< Proverbes 11 >

1 Les balances fausses sont en abomination au Seigneur; le poids juste Lui est agréable.
Ko e fai kākā ʻi he fakamamafa meʻa ko e fakalielia kia Sihova: ka ʻoku ne leleiʻia ʻi he fakamamafa totonu.
2 Où est l'orgueil, il y aura confusion; la bouche des humbles s'exercent à la sagesse.
‌ʻOka hoko ʻae fielahi, ʻoku hoko foki mo e mā: ka ʻoku ʻi he angavaivai ʻae poto.
3 Le juste en mourant laisse des regrets; la mort des impies cause l'indifférence ou la joie.
‌ʻE fakahinohinoʻi ʻae angatonu ʻe heʻenau fai totonu: ka ʻe fakaʻauha ʻae angahala ʻe heʻenau talangataʻa.
4
‌ʻOku ʻikai ʻaonga ʻae koloa ʻi he ʻaho ʻoe houhau: ka ʻoku fakahaofi mei he mate ʻae māʻoniʻoni.
5 L'équité trace des voies irréprochables; l'impiété trébuche contre l'injustice.
‌ʻE fakatonutonu ʻae hala ʻoe haohaoa ʻi heʻene māʻoniʻoni: ka ʻe hinga ʻae angahala ʻi heʻene angahala ʻaʻana.
6 L'équité des hommes droits les sauve; les pervers sont pris dans leur propre perdition.
‌ʻE fakamoʻui ʻae māʻoniʻoni ʻi heʻenau angatonu: ka ʻe moʻua ʻae angahala ʻi heʻenau kovi ʻanautolu.
7 L'espérance des justes ne meurt pas avec eux; l'orgueil des impies ne leur survit point.
‌ʻOka mate ʻae tangata angahala, ʻe ʻauha ai ʻene ʻamanaki: pea ʻoku ʻauha mo e ʻamanaki ʻoe taʻeangatonu.
8 Le juste échappe aux chasseurs d'hommes; à sa place, l'impie leur est livré.
‌ʻOku fakamoʻui ʻae māʻoniʻoni mei he mamahi, pea kuo tongia ia ʻe he tangata angahala.
9 La bouche de l'impie tend un piège aux citoyens; l'intelligence du juste les guide dans la bonne voie.
‌ʻOku fakamalaʻia ʻe he tangata kākā ʻa hono kāinga ʻaki hono ngutu: ka ko e meʻa ʻi he ʻilo ʻe fakamoʻui ʻae angatonu.
10 Grâce aux justes, une cité prospère;
‌ʻOku fiefia ʻae kolo ʻi he monūʻia ʻae māʻoniʻoni: pea ʻi he mate ʻae angahala ʻoku ai ʻae mavava.
11 au contraire, elle est renversée par la bouche des impies.
‌ʻOku hakeakiʻi ʻae kolo ʻi he tāpuaki ʻoe angatonu: ka ʻoku holoki hifo ia ʻe he ngutu ʻoe angahala.
12 L'insensé se joue des citoyens; un homme prudent ramène le calme.
Ko ia ʻoku masiva poto ʻoku ne fehiʻa ki hono kaungāʻapi: ka ʻoku fakalongo pē ʻae tangata poto.
13 L'homme à la langue double divulgue les conseils de l'assemblée; l'homme fidèle garde le secret sur les affaires.
‌ʻOku fakahā ʻae ngaahi tala fufū ʻe ia ʻoku fakalanga lau: ka ko ia ʻoku loto totonu ʻoku ne ʻufiʻufi ʻae meʻa.
14 Ceux qui n'ont point de gouvernail tombent comme des feuilles. Le salut réside dans une grande puissance.
‌ʻI he ʻikai ha faʻa fakakaukau ʻoku hinga ʻae kakai: ka ʻoku ai ʻae maluʻi ʻi he fakakaukau ʻae toko lahi.
15 Le méchant fait le mal, même quand il se rapproche du juste; il n'aime pas son renom de fermeté.
Ko ia ʻoku ne tongia ha taha foʻou ʻe mamahi ai ia: pea ko ia ʻoku fehiʻa ke fai ʻae fetongi ʻe tuʻutuʻumālie ia.
16 La femme gracieuse fait la gloire de son mari; la femme qui hait la justice est un trône de déshonneur. Les paresseux manquent de richesses; les forts travaillent à en amasser.
‌ʻOku maʻu ʻi he fefine angalelei ʻae ongoongolelei: pea ʻoku maʻu pe ki he kakai mālohi ʻenau koloa.
17 L'homme charitable fait du bien à son âme; l'homme sans pitié perd son corps.
‌ʻOku fai lelei ʻe he tangata angaʻofa ki hono laumālie ʻoʻona: ka ko ia ʻoka anga fakamālohi ʻoku ne fakamamahiʻi hono kakano ʻoʻona.
