< Jérémie 44 >

1 Et Sédécias, fils de Josias, régna à la place de Joakim, et il fut mis sur le trône par Nabuchodonosor, roi de Babylone.
Izip prae, Mikdol, Tahpanhes, Noph hoi Pathros ah kaom Judah kaminawk boih kawng pongah Jeremiah khaeah lok angzoh;
2 Et ni lui, ni ses serviteurs, ni le peuple de cette terre, n'écoutèrent les paroles du Seigneur, qu'il avait dites par la bouche de Jérémie.
misatuh kaminawk ih Angraeng, Israel Sithaw mah, Jerusalem hoi Judah vangpuinawk boih nuiah ka phaksak ih amrohaih to na hnuk o boih boeh; to ahmuennawk loe vaihni ah pong sut boeh, mi mah doeh om o haih ai boeh,
3 Et le roi Sédécias envoya Joachal, fils de Sélémias, et Sophonie, le prêtre, fils de Maasie, auprès de Jérémie, disant: Prie maintenant pour nous le Seigneur!
Judah kaminawk, nangcae hoi nam panawk loe panoek ai ih kalah sithawnawk ih tok to sak pae o moe, hmuihoih thlaek hanah a caeh o, a sak o ih kahoih ai hmuennawk hoiah Kai palung ang phui o sak.
4 Et Jérémie allait et venait au milieu de la ville; car on ne l'avait pas enfermé dans la prison;
Khawnthaw ah kang thawk moe, nangcae boih khaeah ka tamna tahmaanawk to kang patoeh, nihcae mah Aw ka hnukma ih hae panuet thok hmuen hae sah o hmah! tiah ang thuih o.
5 Et l'armée du Pharaon sortit de l'Égypte, et les Chaldéens apprirent cette nouvelle, et ils s'éloignèrent de Jérusalem.
Toe nihcae mah tahngai o ai, a sak o ih kasae hmuen amlaem taak hanah, naa doeh patueng o ai, kalah sithawnawk khaeah hmuihoih thlaekhaih doeh toengh o ai.
6 Et la parole du Seigneur vint à Jérémie, disant:
To pongah palung ka phuihaih to ka kraih thuih, Judah vangpuinawk hoi Jerusalem loklamnawk to kangh moe, vaihni ah na hnuk o ih kaom hmuen baktiah amro pacoengah pong sut boeh, tiah thuih.
7 Ainsi parle le Seigneur: Voici ce que tu diras au roi de Juda qui a envoyé des gens auprès de toi pour me consulter: Voilà que l'armée du Pharaon vient à votre secours; mais elle retournera en Égypte.
To pongah misatuh kaminawk ih Angraeng, Israel Sithaw mah, Tipongah nangcae khue ai, Judah kaminawk thung ih nongpa hoi nongpata, nawkta hoi tahnu nae li nawktanawk khoek to anghmat ai ah tamit boih moe, nangmacae hinghaih amro hanah kalen parai sethaih to na sak o loe?
8 Les Chaldéens, à leur tour, reviendront, et ils assiégeront cette ville, et ils la prendront, et ils la brûleront par le feu.
Egypt prae ah ban hoi na sak o ih hmuen, kalah sithawnawk khaeah hmuihoih thlaek hoiah kai palung nang phui o sak. Nangmacae hoi nangmacae nang hum o moe, long nui ih kaminawk boih salakah padaeng ih kami, kasaethuih ih kami ah na oh o.
9 Car voici ce que dit le Seigneur: Ne faites point de conjectures en vos âmes, disant: Les Chaldéens partiront et s'éloigneront de nous; car ils ne s'en iront pas;
Judah prae hoi Jerusalem ih loklamnawk ah, nam panawk, Judah siangpahrangnawk, siangpahrang zunawk mah sak o ih sethaih, nangmacae hoi na zunawk mah sak o ih sethaihnawk na pahnet o boeh maw?
