< Luc 5 >

1 Comme Jésus se trouvait auprès du lac de Génésareth, et que la foule se pressait autour de lui pour entendre la parole de Dieu,
Lyubha limo a Yeshu bhashinkujima nnyenje litanda lya Geneshaleti na bhandu bhabhagwinji bhalibhaatimbililenje bhalinokolananga nkwabhandishila, kupinga pilikanishiya lilobhe lya a Nnungu.
2 il vit au bord du lac deux barques, d’où les pêcheurs étaient descendus pour laver leurs filets.
Gubhajibhweni mitumbwi jibhili nnyenje litanda. Ashaayene bhatanda yamaki bhashinkutulukanga kualaya mau gabhonji.
3 Il monta dans l’une de ces barques, qui était à Simon, et il le pria de s’éloigner un peu de terre. Puis il s’assit, et de la barque il enseignait la foule.
A Yeshu bhakajinjileje mumashua gumo gwaaliji gwa a Shimoni, gubhaalugulile a Shimoni bhaunokolesheye mmashi ga taliya kashoko na mumpelo litanda. Gubhatemi, gubhajigenye lugwinjili lwa bhandu bhali mmashua.
4 Lorsqu’il eut cessé de parler, il dit à Simon: Avance en pleine eau, et jetez vos filets pour pêcher.
Bhakamaliyeje kujiganya, gubhaalugulile a Shimoni, “Mpeleshe ntumbwi pa shilindili, nkatejelanje mau genunji ntandanje yamaki.”
5 Simon lui répondit: Maître, nous avons travaillé toute la nuit sans rien prendre; mais, sur ta parole, je jetterai le filet.
A Shimoni gubhaajangwile, “Mmakulungwa, tushisheya shilo showeshi nkutanda yamaki ikabheje shakwa shitupatile, ikabheje pabha nkubhalanga mmwe, shindejele mau gano.”
6 L’ayant jeté, ils prirent une grande quantité de poissons, et leur filet se rompait.
Bhakatejelanjeje mau gabhonji, gubhapatilenje yamaki yaigwinji, nkali mau gugatandwibhe kukutuka.
7 Ils firent signe à leurs compagnons qui étaient dans l’autre barque de venir les aider. Ils vinrent et ils remplirent les deux barques, au point qu’elles enfonçaient.
Gubhaashemilenje ashaajabhonji bhalinginji mmitumbwi jina gubhaikengenenje kukwajangutanga, gubhagumbeyenje yamaki mitumbwi jinaabhili, gujitandwibhe kutitimila mmashi.
8 Quand il vit cela, Simon Pierre tomba aux genoux de Jésus, et dit: Seigneur, retire-toi de moi, parce que je suis un homme pécheur.
A Shimoni Petili bhakabhoneje nneila, gubhaatindibhalile a Yeshu, gubhashite, “Mwiijabhulile apano Mmakulungwa, pabha nne nankulebha!”
9 Car l’épouvante l’avait saisi, lui et tous ceux qui étaient avec lui, à cause de la pêche qu’ils avaient faite.
A Shimoni na ashaajabhonji gubhakanganigwenje gaapata yamaki yaigwinji nneila.
10 Il en était de même de Jacques et de Jean, fils de Zébédée, les associés de Simon. Alors Jésus dit à Simon: Ne crains point; désormais tu seras pêcheur d’hommes.
Nneila peila a Yakobho na a Yowana bhana bha a Shebhedayo bhalinginji bhatanda yamaki ajabhonji a Shimoni gubhakanganigwenje. A Yeshu gubhaalugulile a Shimoni, “Nnajogope, kutandubhila nnaino nkatanda yamaki, ikabheje liengo lyenu shilibhe lya tanda bhandu.”
11 Et, ayant ramené les barques à terre, ils laissèrent tout, et le suivirent.
Bhai bhakajikwakwatanjeje mitumbwi jila mpaka palanga ja litanda, gubhaleshilenje yowe gubhaakagulenje a Yeshu.
12 Jésus était dans une des villes; et voici, un homme couvert de lèpre, l’ayant vu, tomba sur sa face, et lui fit cette prière: Seigneur, si tu le veux, tu peux me rendre pur.
A Yeshu pubhaliji, kushilambo shimo, jwannume jumo jwa mangundula shiilu showe, gwabhabhweni. Bhai akwiigwiyaga namanguku alikwaajuga a Yeshu alinkuti, “Mmakulungwa, mpingaga, shinndakaye.”
13 Jésus étendit la main, le toucha, et dit: Je le veux, sois pur. Aussitôt la lèpre le quitta.
A Yeshu gubhagolweye nkono gubhankwashiye akuno bhalibheleketa, “Ngunipinga, utakate!” Shangupe mangundula gala gakunshokaga.
