< 1 Rois 18 >

1 Plusieurs jours après il arriva que la parole de l'Eternel fut [adressée] à Elie, en la troisième année, en disant: Va, montre-toi à Achab, et je donnerai de la pluie sur la terre.
Pea ʻi heʻene hili ange ʻae ngaahi ʻaho lahi, naʻe hoko ai ʻae folofola ʻa Sihova kia ʻIlaisiā ʻi hono tolu ʻoe taʻu, ʻo pehē, “Ke ke ʻalu ʻo fakahā atu koe kia ʻEhapi; pea te u fakatō hifo ʻae ʻuha ki he fonua.”
2 Elie donc s'en alla pour se montrer à Achab; or il y avait une grande famine dans la Samarie.
Pea naʻe ʻalu ʻa ʻIlaisiā ke fakahā ia kia ʻEhapi. Pea naʻe lahi ʻae honge ʻi Samēlia.
3 Et Achab avait appelé Abdias son maître d'hôtel, (or Abdias craignait fort l'Eternel;
Pea naʻe ui ʻe ʻEhapi kia ʻOpataia, ʻaia naʻe pule ʻi hono fale: (ka ko eni, naʻe manavahē lahi ʻa ʻOpataia kia Sihova:
4 Car quand Izebel exterminait les Prophètes de l'Eternel, Abdias prit cent Prophètes, et les cacha, cinquante dans une caverne, et cinquante dans une autre, et les y nourrit de pain et d'eau.)
He naʻe pehē, ʻi heʻene tāmateʻi ʻe Sisipeli ʻae kau palōfita ʻa Sihova, naʻe ʻave ʻae kau palōfita ʻe toko teau ʻe ʻOpataia, ʻo ne fakafufū ʻakinautolu ko e taki nimangofulu ʻi ha ʻana, mo ne fafanga kinautolu ʻaki ʻae mā pea mo e vai.)
5 Et Achab avait dit à Abdias: Va par le pays vers toutes les fontaines d'eaux, et vers tous les torrents; peut-être que nous trouverons de l'herbe, et que nous sauverons la vie aux chevaux et aux mulets, et nous ne laisserons point dépeupler le pays de bêtes.
Pea naʻe pehē ʻe ʻEhapi kia ʻOpataia, “Ke ke ʻalu atu ki he fonua, ki he ngaahi matavai kotoa pē, pea ki he ngaahi vaitafe kotoa pē: heiʻilo te tau maʻu ai ha mohuku ke fakamoʻui ʻaki ʻae fanga hoosi mo e fanga miuli, koeʻuhi ke ʻoua naʻa mole ʻae fanga manu kotoa pē.”
6 Ils partagèrent donc entr'eux le pays, afin d'aller partout; Achab allait séparément par un chemin, et Abdias allait séparément par un autre chemin.
Ko ia naʻa na vaheua ʻae fonua ʻiate kinaua ke ʻosiki ia ʻi heʻena ʻalu ai: naʻe ʻalu ʻa ʻEhapi ʻi hono hala ʻoʻona, pea naʻe ʻalu ʻa ʻOpataia ʻi hono hala kehe ʻoʻona.
7 Et comme Abdias était en chemin, voilà, Elie le rencontra, et il reconnut Elie, et s'inclinant sur son visage, il lui dit: N'es-tu pas mon Seigneur Elie?
Pea ʻi heʻene ʻalu ʻa ʻOpataia ʻi he hala, vakai, naʻe fakafetaulaki mai ʻa ʻIlaisiā kiate ia: pea naʻa ne ʻiloʻi ia, ʻo ne tō hifo ki hono mata, ʻo ne pehē, “Ko koe ʻapē ko hoku ʻeiki ko ʻIlaisiā?
8 Et [Elie] lui répondit: C'est moi-même; va, [et] dis à ton Seigneur, voici Elie.
Pea naʻa ne pehēange kiate ia, “Ko au ʻalu ʻo tala ki hoʻo ʻeiki, Vakai, ko ʻIlaisiā eni.”
