< 1 Samuel 24 >

1 Et quand Saül fut revenu de la poursuite des Philistins, on lui fit ce rapport, disant: Voilà David au désert de Hen-guédi.
Pea ʻi he liu mai ʻa Saula mei heʻene tuli ʻae kau Filisitia, pea hoko ʻo pehē, naʻe tala kiate ia, ʻo pehē, “Vakai, ʻoku ʻi he toafa ʻo Eni-Keti ʻa Tevita.”
2 Alors Saül prit trois mille hommes d'élite de tout Israël, et il s'en alla chercher David et ses gens, jusques sur le haut des rochers des chamois.
Pea naʻe ʻave ʻe Saula ʻae kau tangata naʻe fili ʻe toko tolu afe mei ʻIsileli kotoa pē, pea naʻe ʻalu ia ke kumi ʻa Tevita mo hono kau tangata ʻi he funga ʻoe ngaahi maka ʻoe fanga kosi kaivao.
3 Et Saül vint aux parcs des brebis auprès du chemin, où il y avait une caverne en laquelle il entra pour ses nécessités; et David et ses gens se tenaient au fond de la caverne.
Pea naʻe hoko ia ki he ngaahi lotoʻā sipi ʻi he veʻehala, ʻaia naʻe ʻi ai ʻae ʻana, pea hū ki ai ʻa Saula ke ʻufiʻufi hono vaʻe: pea naʻe ʻi he tafaʻaki ʻana ʻa Tevita mo hono kau tangata.
4 Et les gens de David lui dirent: Voici le jour dont l'Eternel t'a dit: Voici, je te livre ton ennemi entre tes mains, afin que tu lui fasses selon qu'il te semblera bon. Et David se leva, et coupa tout doucement le pan du manteau de Saül.
Pea pehē ʻe he kau tangata ʻo Tevita kiate ia, “Vakai, ko eni ʻae ʻaho ʻaia naʻe pehē ai ʻe Sihova kiate koe, Vakai, te u tukuange ho fili ki ho nima, koeʻuhi ke ke fai kiate ia ʻaia ʻoku lelei kiate koe.” Pea naʻe tuʻu hake ʻa Tevita ʻo ne heleʻi ʻo motuhi fakafufū ʻae mui kofu ʻo Saula.
5 Après cela David fut touché en son cœur de ce qu'il avait coupé le pan [du manteau] de Saül.
Pea hili ʻa hono fai naʻe tautea ʻa Tevita ʻe hono loto, ko e meʻa ʻi heʻene motuhi ʻae potu ʻoe kofu ʻo Saula.
6 Et il dit à ses gens: Que l'Eternel me garde de commettre une telle action contre mon Seigneur, l'Oint de l'Eternel, en mettant ma main sur lui; car il est l'Oint de l'Eternel.
Pea pehē ʻe ia ki hono kakai, “Ke taʻofi ʻe Sihova ke ʻoua naʻaku fai ʻae meʻa ni ki hoku ʻeiki, ko e fakatapui ʻe Sihova, ke mafao atu hoku nima angatuʻu kiate ia, ka ko e pani ia ʻa Sihova.”
7 Ainsi David détourna ses gens par ses paroles, et il ne leur permit point de s'élever contre Saül. Puis Saül se leva de la caverne, et s'en alla son chemin.
Ko ia naʻe taʻofi ʻe Tevita ʻene kau tamaioʻeiki ʻaki ʻae ngaahi lea ni, pea naʻe ʻikai tuku ʻakinautolu kenau tuʻu hake kia Saula. Ka naʻe tuʻu hake ʻa Saula mei he ʻana, pea ʻalu ʻi hono hala.
8 Après cela David se leva, et sortit de la caverne, et cria après Saül, en disant: Mon Seigneur le Roi! et Saül regarda derrière lui, et David s'inclina le visage contre terre, et se prosterna.
Pea naʻe tuʻu foki ʻa Tevita ʻo ʻalu kituʻa mei he ʻana, pea kalanga ia kia Saula ʻo pehē, “ʻA hoku ʻeiki ko e tuʻi.” Pea naʻe tafoki ʻo vakai ki mui ʻa Saula, ʻoku tulolo ʻa Tevita hono mata ki he kelekele, pea punou ia.
9 Et David dit à Saül: Pourquoi écouterais-tu les paroles des gens qui disent: Voilà, David cherche ton mal?
Pea naʻe pehē ʻe Tevita kia Saula, “Ko e hā ʻoku ke tokanga ai ki he ngaahi lea ʻae kau tangata, ʻoku pehē, ‘Vakai, ʻoku kumi ʻe Tevita ke ke lavea?’
10 Voici, aujourd'hui tes yeux ont vu que l'Eternel t'avait livré aujourd'hui en ma main dans la caverne, et on m'a dit que je te tuasse; mais je t'ai épargné, et j'ai dit: Je ne porterai point ma main sur mon Seigneur; car il est l'Oint de l'Eternel.
Vakai, kuo ke mamata ʻaki ho mata he ʻaho ni ki heʻene tuku mai koe ʻe Sihova he ʻaho ni ki hoku nima ʻi he ʻana pea naʻe tala ʻe he niʻihi ke u taaʻi koe ka naʻe fakamoʻui koe ʻe hoku mata; pea ne u pehē, ‘ʻE ʻikai te u mafao atu hoku nima ʻo angatuʻu ki hoku ʻeiki he ko e fakatapui ia ʻa Sihova.’
