< Matthieu 8 >

1 Lorsque Jésus fut descendu de la montagne, une grande foule le suivit.
Are xqaj loq ri Jesús puꞌwiꞌ ri juyubꞌ, e kꞌi winaq xeteriꞌ chirij.
2 Et voici, un lépreux s’étant approché se prosterna devant lui, et dit: Seigneur, si tu le veux, tu peux me rendre pur.
Xaq kꞌa te xqet jun chꞌaꞌk achi rukꞌ, xukiꞌ choch, xubꞌij che: Ajawxel, wetaꞌm chi kakwin la chinukunaxik, ¿la kaj la kinkunaj la?
3 Jésus étendit la main, le toucha, et dit: Je le veux, sois pur. Aussitôt il fut purifié de sa lèpre.
Ri Jesús xuya ri uqꞌabꞌ puꞌwiꞌ ri achi, kꞌa te riꞌ xubꞌij che: Kawaj, chatutziroq. Aninaq xutzir ri achi.
4 Puis Jésus lui dit: Garde-toi d’en parler à personne; mais va te montrer au sacrificateur, et présente l’offrande queMoïse a prescrite, afin que cela leur serve de témoignage.
Kꞌa te riꞌ, ri Jesús xubꞌij che: Qas chatatabꞌej we riꞌ, man katzijoj ta chi che jun winaq chik ri xkꞌulmatajik. Xaq xwi jat jawjeꞌ ri kꞌo wi ri chꞌawenel pa kiwiꞌ ri winaq, chakꞌama bꞌik ri sipanik ri xtaqan ri Moisés chubꞌanik, rech kakil ri e chꞌawenelabꞌ pa kiwiꞌ ri winaq chi xatutzir che ri yabꞌil.
5 Comme Jésus entrait dans Capernaüm, un centenier l’aborda,
Are xok bꞌi ri Jesús pa ri tinimit Capernaúm, jun kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit aj Roma xqet rukꞌ, xuta tobꞌanik che,
6 le priant et disant: Seigneur, mon serviteur est couché à la maison, atteint de paralysie et souffrant beaucoup.
xubꞌij: Ajawxel Jesús, ri patanil we kꞌo cho ja, yawabꞌ, sibꞌalaj kunaꞌ qꞌoxom, man kakwin taj kusalabꞌaj ribꞌ.
7 Jésus lui dit: J’irai, et je le guérirai.
Ri Jesús xubꞌij che: Kineꞌek riꞌ, keꞌnkunaj kanoq.
8 Le centenier répondit: Seigneur, je ne suis pas digne que tu entres sous mon toit; mais dis seulement un mot, et mon serviteur sera guéri.
Ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xubꞌij: Ajawxel, man taqal ta chwe kok la pa ri wachoch. Kubꞌano we kabꞌij la jun tzij rech jeriꞌ kakunataj ri patanil we.
9 Car, moi qui suis soumis à des supérieurs, j’ai des soldats sous mes ordres; et je dis à l’un: Va! Et il va; à l’autre: Viens! Et il vient; et à mon serviteur: Fais cela! Et il le fait.
Wetaꞌm in jas jeꞌ ri yoꞌj taqanik xuqujeꞌ ri nimanik. We kinbꞌij che jun ajchꞌoꞌj, “keꞌ pa jun leꞌaj”, keꞌek. We kinsikꞌij xuqujeꞌ apanoq jun chike kapetik. We kintaq jun patanil we chubꞌanik jun jastaq, kubꞌano.
10 Après l’avoir entendu, Jésus fut dans l’étonnement, et il dit à ceux qui le suivaient: Je vous le dis en vérité, même en Israël je n’ai pas trouvé une aussi grande foi.
Ri Jesús xmayijanik are xuta ri xubꞌij ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit. Rumal riꞌ xubꞌij chike ri winaq ri e teren chirij: Qas tzij kinbꞌij chiꞌwe chi man nuriqom ta jun winaq waral pa ri tinimit Israel ri qas kꞌo ukojobꞌal jetaq we achi riꞌ.
11 Or, je vous déclare que plusieurs viendront de l’orient et de l’occident, et seront à table avec Abraham, Isaac et Jacob, dans le royaume des cieux.
Qas chitatabꞌej we kinbꞌij riꞌ: Kepe na winaq pa taq jaljoj taq tinimit kewaꞌ na rukꞌ ri Dios pa ri rajawarem, ketꞌuyiꞌ na kukꞌ ri e kimam ri Abraham, ri Isaac xuqujeꞌ ri Jacob.
12 Mais les fils du royaume seront jetés dans les ténèbres du dehors, où il y aura des pleurs et des grincements de dents.