14 Puis il lui ordonna de n’en parler à personne. Mais, dit-il, va te montrer au sacrificateur, et offre pour ta purificationce que Moïse a prescrit, afin que cela leur serve de témoignage.
A Yeshu gubhannalajile mundu jula bhalinkuti, “Unammalanjile mundu jojowe, ikabhe ukailanguye ku bhakulungwa bhaabhishila, ukashoye mbepei ya takata kwako, malinga shijilugula shalia ja a Musha, ibhe ukong'ondelo kunngwabhonji kuti utekete.”
15 Sa renommée se répandait de plus en plus, et les gens venaient en foule pour l’entendre et pour être guéris de leurs maladies.
Ikabheje ngani ja a Yeshu jikupundaga kushuma kowe. Makundi ga bhandu gugalopweshe kukwapilikanishiya na kulamywa ilwele yabhonji.
16 Et lui, il se retirait dans les déserts, et priait.
Ikabheje a Yeshu, papagwinji bhatendaga kwenda ku jika kukwaajuga a Nnungu.
17 Un jour Jésus enseignait. Des pharisiens et des docteurs de la loi étaient là assis, venus de tous les villages de la Galilée, de la Judée et de Jérusalem; et la puissance du Seigneur se manifestait par des guérisons.
Lyubha limo a Yeshu bhatendagajiganya. Mapalishayo na bhaajiganya bha shalia kukoposhela mmbali yowe ya shilambo sha ku Galilaya na ku Yudea na ku Yelushalemu pubhalinginji popo bhatemingene. Na mashili ga Bhakulungwa pugaaliji na a Yeshu nkupinga bhaalamyanje bhalwelenji.
18 Et voici, des gens, portant sur un lit un homme qui était paralytique, cherchaient à le faire entrer et à le placer sous ses regards.
Kashokope gubhaikengene bhandunji bhannjigelenje mmashila mundu jwa poloka, gubhalinjilenje kunnjinjiya nkati bhampelekanje kwa a Yeshu. 5:18
19 Comme ils ne savaient par où l’introduire, à cause de la foule, ils montèrent sur le toit, et ils le descendirent par une ouverture, avec son lit, au milieu de l’assemblée, devant Jésus.
Ikabheje kwa ligongo lya gwinji gwa bhandu, bhangakombolanga kujinjiya nkati. Bhai gubhakwelilenje kushipagala, gubhapenwilenje nigubhantulwiyenje mundu jwa poloka jula na mashila, mpaka pakati pakati ja bhandunji mmujo ja a Yeshu.
20 Voyant leur foi, Jésus dit: Homme, tes péchés te sont pardonnés.
A Yeshu bhakajibhoneje ngulupai jabhonji, gubhannugulile mundu jula, “Ambwiga nneshelelwe yambi yenu.”
21 Les scribes et les pharisiens se mirent à raisonner et à dire: Qui est celui-ci, qui profère des blasphèmes? Qui peut pardonner les péchés, si ce n’est Dieu seul?
Mapalishayo na bhaajandika bha shalia gubhatandwibhenje kwiibhuyanga, “Bhenebha ni agani bhakwaakupulu a Nnungubha? Jwakwapi mundu akombola kuleshelela yambi ikabhe a Nnungu jikape!”
22 Jésus, connaissant leurs pensées, prit la parole et leur dit: Quelles pensées avez-vous dans vos cœurs?
Ikabheje a Yeshu gubhaimanyi ng'aniyo yabhonji, gubhaabhushiyenje, “Kwa nndi nnakwiibhuyanga genega mmitima jenunji?
23 Lequel est le plus aisé, de dire: Tes péchés te sont pardonnés, ou de dire: Lève-toi, et marche?
Shei shipepeshe, kubheleketa, ‘Uleshelelwe yambi,’ eu ‘Jima ujende?’
24 Or, afin que vous sachiez que le Fils de l’homme a sur la terre le pouvoir de pardonner les péchés: Je te l’ordonne, dit-il au paralytique, lève-toi, prends ton lit, et va dans ta maison.
Bhai pungupinga mmumanyanje kuti Mwana juka Mundu ashipegwa mashili ga leshelela bhandu yambi yabhonji pa shilambolyo.” Penepo gubhammalanjile mundu jwa poloka jula, “Jima tola likai lyako guijendele kumui.”
25 Et, à l’instant, il se leva en leur présence, prit le lit sur lequel il était couché, et s’en alla dans sa maison, glorifiant Dieu.
Shangupe, mundu jwa poloka jula gwajimi pa meyo gabhonji, gwatolile likai lyakwe, gwapite kumui akuno alikwaakuya a Nnungu.