9 Et Abdias dit: Quel crime ai-je fait, que tu livres ton serviteur entre les mains d'Achab pour me faire mourir?
Pea naʻa ne pehē, “Ko e hā ʻa ʻeku fai hala, ke ke tukuange ai ʻa hoʻo tamaioʻeiki ki he nima ʻo ʻEhapi ke tāmateʻi au?
10 L'Eternel ton Dieu est vivant, qu'il n'y a ni nation, ni Royaume, où mon Seigneur n'ait envoyé pour te chercher; et on a répondu; il n'y est point. Il a même fait jurer les Royaumes et les nations [pour découvrir] si l'on ne pourrait point te trouver.
Hangē ʻoku moʻui ʻa Sihova ko ho ʻOtua, ʻoku ʻikai ha fonua pe ha puleʻanga kuo ʻikai fekau atu ki ai ʻe heʻeku ʻeiki ko hoʻo kumi: pea ʻi he ʻenau pehē, ʻOku ʻikai ʻi heni ia; naʻa ne maʻu ha fuakava mei he fonua mo e puleʻanga, ʻo pehē, naʻe ʻikai te nau ʻilo koe.
11 Et maintenant tu dis: Va, [et] dis à ton Seigneur, voici Elie.
Ka kuo ke pehē ʻeni, ‘ʻAlu, ʻo tala ki hoʻo ʻeiki, Ko ʻIlaisiā eni.’
12 Et il arrivera que quand je serai parti d'avec toi, l'Esprit de l'Eternel te transportera en quelque endroit que je ne saurai point, et je viendrai vers Achab pour lui déclarer [ce que tu m'as dit], et ne te trouvant point, il me tuera; or ton serviteur craint l'Eternel dès sa jeunesse.
Pea ʻe hoko ʻo pehē, kau ka ʻalu leva meiate koe, ʻe ʻave koe ʻe he Laumālie ʻo Sihova ki ha potu ʻoku ʻikai te u ʻiloʻi; pea ʻi heʻeku fakahā kia ʻEhapi, pea ʻoku ʻikai ke ne ʻilo koe, te ne tāmateʻi au: ka ʻoku manavahē ʻa hoʻo tamaioʻeiki ko au kia Sihova talu mei heʻeku kei siʻi.
13 N'a-t-on point dit à mon Seigneur ce que je fis quand Izebel tuait les Prophètes de l'Eternel, comment j'en cachai cent, cinquante dans une caverne, et cinquante dans une autre, et les y nourris de pain et d'eau?
‌ʻIkai kuo fakahā ki heʻeku ʻeiki ʻaia naʻaku fai ʻi heʻene tāmateʻi ʻe Sisipeli ʻae kau palōfita ʻa Sihova, ʻa ʻeku fufū ha toko teau ʻoe kau palōfita ʻa Sihova ʻo taki nimangofulu ʻi ha ʻana, mo fafanga ʻakinautolu ʻaki ʻae mā mo e vai?
14 Et maintenant tu dis, va; [et] dis à ton Seigneur, voici Elie; car il me tuera.
Pea ʻoku ke pehē mai ni, ‘ʻAlu, ʻo tala ki hoʻo ʻeiki, Vakai, ko ʻIlaisiā eni: pea te ne tāmateʻi au.’”
15 Mais Elie lui répondit: L'Eternel des armées, devant lequel je me tiens, est vivant, que certainement je me montrerai aujourd'hui à Achab.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā, “ʻOku moʻui ʻa Sihova ʻoe ngaahi tokolahi, ʻaia ʻoku ou tuʻu ʻi hono ʻao, pea ko e moʻoni te u fakahā au kiate ia he ʻaho ni.”
16 Abdias donc s'en alla pour rencontrer Achab, et il lui fit entendre le tout; puis Achab alla au devant d'Elie.
Ko ia naʻe ʻalu ai ʻa ʻOpataia ke fetaulaki mo ʻEhapi, ʻo ne tala ki ai: pea naʻe ʻalu ʻa ʻEhapi ke fakafetaulaki atu kia ʻIlaisiā.
