< Cantiques 1 >

1 Cantique des cantiques, qui est de Salomon.
Ti Kanta dagiti Kankanta, nga inaramid ni Solomon. Kasarsarita ti balasang ti mangay-ayat kenkuana
2 Qu'il m'embrasse des baisers de sa bouche; car tes mamelles sont meilleures que le vin.
O agkannak koma babaen kadagiti agek ti ngiwatmo, ta nasaysayaat ti ayatmo ngem ti arak.
3 Et la senteur de tes parfums l'emporte sur tous les aromates; ton nom est l'essence de parfum: voilà pourquoi les jeunes filles t'aiment.
Addaan dagiti pangsapsapo a lanam iti makaparagsak nga ayamuom; maiyarig iti agay-ayus a bangbanglo ti naganmo, isu nga ayatendaka dagiti babbalasang.
4 Elles t'attirent, et à ta suite nous courons aux senteurs de tes parfums. Le roi m'a introduite dans sa chambre secrète; nous tressaillirons, nous nous réjouirons en toi; nous aimerons tes mamelles plus que le vin; la droiture te chérit.
Isurotnak ket agtarayta. Kasarsarita ti babai ti bagina; Impannak ti ari kadagiti siledna. Kasarsarita ti babai ti mangay-ayat kenkuana Maragsakanak; Agragsao-ak gapu kenka; palubosannak a mangrambak iti ayatmo; nasaysayaat daytoy ngem ti arak. Gagangay laeng a magustoandaka dagiti dadduma a babbai.
5 Filles de Jérusalem, je suis noire, et je suis belle, comme les tentes de Cédar, comme les tentures de Salomon.
Kasarsarita ti babai dagiti dadduma a babbai, nangisitak ngem napintasak, dakayo nga annak a babbai dagiti tattao ti Jerusalem—nangisit a kasla kadagiti tolda ti Kedar, napintas a kasla kadagiti kurtina ni Solomon.
6 Ne me dédaignez pas, parce que je suis noire; c'est que le soleil a altéré ma couleur. Les fils de ma mère se sont levés contre moi; ils m'avaient fait la gardienne des vignes, et ma propre vigne, je ne l'aie point gardée.
Saannak a matmatan gapu ta nangisitak, gapu ta pinangisitnak ti init. Kaguradak dagiti kakabsatko a lallaki; pinagaywandak kadagiti kaubasan, ngem saanko a naaywanan ti bukodko a kaubasan. Kasarsarita ti babai ti mangay-ayat kenkuana;
7 Ô toi que mon âme a aimé, indique-moi où tu pais ton troupeau, où tu reposes à midi, de peur que peut-être je ne m'égare à la suite des troupeaux de tes compagnons.
Ibagam kaniak, sika nga ay-ayatek, sadino ti pangipastoram ti arbanmo? Sadino ti pangipalinongam ti arbanmo iti tengnga ti aldaw? Apay a masapul a kaslaak iti maysa a tao nga agalla-alla iti asideg ti arban dagiti kakaduam? Sumungsungbat kenkuana ti mangay-ayat kenkuana
8 Ô toi, la plus belle des femmes, si tu ne te connais toi-même, suis les traces de mes troupeaux, et pais tes chevreaux près des tentes de mes pasteurs.
No saanmo nga ammo, kapipintasan kadagiti babbai, surotem dagiti tugot ti arbanko, ken ipastormo dagiti urbon a kaldingmo iti asideg dagiti tolda dagiti agpaspastor.
9 Ma bien-aimée, je t'ai comparée à mes cavales attelées aux chars de Pharaon.
Iyarigka, ay-ayatek, iti kabaian a kabalio manipud kadagiti kabalio ti karwahe ni Faraon.
10 Tes joues, elles sont belles comme la colombe, et ton cou, comme un collier.
Nagpintas dagiti pingpingmo nga addaan kadagiti arkos, ti tingngedmo nga addaan kadagiti alahas.
11 Nous te ferons des ornements d'or émaillés d'argent.
Iyaramidankanto kadagiti balitok nga arkos nga addaan ti butonesna a pirak. Kasarsarita ti babai ti bagina
12 Aussi longtemps que le roi a été à table, mon nard a répandu son parfum.
Kabayatan nga agid-idda ti ari iti sofana, agayamuom ti bangbanglok a nardo.
13 Mon frère bien-aimé est pour moi un bouquet de myrrhe; il reposera entre mes mamelles.
Para kaniak, maiyarig ti ay-ayatek iti maysa a pagkargaan ti mira nga agpatnag nga agid-idda iti nagbaetan dagiti susok.
14 Mon frère bien-aimé est pour moi une grappe en fleur dans la vigne d'Engaddi.
Para kaniak, maiyarig ti ay-ayatek iti sangaraay dagiti sabsabong a kandaroma idiay kaubasan ti Engedi. Kasarsarita isuna iti lalaki a mangay-ayat kenkuana
15 Que tu es belle, ô ma bien-aimée, que tu es belle! Tes yeux sont ceux d'une colombe.
Kitaem, nagpintaska ay-ayatek; kitaem, nagpintaska; kasla kadagiti kalapati dagiti matam. Kasarsarita ti babai ti mangay-ayat kenkuana
16 Et toi, que tu es beau, mon frère bien-aimé! Que tu es charmant à l'ombre de notre couche!
Kitaem, nagtaerka, ay-ayatek, anian a nagtaraerka. Dagiti nalangto a mulmula ti agserbi a pagiddaanta.
17 Les solives de vos demeures sont de cèdre, et ses lambris de cyprès.
Dagiti busoran ti balayta ket sangsanga dagiti kayo a sedro, ken dagiti bobedata ket dagiti sangsanga ti aruo.

< Cantiques 1 >