Are kꞌu ri e kꞌo apan nabꞌe pa ri ajawarem rech ri Dios, keꞌsax na bꞌik, kekꞌyaq bꞌik pa ri qꞌequꞌmal. Chilaꞌ koꞌqꞌ wi na rumal ri kꞌax, xuqujeꞌ kakiqutꞌutꞌej wi na ri kiware.
13 Puis Jésus dit au centenier: Va, qu’il te soit fait selon ta foi. Et à l’heure même le serviteur fut guéri.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij che ri kinimaꞌqil ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit: Chattzalij cho awachoch, kꞌulmataj awukꞌ jacha ri xakojo. Qas che ri qꞌotaj riꞌ, xutzir ri patanil rech ri achi.
14 Jésus se rendit ensuite à la maison de Pierre, dont il vit la belle-mère couchée et ayant la fièvre.
Ri Jesús xeꞌ cho rachoch ri Pedro, are xrilo chi ri ujiꞌ ixoq ri Pedro yawabꞌ, uriqom jun nimalaj qꞌaqꞌ.
15 Il toucha sa main, et la fièvre la quitta; puis elle se leva, et le servit.
Ri Jesús xuchap ri uqꞌabꞌ ri ixoq, aninaq xel bꞌik ri qꞌaqꞌ che. Ri ixoq xwaꞌjilik, xuya uwa ri Jesús.
16 Le soir, on amena auprès de Jésus plusieurs démoniaques. Il chassa les esprits par sa parole, et il guérit tous les malades,
Are xok aqꞌabꞌ, sibꞌalaj e kꞌi winaq xeꞌkikꞌam bꞌik ri e kꞌo itzel taq uxlabꞌal chike, ri Jesús xeꞌresaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal xa rukꞌ jun tzij xuqujeꞌ xuꞌkunaj konojel ri e yawabꞌibꞌ ri e kꞌo chilaꞌ.
17 afin que s’accomplît ce qui avait été annoncé par Ésaïe, le prophète: Il a pris nos infirmités, et il s’est chargé de nos maladies.
Jeriꞌ xkꞌulmataj ri uchiꞌm loq ri Dios, ri utzijom loq pa ri uwuj ri qꞌalajisal utzij Dios Isaías: Areꞌ xkꞌamow bꞌik ri qayabꞌilal, xuqujeꞌ xuqꞌiꞌ ri qakꞌaxal.
18 Jésus, voyant une grande foule autour de lui, donna l’ordre de passer à l’autre bord.
Ri Jesús xrilo chi sibꞌalaj e kꞌi winaq e mulan chirij. Rumal riꞌ, xubꞌij chike ri utijoxelabꞌ chi kebꞌe rukꞌ chꞌaqaꞌp che ri cho ri kꞌo pa Galilea.
19 Un scribe s’approcha, et lui dit: Maître, je te suivrai partout où tu iras.
Are xoꞌpan je laꞌ, jun ajtij rech ri taqanik xqet rukꞌ ri Jesús, xubꞌij che: Ajtij, kineꞌ ukꞌ la japawjeꞌ keꞌ wi la.
20 Jésus lui répondit: Les renards ont des tanières, et les oiseaux du ciel ont des nids; mais le Fils de l’homme n’a pas où reposer sa tête.
Ri Jesús xubꞌij che: Ri e par kꞌo kijul xuqujeꞌ ri aꞌwaj ri kerapinik kꞌo kisok. In, ri in uKꞌojol ri Achi man kꞌo ta kꞌolibꞌal jawjeꞌ kinuxlan wi.
21 Un autre, d’entre les disciples, lui dit: Seigneur, permets-moi d’aller d’abord ensevelir mon père.
Kꞌa te riꞌ jun chike ri utijoxelabꞌ xubꞌij che: Ajawxel, ya la bꞌe chwe nabꞌe kinmuq na kan ri nutat, kꞌa te riꞌ kinteriꞌ chij la.
22 Mais Jésus lui répondit: Suis-moi, etlaisse les morts ensevelir leurs morts.
Ri Jesús xubꞌij che: Chaya bꞌe chike ri e kaminaqibꞌ keꞌkimuq ri e kachiꞌl kikaminaqibꞌ, are kꞌu ri at, chinatereneꞌj.
23 Il monta dans la barque, et ses disciples le suivirent.
Ri Jesús xaqꞌan bꞌik pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ e rachiꞌl ri utijoxelabꞌ.