17 Et aussitôt qu'Achab eut vu Elie, il lui dit: N'es-tu pas celui qui trouble Israël?
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi heʻene mamata ʻa ʻEhapi kia ʻIlaisiā, naʻe pehē ʻe ʻEhapi kiate ia, “Ko koe ia koā kuo fakamamahi ai ʻa ʻIsileli?”
18 Et [Elie] lui répondit: Je n'ai point troublé Israël; mais [c'est] toi et la maison de ton père [qui avez troublé Israël], en ce que vous avez abandonné les commandements de l'Eternel, et que vous avez marché après les Bahalins.
Pea naʻe pehēange ʻe ia, “Kuo ʻikai te u fakamamahiʻi ʻa ʻIsileli; ka ko koe, mo e fale ʻo hoʻo tamai, ko e meʻa ʻi hoʻomou liʻaki ʻae ngaahi fekau ʻa Sihova, pea kuo ke muimui kia Peali.”
19 Or maintenant envoie, et fais assembler vers moi tout Israël sur la montagne de Carmel, avec les quatre cent cinquante prophètes de Bahal, et les quatre cents prophètes des bocages qui mangent à la table d'Izebel.
Pea ko eni fekau atu, “Ke tānaki mai kiate au ʻi Kameli ʻa ʻIsileli kātoa, pea mo e kau kikite ʻo Peali ko e toko fāngeau mo e toko nimangofulu, pea mo e kau kikite ʻoe ngaahi vao tapu ko e toko fāngeau, ʻakinautolu ʻoku kai ʻi he keinangaʻanga ʻo Sisipeli.”
20 Ainsi Achab envoya vers tous les enfants d'Israël, et il assembla ces prophètes-là sur la montagne de Carmel.
Ko ia naʻe fekau atu ʻe ʻEhapi ki he fānau kotoa pē ʻa ʻIsileli, pea naʻa ne fakataha mai ʻae kau kikite kotoa pē ki he moʻunga ko Kameli.
21 Puis Elie s'approcha de tout le peuple, et dit: Jusqu'à quand clocherez-vous des deux côtés? Si l'Eternel est Dieu, suivez-le; mais si Bahal [est Dieu], suivez-le. Et le peuple ne lui répondit pas un seul mot.
Pea naʻe haʻu ʻa ʻIlaisiā ki he kakai kotoa pē, mo ne pehē, “ʻE fēfē ʻa hono fuoloa ʻo hoʻomou lotolotoua? Kapau ko e ʻOtua ʻa Sihova, mou muimui kiate ia: pea kapau ko Peali, muimui kiate ia.” Pea naʻe ʻikai toe lea ʻaki mai ʻe he kakai ha momoʻi lea ʻe taha.
22 Alors Elie dit au peuple: Je suis demeuré seul Prophète de l'Eternel; et les prophètes de Bahal [sont au nombre de] quatre cent cinquante.
Pea naʻe toki pehē ʻe ʻIlaisiā ki he kakai, “Ko au tokotaha pe ʻoku toe ko e palōfita ʻa Sihova; ka ko e kau kikite ʻa Peali ko e kau tangata ʻe toko fāngeau mo e nimangofulu.
23 Or qu'on nous donne deux veaux, qu'ils en choisissent l'un pour eux, qu'ils le coupent en pièces, et qu'ils le mettent sur du bois; mais qu'ils n'y mettent point de feu; et je préparerai l'autre veau, je le mettrai sur du bois, et je n'y mettrai point de feu.
Ko ia tuku ke nau ʻomi kiate kitautolu ha fanga pulu ʻe ua; pea tuku ke nau fili ha pulu ʻe taha maʻanautolu, pea tafatafaʻi ia pea hili ia ki he fefie, kaeʻoua naʻa ʻai ha afi ki lalo: pea te u teuteuʻi ʻeau ʻae pulu ʻe taha, pea hili ia ki ha fefie, kae ʻikai ha afi ki ai
24 Puis invoquez le nom de vos dieux, et moi j'invoquerai le Nom de l'Eternel; et que le Dieu qui aura exaucé par feu, soit [reconnu pour] Dieu. Et tout le peuple répondit et dit: C'est bien dit.
