau ko e ponga: pea naʻa nau toki liu mai ki Samēlia.
16 En ce temps-là le Roi Achaz envoya vers le Roi d'Assyrie, afin qu'il lui donnât du secours.
Pea naʻe fekau ʻe he tuʻi ko ʻAhasi ʻi he kuonga ko ia ki he ngaahi tuʻi ʻo ʻAsilia ke nau tokoni ia,
17 Car outre cela les Iduméens étaient venus, et avaient battu ceux de Juda, et en avaient emmené des prisonniers.
He naʻe toe haʻu ʻae kakai ʻItomi ʻo teʻia ʻa Siuta, pea fetuku ʻo ʻave ʻae ngaahi pōpula.
18 Les Philistins aussi s'étaient jetés sur les villes de la campagne, et du Midi de Juda, et avaient pris Beth-sémes, Ajalon, Guédéroth, Soco, et les villes de son ressort, Timna, et les villes de son ressort, et Guimzo, et les villes de son ressort, et ils habitaient là.
Pea ko e kakai Filisitia foki naʻa nau haʻu ʻo tauʻi ʻae ngaahi kolo ʻoe fonua ʻi lalo, mo e potu tonga ʻo Siuta, pea kuo nau lavaʻi ʻa Pete-Semesi, mo ʻAsaloni, mo Kiteloti, mo Soko fakataha mo e ngaahi potu kakai ʻo ia, mo Timinate mo hono ngaahi potu kakai ʻo ia, mo Kimiso foki mo hono ngaahi potu kakai ʻo ia: pea naʻa nau nonofo ai.
19 Car l'Eternel avait abaissé Juda, à cause d'Achaz Roi d'Israël, parce qu'il avait détourné Juda [du service de Dieu], et s'était entièrement adonné à pécher contre l'Eternel.
He naʻe fakavaivai hifo ʻe Sihova ʻa Siuta ko e meʻa ia ʻAhasi ko e tuʻi ʻo ʻIsileli: he naʻa ne fakatelefua ʻa Siuta, pea fai talangataʻa ʻaupito kia Sihova.
20 Ainsi Tillegath-Pilnéeser Roi d'Assyrie vint vers lui, mais il l'opprima, bien loin de le fortifier.
Pea naʻe haʻu kiate ia ʻa Tilikati-Pilinesa ko e tuʻi ʻo ʻAsilia, ʻo ne fakamamahi ia, ka naʻe ʻikai te ne tokoni ia.
21 Car Achaz prit une partie [des trésors] de la maison de l'Eternel, et de la maison Royale, et des principaux [du peuple], et les donna au Roi d'Assyrie; qui cependant ne le secourut point.
He naʻe toʻo ʻo ʻave ʻe ʻAhasi ʻae ʻinasi mei he fale ʻo Sihova, pea mei he fale ʻoe tuʻi, pea ʻoe houʻeiki, pea foaki ia ki he tuʻi ʻo ʻAsilia: ka naʻe ʻikai te ne tokoni ia.
22 Et dans le temps qu'on l'affligeait, il continuait toujours à pécher de plus en plus contre l'Eternel; c'était [toujours] le Roi Achaz.
Pea ʻi he ngaahi ʻaho ʻo ʻene mamahi naʻa ne fakalahi ki heʻene angahala kia Sihova: ʻae tuʻi ko eni ko ʻAhasi.
23 Car il sacrifia aux dieux de Damas qui l'avaient battu, et il dit: Puisque les dieux des Rois de Syrie les secourent, je leur sacrifierai, afin qu'ils me secourent aussi; mais ils furent cause de sa chute, et de celle de tout Israël.
He naʻa ne feilaulau ki he ngaahi ʻotua ʻo Tamasikusi, ʻaia naʻe taaʻi ia: ʻo ne pehē, “Ko e meʻa ʻi he tokoni ʻakinautolu ʻi he ngaahi ʻotua ʻoe ngaahi tui ʻo Silia, ko ia te u feilaulau ai kiate kinautolu, koeʻuhi ke nau tokoni au. Ka ko hono malaʻiaʻanga ʻakinautolu, ʻoʻona mo ʻIsileli kotoa pē.”
24 Et Achaz prit tous les vaisseaux de la maison de Dieu, et les brisa, les vaisseaux, dis-je, de la maison de Dieu, et il ferma les portes de la maison de l'Eternel, et se fit des autels dans tous les coins de Jérusalem.
Pea naʻe tānaki fakataha ʻe ʻAhasi ʻae ngaahi nāunau ʻoe fale ʻoe ʻOtua, ʻo ne tuʻutuʻu ke fakaikiiki ʻae ngaahi ipu ʻoe fale ʻoe ʻOtua, pea naʻe tāpuni ʻae ngaahi matapā ʻoe fale ʻo Sihova, pea ne fokotuʻu ʻae ngaahi feilaulauʻanga ʻi he ngaahi tuliki kotoa pē ʻo Selūsalema.
25 Et il fit des hauts lieux dans chaque ville de Juda, pour faire des encensements à d'autres dieux; et il irrita l'Eternel le Dieu de ses pères.
Pea ne ngaohi ʻi he ngaahi kolo kehekehe ʻo Siuta ʻae ngaahi potu māʻolunga ke tutu ai ʻae meʻa namu kakala ki he ngaahi ʻotua kehe, pea naʻa ne fakatupu ʻae houhau lahi ʻa Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻene ngaahi tamai.
26 Quant au reste de ses faits, et à toutes ses actions, tant les premières que les dernières, voilà, toutes ces choses sont écrites au Livre des Rois de Juda et d'Israël.
Pea ko eni ko hono toe ʻo ʻene ngāue mo hono ngaahi hala kotoa pē, ko e ʻuluaki mo e ki mui, vakai, kuo tohi ia ʻi he tohi ʻoe ngaahi tuʻi ʻo Siuta mo ʻIsileli.
27 Puis Achaz s'endormit avec ses pères, et on l'ensevelit en la Cité, à Jérusalem, mais on ne le mit point dans les sépulcres des Rois d'Israël, et Ezéchias son fils régna en sa place.
Pea naʻe mohe ʻa ʻAhasi mo ʻene ngaahi tamai, pea naʻa nau tanu ia ʻi he kolo, ʻio, ʻi Selūsalema: ka naʻe ʻikai te nau ʻomi ia ki he ngaahi tanuʻanga ʻoe ngaahi tuʻi ʻo ʻIsileli: pea naʻe fetongi ia ʻi he pule ʻe Hesekaia ko hono foha.

< 2 Chroniques 28 >