11 Regarde donc, mon père, regarde, dis-je, le pan de ton manteau qui est en ma main; car quand je coupais le pan de ton manteau, je ne t'ai point tué. Sache et connais qu'il n'y a point de mal ni d'injustice en ma main; et que je n'ai point péché contre toi; et cependant tu épies ma vie pour me l'ôter.
Pea ko eni foki, ʻa ʻeku tamai, vakai, ʻio, vakai ki he potu ʻo ho kofu ʻi hoku nima: ʻi heʻeku heleʻi ke motu ʻae kapa ʻo ho kofu, ʻo ʻikai te u taaʻi koe, ke ke ʻilo ai mo vakai ʻoku ʻikai ha kovi pe ha angahala ʻi hoku nima, pea kuo ʻikai te u fai angahala kiate koe; ka ʻoku ke tuli ʻa ʻeku moʻui ke taaʻi ia.
12 L'Eternel sera juge entre moi et toi, et l'Eternel me vengera de toi, mais ma main ne sera point sur toi.
Ke fakamaauʻi ʻe Sihova kiate au mo koe, pea totongi kiate koe ʻe Sihova koeʻuhi ko au: ka ʻe ʻikai ʻiate koe ʻa hoku nima ʻoʻoku.
13 C'est des méchants que vient la méchanceté, comme dit le proverbe des anciens; c'est pourquoi ma main ne sera point sur toi.
Kae hangē: ko e lea ʻae mātuʻa ʻi muʻa, ‘ʻOku tupu ʻae fai kovi mei he angakovi’ ka ʻe ʻikai ʻiate koe ʻa hoku nima.
14 Après qui est sorti un Roi d'Israël? qui poursuis-tu? un chien mort, une puce?
Kuo haʻu ʻae tuʻi ʻo ʻIsileli ʻo tuli kia hai? ʻOku ke tulia ʻa hai? Ko e kulī mate, ko e kutufisi.
15 L'Eternel donc sera juge, et jugera entre moi et toi; et il regardera et plaidera ma cause, et me garantira de ta main.
Ko ia ke fakamaau ʻe Sihova, pea fakamaau kiate au mo koe, pea vakai, ʻo langomakiʻi au, pea fakamoʻui au mei ho nima.”
16 Or il arriva qu'aussitôt que David eut achevé de dire ces paroles à Saül, Saül dit: N'est-ce pas là ta voix, mon fils David? et Saül éleva sa voix, et pleura.
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he fakaʻosi ʻe Tevita ʻae ngaahi lea ni kia Saula, naʻe pehē ʻe Saula, “He ko ho leʻo eni, ʻE Tevita ko hoku foha?” Pea naʻe hiki hono leʻo ʻe Saula ʻo ne tangi.
17 Et il dit à David: Tu es plus juste que moi; car tu m'as rendu le bien pour le mal que je t'ai fait,
Pea naʻe pehē ʻe ia kia Tevita, “ʻOku ke angatonu lahi koe ʻiate au: he kuo ke totongi lelei kiate au, ka kuo u totongi kovi kiate koe.
18 Et tu m'as fait connaître aujourd'hui comment tu as usé de gratuité envers moi, car l'Eternel m'avait livré entre tes mains, et cependant tu ne m'as point tué.
Pea kuo ke fakahā he ʻaho ni ʻa hoʻo fai lelei kiate au: koeʻuhi ʻi he tukuange au ʻe Sihova ki ho nima, naʻe ʻikai te ke tāmateʻi au.
19 Or qui est-ce qui ayant trouvé son ennemi, le laisserait aller sans lui faire du mal? que l'Eternel donc te rende du bien, pour ce que tu m'as fait aujourd'hui.
He kapau ʻoku ʻilo ʻe ha tangata hono fili, te ne tuku ke toe ʻalu moʻui? Ko ia ke totongi lelei ʻe Sihova kiate koe, ʻi he meʻa kuo ke fai kiate au he ʻaho ni.
20 Et maintenant voici, je connais que certainement tu régneras et que le Royaume d'Israël sera ferme entre tes mains.
Pea ko eni, vakai, ʻOku ou ʻilo pau ko e moʻoni te ke hoko ke tuʻi, pea ʻe fakatuʻumaʻu ʻae puleʻanga ʻo ʻIsileli ʻiate koe.
21 C'est pourquoi maintenant jure-moi, par l'Eternel, que tu ne détruiras point ma race après moi, et que tu n'extermineras point mon nom de la maison de mon père.
Ko ia ke ke fuakava ni kiate au ʻia Sihova, ke ʻoua naʻa ke motuhi hoku hako kimui ʻiate au, pea ʻoua naʻa ke fakaʻauha hoku hingoa mei he fale ʻo ʻeku tamai.”
22 Et David le jura à Saül, et Saül s'en alla en sa maison; et David et ses gens montèrent dans le lieu fort.
Pea naʻe fuakava ʻe Tevita kia Saula, pea ʻalu ʻa Saula ki hono ʻapi, ka naʻe ʻalu hake ʻa Tevita mo hono kau tangata ki he toitoiʻanga.

< 1 Samuel 24 >