Pea mou ui kimoutolu ki he hingoa ʻo hoʻomou ngaahi ʻotua, pea teu ui au ki he huafa ʻo Sihova: pea ko e ʻOtua ko ia ʻoku tali ʻaki ha afi, ko e ʻOtua pe ia.” Pea naʻe tali ʻe he kakai kotoa pē, ʻonau pehē, “ʻOku lelei ʻae lea.”
25 Et Elie dit aux Prophètes de Bahal: Choisissez un veau, et préparez-le les premiers; car vous êtes en plus grand nombre, et invoquez le nom de vos dieux; mais n'y mettez point de feu.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā ki he kau kikite ʻa Peali, “Mou fili ha pulu maʻamoutolu, pea tomuʻa teuteu ia; he ʻoku mou tokolahi; pea mou ui ki he hingoa ʻo homou ngaahi ʻotua, kaeʻoua naʻa ʻai ha afi ki ai.”
26 Ils prirent donc un veau qu'on leur donna, ils l'apprêtèrent, et ils invoquèrent le nom de Bahal depuis le matin jusqu'à midi, en disant: Bahal exauce-nous! Mais il n'y avait ni voix ni réponse, et ils sautaient par dessus l'autel qu'on avait fait.
Pea naʻa nau ʻave ʻae pulu naʻe ʻange kiate kinautolu ʻonau teuteuʻi, mo nau ui ki he hingoa ʻo Peali mei he pongipongi ʻo aʻu ki heʻene hoʻatāmālie, ʻo pehē, “ʻE Peali, fanongo mai kiate kimautolu.” Ka naʻe ʻikai ha leʻo, pe ha taha ʻe lea mai. Pea naʻa nau fehōpoaki ʻi he ʻesifeilaulau naʻe ngaohi.
27 Et sur le midi Elie se moquait d'eux, et disait: Criez à haute voix, car il est dieu; mais il pense à quelque chose, ou il est après quelque affaire, ou il est en voyage; peut-être qu'il dort; et il s'éveillera.
Pea ʻi heʻene hoko ki he hoʻatāmālie, naʻe manuki ʻe ʻIlaisiā kiate kinautolu, ʻo ne pehē, “Kalangaʻaki ʻae leʻo lahi: he ko e ʻotua; naʻa ʻoku ne fakalaulauloto, pe ʻoku ne ʻi ha potu kehe, pe kuo ne fai haʻane fononga, pe naʻa ʻoku ne mohe, kae ʻaonga ʻa hono fakaʻāʻi.”
28 Ils criaient donc à haute voix, et ils se faisaient des incisions avec des couteaux, et des lancettes; selon leur coutume, en sorte que le sang coulait sur eux.
Pea naʻa nau kalanga mālohi, mo tafatafaʻi kinautolu, ʻo hangē ko ʻenau anga, ʻaki ʻae hele mo e ngaahi meʻa kini, kae puna mai ʻae toto kiate kinautolu.
29 Et quand le midi fut passé, et qu'ils eurent fait les prophètes jusqu'au temps qu'on offre l'oblation, sans qu'il y eût ni voix, ni réponse, ni apparence aucune qu'on eût égard à ce qu'ils faisaient;
Pea naʻe hoko ʻo pehē, ʻi he pale ʻae laʻā, mo nau kikite ai pe ʻo aʻu ki he feituʻulaʻā ʻoe feilaulau efiafi, naʻe ʻikai ha leʻo, pe ha taha ke lea, pe ha taha ke tokangaʻi.
30 Elie dit alors à tout le peuple: Approchez-vous de moi. Et tout le peuple s'approcha de lui, et il répara l'autel de l'Eternel, qui était démoli.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā ki he kakai kotoa pē, “Mou ʻunuʻunu mai kiate au.” Pea naʻe ʻunuʻunu mai kiate ia ʻae kakai kotoa pē. Pea naʻa ne teuteu foʻou ʻae ʻesifeilaulau ʻa Sihova ʻaia naʻe maumau hifo.
31 Puis Elie prit douze pierres, selon le nombre des Tribus des enfants de Jacob, auquel la parole de l'Eternel avait été adressée, en disant: Israël sera ton nom.