18 L'impie fait des œuvres iniques; la race des justes recueille la récompense de la vérité.
‌ʻOku fai ʻe he angahala ʻae ngāue fakakākaaʻi: ka ʻe maʻu ʻae totongi moʻoni ʻe ia ʻoku tūtuuʻi ʻae māʻoniʻoni.
19 Un fils juste est né pour la vie; ce que poursuit l'impie mène à la mort.
‌ʻO hangē ʻoku fakatau ʻae māʻoniʻoni ki he moʻui: ʻoku pehē, ko ia ʻoku tulituli pau ki he kovi ʻoku ne fai ia ke ne mate ai ia.
20 Les voies tortueuses sont en abomination au Seigneur; mais Il agrée tous ceux qui sont irréprochables dans leurs voies.
Ko kinautolu ʻoku loto pikopiko ʻoku fakalielia kia Sihova: ka ʻoku fiemālie ia ʻiate kinautolu ʻoku totonu honau hala.
21 Celui qui, dans une pensée injuste, met sa main dans la main d'autrui ne sera point impuni; au contraire, qui sème la justice en récoltera le digne salaire.
Neongo ʻae fepukeaki ʻae nima ʻoe kakai angahala ʻe ʻikai taʻetautea ʻakinautolu: ka ʻe fakamoʻui ʻae hako ʻoe māʻoniʻoni.
22 Tel est un pendant d'oreille au museau d'une truie; telle est la beauté chez la femme sans sagesse.
‌ʻO hangē ko e mama koula ʻi he ihu ʻoe puaka, ʻoku pehē ʻae fefine hoihoifua ʻoku ʻikai ke anga fakapotopoto.
23 Le désir du juste est bon sans réserve; l'espérance des impies périra.
‌ʻOku lelei maʻu pe ʻae holi ʻae kakai māʻoniʻoni: ka ko e houhau ʻoku ʻamanaki ki ai ʻae angahala.
24 Il en est qui, en distribuant leurs biens, les augmentent; il en est qui, même en s'amusant, s'appauvrissent.
‌ʻOku ai ʻaia ʻoku faʻa foaki, kae maʻu ai ʻo lahi: pea ʻoku ai ʻoku taʻofi ʻi he meʻa ʻoku totonu ke fai, ka ʻoku tupu ai ʻa ʻene masiva.
25 Toute âme simple est bénie; l'homme irascible n'est pas honoré.
‌ʻE fakamaʻumeʻaʻi ʻae loto ʻoku faʻa ʻofa: pea ko ia ʻoku faʻa fakaviviku ʻe fakaviviku ia foki.
26 Que celui qui amasse du blé le tienne en réserve pour les peuples; la bénédiction est sur la tête de celui qui en fait part à autrui.
‌ʻE fakamalaʻia ia ʻe he kakai ʻaia ʻoku taʻofi ʻae meʻakai: ka ʻe hilifaki ʻae monūʻia ki hono ʻulu ʻaia ʻoku faʻa fakatau ia.
27 Celui qui médite le bien cherche une grâce salutaire; celui qui songe au mal le recueillera pour lui-même.
‌ʻOku maʻu ʻae ongoongolelei ʻe ia ʻoku kumi fakamātoato ki he lelei: ka ko ia ʻoku kumi ki he kovi, ʻe hoko mai pe ia kiate ia.
28 Celui qui se fie en sa richesse tombera; celui qui s'attache aux choses justes fleurira.
‌ʻE hinga ia ʻaia ʻoku falala ki heʻene koloa: ka ʻe tupu ʻae māʻoniʻoni ʻo hangē ko e vaʻa.
29 Celui qui ne s'occupe pas de sa propre maison n'aura que le vent pour héritage; l'insensé sera le serviteur du sage.
Ko ia ʻoku faʻa fakafiuʻi ʻa hono fale ʻoʻona, ʻe maʻu pe ʻe ia ʻae matangi: pea ʻe hoko ʻae vale ko e tamaioʻeiki kiate ia ʻoku poto hono loto.
30 Du fruit de la justice naît l'arbre de vie; les âmes des pervers seront emportées avant le temps.
Ko e fua ʻoe māʻoniʻoni ʻoku hangē ko e ʻakau ʻoe moʻui; pea ko ia ʻoku lavaʻi ʻae ngaahi laumālie ʻoku poto ia.
31 Si le juste est difficilement sauvé, que penser de l'impie et du pécheur?
Vakai, ʻe maʻu totongi ʻae māʻoniʻoni ʻi he māmani: ka ʻe lahi hake ʻene maʻu totongi ʻe he angakovi mo e angahala.

< Proverbes 11 >