24 Et voici, il s’éleva sur la mer une si grande tempête que la barque était couverte par les flots. Et lui, il dormait.
Are e bꞌenaq chi puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xaq kꞌa teꞌ, xwaꞌjil jun nimalaj kyaqiqꞌ xuchapleꞌj ukojik bꞌik ri jaꞌ pa ri jukubꞌ bꞌinibꞌal. Are kꞌu ri Jesús tajin kawarik.
25 Les disciples s’étant approchés le réveillèrent, et dirent: Seigneur, sauve-nous, nous périssons!
Ri utijoxelabꞌ xebꞌe chukꞌasuxik, xkibꞌij che: Ajawxel, tajin kujqaj xeꞌ le jaꞌ, chujtoꞌ la.
26 Il leur dit: Pourquoi avez-vous peur, gens de peu de foi? Alors il se leva, menaça les vents et la mer, et il y eut un grand calme.
Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas che sibꞌalaj kixiꞌj iwibꞌ? Ix man kuꞌl ta ikꞌuꞌx chirij ri Dios. Xwaꞌjil ri Jesús, xuyaj ri kyaqiqꞌ xuqujeꞌ ri jaꞌ, ronojel kꞌut xjoriꞌk.
27 Ces hommes furent saisis d’étonnement: Quel est celui-ci, disaient-ils, à qui obéissent même les vents et la mer?
Ri e tijoxelabꞌ xemayijanik, kakibꞌila chibꞌil taq kibꞌ: ¿Jachin waꞌ we achi riꞌ, ri kyaqiqꞌ xuqujeꞌ ri jaꞌ keniman che?
28 Lorsqu’il fut à l’autre bord, dans le pays des Gadaréniens, deux démoniaques, sortant des sépulcres, vinrent au-devant de lui. Ils étaient si furieux que personne n’osait passer par là.
Are xopan ri Jesús pa Gadara, ri kꞌo chuchiꞌ ri plo, xeꞌl loq kebꞌ achyabꞌ chuxoꞌl ri muqbꞌal taq kaminaqibꞌ. Sibꞌalaj e xibꞌibꞌal rumal riꞌ maj jun winaq kakwinik kikꞌow pa ri bꞌe riꞌ. Are xeqet ri kebꞌ achyabꞌ rukꞌ ri Jesús,
29 Et voici, ils s’écrièrent: Qu’y a-t-il entre nous et toi, Fils de Dieu? Es-tu venu ici pour nous tourmenter avant le temps?
ri itzel taq uxlabꞌal xkiraq kichiꞌ xkibꞌij: Jesús, Ralkꞌwaꞌl ri Dios, ¿jas kaj la chaqe, la kaqꞌat kꞌu la tzij pa qawiꞌ kꞌa majoꞌq kuꞌriqa ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij?
30 Il y avait loin d’eux un grand troupeau de pourceaux qui paissaient.
E kꞌo kꞌu apanoq sibꞌalaj e kꞌi aq chikinaqaj.
31 Les démons priaient Jésus, disant: Si tu nous chasses, envoie-nous dans ce troupeau de pourceaux.
Ri itzel taq uxlabꞌal xkita toqꞌobꞌ che ri Jesús, xkibꞌij: We kujesaj la bꞌik chike we achyabꞌ riꞌ, ya la bꞌe chaqe kujok chike le aq leꞌ.
32 Il leur dit: Allez! Ils sortirent, et entrèrent dans les pourceaux. Et voici, tout le troupeau se précipita des pentes escarpées dans la mer, et ils périrent dans les eaux.
Ri Jesús xubꞌij: Chixok chike. Ri itzel taq uxlabꞌal xeꞌl bꞌik chike ri achyabꞌ, xoꞌk chike ri aq. Ri aq kexikꞌanik xebꞌek, man xetakꞌiꞌ taj, xetzaq bꞌik pa ri plo, chilaꞌ xejiqꞌ wi.
33 Ceux qui les faisaient paître s’enfuirent, et allèrent dans la ville raconter tout ce qui s’était passé et ce qui était arrivé aux démoniaques.
Ri aꞌjyuqꞌabꞌ ke ri aq xaꞌnimaj bꞌik, xebꞌe pa ri tinimit. Chilaꞌ xkitzijoj wi ronojel ri xkꞌulmataj kukꞌ ri aq xuqujeꞌ kukꞌ ri achyabꞌ ri xeꞌl itzel taq uxlabꞌal chike.
34 Alors toute la ville sortit à la rencontre de Jésus; et, dès qu’ils le virent, ils le supplièrent de quitter leur territoire.
Konojel ri winaq xeꞌkila ri Jesús, xkita toqꞌobꞌ che rech kel bꞌik pa ri tinimit.

< Matthieu 8 >