Pea naʻe ʻomi ʻe ʻIlaisiā ʻae foʻi maka ʻe hongofulu ma ua, ʻo fakatatau mo e fiha ʻoe faʻahinga ʻoe fānau ʻa Sēkope, ʻaia naʻe hoko mai ki ai ʻae folofola ʻa Sihova, ʻo pehē, “ʻE fakahingoa, koe ko ʻIsileli:”
32 Et il rebâtit de ces pierres l'autel au Nom de l'Eternel; puis il fit un conduit de la capacité de deux sats de semence à l'entour de l'autel.
Pea naʻa ne fokotuʻu ʻaki ʻae ngaahi maka ha feilaulauʻanga ʻi he huafa ʻo Sihova: pea naʻa ne ngaohi ha luo naʻe keli takatakai ʻi he feilaulauʻanga, naʻe tatau ʻa hono lahi mo e fonu ʻoe fuaʻanga ʻe ua ʻoe tengaʻi ʻakau.
33 Il rangea le bois, il coupa le veau en pièces, et il le mit sur le bois.
Pea naʻa ne fakatokalelei ʻae fefie, mo ne tafatafaʻi ʻae pulu, ʻo ne hili ia ki he fefie, mo ne pehē, “Fakafonu mai ha puha ʻe fā ʻaki ʻae vai, pea lilingi ia ki he feilaulau tutu, pea ki he fefie.”
34 Puis il dit: Emplissez quatre cruches d'eau, et les versez sur l'holocauste, et sur le bois. Puis il leur dit: Faites-le encore pour la deuxième fois; et ils le firent pour la deuxième fois. De nouveau il leur dit: Faites-le encore pour la troisième fois; et ils le firent pour la troisième fois;
Pea naʻa ne pehē, “Toe fai ia ke liunga ua.” Pea naʻa nau fai ia ko hono liunga ua. Pea naʻa ne pehē, “Fai ia ko hono liunga tolu. Pea naʻa nau fai ia ko hono liunga tolu.”
35 De sorte que les eaux allaient à l'entour de l'autel; et il remplit même le conduit d'eau.
Pea naʻe tafe takatakai ʻae vai ʻi he feilaulauʻanga; pea naʻa ne fakafonu foki ʻae luo ʻaki ʻae vai.
36 Et au temps qu'on offre l'oblation, Elie le Prophète s'approcha, et dit: Ô Eternel! Dieu d'Abraham, d'Isaac, et d'Israël! [fais] qu'on connaisse aujourd'hui que tu es Dieu en Israël, et que je suis ton serviteur, et que j'ai fait toutes ces choses, selon ta parole.
Pea ʻi heʻene hokosia ʻae feituʻulaʻā ʻoe feilaulau fakaefiafi, naʻe ʻunuʻunu mai ʻa ʻIlaisiā ko e palōfita, ʻo ne pehē, “ʻE Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻEpalahame, mo ʻAisake, pea mo e ʻaho ni ko e ʻOtua koe ʻi ʻIsileli, pea ko hoʻo tamaioʻeiki au, pea mo ʻeku fai ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē ʻi hoʻo fekau.
37 Exauce-moi, ô Eternel! exauce-moi; et [fais] que ce peuple connaisse que tu es l'Eternel Dieu, et que c'est toi qui auras fait retourner leurs cœurs en arrière.
‌ʻE Sihova, fanongo mai kiate au, koeʻuhi ke ʻilo ʻe he kakai ni ko Sihova koe ko e ʻOtua, pea kuo ke toe liliu mai ʻe koe ʻa honau loto.”
38 Alors le feu de l'Eternel tomba, et consuma l'holocauste, le bois, les pierres, et la poudre, et huma toute l'eau qui était au conduit.
Pea naʻe toki tō hifo ai ʻae afi ʻa Sihova, ʻo ne keina ʻae feilaulau tutu, mo e fefie, mo e ngaahi maka, mo e efu, pea ne ʻemo hake ʻae vai ʻaia naʻe ʻi he luo.