26 Tous étaient dans l’étonnement, et glorifiaient Dieu; remplis de crainte, ils disaient: Nous avons vu aujourd’hui des choses étranges.
Bhowe gubhakanganigwenje na shijogopele, gubhaakushiyenje a Nnungu, bhalinkutinji, “Lelo tuibhweni ilapo.”
27 Après cela, Jésus sortit, et il vit un publicain, nommé Lévi, assis au lieu des péages. Il lui dit: Suis-moi.
Gakapiteje genego, a Yeshu gubhakopweshe palanga gubhaaweni bhakamula koli bhamo bhashemwaga a Lawi bhatemi nnyumba ja kamulila koli. A Yeshu gubhaabhalanjile, “Nngagule!”
28 Et, laissant tout, il se leva, et le suivit.
A Lawi gubhajimi gubhaleshile yowe gubhaakagwile.
29 Lévi lui donna un grand festin dans sa maison, et beaucoup de publicains et d’autres personnes étaient à table avec eux.
A Lawi gubhaashemele a Yeshu shalya kunngwabho. Na likundi likulungwa lya bhakamula koli na bhandunji bhana pubhalinginji popo bhatemingenenje nkulya.
30 Les pharisiens et les scribes murmurèrent, et dirent à ses disciples: Pourquoi mangez-vous et buvez-vous avec les publicains et les gens de mauvaise vie?
Mapalishayo na bhaajiganya bha shalia bhalinginji nkumbi gumo, bhakwaainginishilangaga bhaajiganywa bha a Yeshu bhalinkutinji. “Kwanndi nnalyanganga na papila na bhakamula koli na bhandunji bhakwetenje yambi?”
31 Jésus, prenant la parole, leur dit: Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais les malades.
A Yeshu gubhaajangwilenje, “Bhabhakotonji bhakakunnoleyanga mmitela, ikabheje bhakunnoleyanga mmitela bhalwelenji.
32 Je ne suis pas venu appeler à la repentance des justes, mais des pécheurs.
Nangajiya kukwaloleyanga bhanguja, ikabhe bhakwetenje yambi nkupinga bhaipetanje.”
33 Ils lui dirent: Les disciples de Jean, comme ceux des pharisiens, jeûnent fréquemment et font des prières, tandis que les tiens mangent et boivent.
Bhandunji bhala gubhaalugulilenje a Yeshu, “Bhaajiganywa bha a Yowana Bhabhatisha bhanatabhanga mobhaga na juga, nkali bhaajiganywa bha Mapalishayo pubhatendanga nneyo peyo. Ikabheje bhaajiganywa bhenu mmwe bhanalyanganga na ng'wa.”
34 Il leur répondit: Pouvez-vous faire jeûner les amis de l’époux pendant que l’époux est avec eux?
A Yeshu gubhaajangwilenje, “Bhuli, ashaambwigamundu bhaka nkulomba, bhalipinjikwanga kutabha akuno bhatemingene pamo na nnyene nkulomba?
35 Les jours viendront où l’époux leur sera enlevé, alors ils jeûneront en ces jours-là.
Shigaishe mobha, nkulomba shibhanshoyanje pa bhandupo, penepo shibhatabhanje.”
36 Il leur dit aussi une parabole: Personne ne déchire d’un habit neuf un morceau pour le mettre à un vieil habit; car, il déchire l’habit neuf, et le morceau qu’il en a pris n’est pas assorti au vieux.
A Yeshu gubhaabhalanjilenje aluno lutango luno nkupinga kwaajiganyanga. “Jwakwa mundu apapula shibhamba ngubho ja ambi nitotela munngubho ja bhukala, ibhaga atendaga nneyo shajiangabhanye ja ambijo, na shibhambasho shikatolana na nngubho ja bhukalajo.
37 Et personne ne metdu vin nouveau dans de vieilles outres; autrement, le vin nouveau fait rompre les outres, il se répand, et les outres sont perdues;
Wala jwakwa mundu ataga divai ja ambi mmipatila ja bhukala, pabha divai ja ambijo shijipwengule mipatila ja bhukalajo, mipatila shijipwengushe na divai shijijitishe.
38 mais il faut mettre le vin nouveau dans des outres neuves.
Divai ja ambi pataga mmipatila ja ambi.
39 Et personne, après avoir bu du vin vieux, ne veut du nouveau, car il dit: Le vieux est bon.
Jwakwa mundu jikunnonyela kung'wa divai ja ambi ang'waga ja bhukala, pabha bhakutinji, ‘Ja bhukala ni ja mmbone kaje.’”

< Luc 5 >