39 Et tout le peuple voyant cela, tomba sur son visage, et dit: C'est l'Eternel qui est Dieu; c'est l'Eternel qui est Dieu.
Pea ʻi he mamata ʻae kakai ki ai, naʻa nau tō hifo ki honau mata: pea naʻa nau pehē, “Ko Sihova, ko e ʻOtua pe ia; ko Sihova ko e ʻOtua pe ia.”
40 Et Elie leur dit: Saisissez les Prophètes de Bahal, [et] qu'il n'en échappe pas un. Ils les saisirent donc, et Elie les fit descendre au torrent de Kison, et les fit égorger là.
Naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā kiate kinautolu, “Puke mai ʻae kau kikite ʻa Peali; ʻoua naʻa tuku ke hao hanau tokotaha.” Pea naʻa nau puke ʻakinautolu: pea naʻe ʻohifo kinautolu ʻe ʻIlaisiā ki he vaitafe ko Kisoni, mo ne tāmateʻi kinautolu ʻi ai.
41 Puis Elie dit à Achab: Monte, mange, et bois; car il y a un son bruyant de pluie.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisiā kia ʻEhapi, “Ke ke tuʻu hake, mo ke kai mo inu; he ʻoku longolongo ʻuha lahi ʻaupito.”
42 Ainsi Achab monta pour manger et pour boire; et Elie monta au sommet du Carmel, et se penchant contre terre, il mit son visage entre ses genoux;
Ko ia naʻe ʻalu hake ʻa ʻEhapi ke ne kai mo inu. Pea naʻe ʻalu hake ʻa ʻIlaisiā ki he tumutumu ʻo Kameli; pea naʻa ne fakato hifo ia ki he kelekele, pea ne ʻai hono mata ki hono vahaʻa tui,
43 Et il dit à son serviteur: Monte maintenant, [et] regarde vers la mer. Il monta donc, et regarda, et dit: Il n'y a rien. Et [Elie lui] dit: Retournes-y par sept fois.
Pea pehē ʻe ia ki heʻene tamaioʻeiki, “ʻAlu hake eni ʻo sio atu ki tahi.” Pea naʻa ne ʻalu hake, mo ne sio, pea ne pehē, “ʻOku ʻikai ha meʻa.” Pea naʻa ne pehē, “Ke ke toe ʻalu ke liunga fitu.”
44 A la septième fois, il dit: Voilà une petite nuée comme la paume de la main d'un homme, laquelle monte de la mer. Alors [Elie lui] dit: Monte, et dis à Achab: Attelle [ton chariot], et descends, de peur que la pluie ne te surprenne.
Pea ʻi heʻene hoko ki hono liunga fitu, naʻa ne pehē, “Vakai, ʻoku ha hake mei he tahi ha kihiʻi ʻao siʻi, ʻoku hangē ko e nima ʻoe tangata.” Pea naʻe pehē ʻe ia, “Ke ke ʻalu hake, ʻo tala kia ʻEhapi, Teuteu hoʻo saliote, pea ke ʻalu hifo, koeʻuhi ke ʻoua naʻa taʻofi koe ʻe he ʻuha.”
45 Et il arriva que les cieux s'obscurcirent de tous côtés de nuées, [accompagnées] de vent, et il y eut une grande pluie; et Achab monta sur son chariot, et vint à Jizréhel.
Pea lolotonga eni, naʻe fakapoʻupoʻuli ʻae langi ʻi he ngaahi ʻao mo e matangi, pea naʻe tō ʻae ʻuha lahi ʻaupito. Pea naʻe heka ʻa ʻEhapi, ʻo ne ʻalu ki Sesilili.
46 Et la main de l'Eternel fut sur Elie, qui s'étant retroussé sur les reins, courut devant Achab, jusqu'à l'entrée de Jizréhel.
Pea naʻe ʻia ʻIlaisiā ʻae nima ʻo Sihova; pea naʻa ne hukihuki ʻa hono vala, mo ne lele muʻomuʻa ʻia ʻEhapi ʻo aʻu ki he hūʻanga ʻo Sesilili.

< 1 Rois 18 >