10 Et quand même vous écraseriez toute l'armée des Chaldéens qui vous font la guerre, quand même il n'en resterait qu'un petit nombre d'hommes blessés, ils se lèveront chacun en sa province, et ils brûleront cette ville par le feu.
Nihcae loe vaihni ni khoek to poeknaem o ai vop, zithaih doeh tawn o ai, nangcae hoi nam panawk hmaa ah ka suek ih ka paek ih lok hoi ka patuk ih loknawk doeh pazui o ai.
11 Et il arriva que, lorsque l'armée des Chaldéens se fut éloignée de Jérusalem, en face de l'armée de Pharaon,
To pongah misatuh Angraeng, Israel Sithaw mah, khenah, nangcae nuiah amrohaih ka phaksak moe, Judah kaminawk tamit boih hanah mikhmai ka paqoi han.
12 Jérémie sortit de Jérusalem, et alla en la terre de Benjamin, pour y acheter un champ, au milieu du peuple.
Izip prae ah caeh moe, khosak hanah mikhmai paqoi kaminawk loe Izip prae ah anghmaa angtaa o boih tih; nihcae to sumsen hoi khokhahaih mah paduek tih; kathoeng koek hoi kalen koek khoek to, sumsen hoi khokhahaih mah paduek tih; padaenghaih, dawnraihaih, tangoenghaih hoi kasae thuih ih kami ah om o tih. Toe kanghmat Judah kaminawk loe kai mah ka lak han.
13 Comme il passait la porte de Benjamin, un homme avec qui il logeait, Sarvias, fils de Sélémias, fils d'Ananie, l'arrêta, disant: Tu t'enfuis chez les Chaldéens?
Jerusalem loe sumsen, khokhahaih, kasae nathaih hoiah ka thuitaek baktih toengah, Izip prae ah kaom kaminawk to ka thuitaek han;
14 Et il répondit: C'est faux, je ne m'enfuis pas chez les Chaldéens. Mais Sarvias ne l'écouta point, et il l'arrêta, et il le conduisit devant les princes.
to pongah Izip ah khosak han kacaeh, kanghmat Judah kaminawk loe Judah prae ah amlaem o let moe, khosak han koeh o cadoeh, maeto doeh loih o mak ai, mi doeh anghmat mak ai; loih kaminawk khue ai ah loe mi doeh amlaem o mak tih, tiah thuih.
15 Et les princes se mirent en colère contre Jérémie, et ils le frappèrent, et l'envoyèrent en la maison de Jonathan le scribe; car ils en avaient fait une prison.
Nihcae zunawk loe kalah sithawnawk khaeah hmuihoih thlaek o, tiah panoek nongpanawk boih, a taengah angdoe nongpatanawk boih, pop parai kaminawk, Izip prae ah kaom kaminawk boih, Pathros ah kaom kaminawk boih mah Jeremiah khaeah,
16 Ainsi Jérémie fut mis dans la basse-fosse, au cachot, et il y demeura plusieurs jours.
Angraeng hmin hoi kaicae khaeah nang thuih ih lok to ka tahngai o mak ai!
17 Et Sédécias l'envoya chercher, et il le questionna secrètement, disant: Est-ce la parole du Seigneur? Et Jérémie répondit: C'est sa parole; tu seras livré aux mains du roi de Babylone.
kaimacae, kam panawk, siangpahrangnawk hoi angraengnawk mah, Judah vangpui hoi Jerusalem loklamnawk ah sak o zong ih hmuen baktih toengah, van siangpahrang zu khaeah, hmuihoih to thlaek moe, tui angbawnhaih sak hanah, kaimacae pakha hoi tacawt baktih toengah ka sak o halat han boeh; kaicae loe caaknaek ka tawnh o mangh moe, nathaih om ai ah, khosak ka hoih o, tiah a naa o.
18 Et Jérémie dit au roi: Quel tort ai-je fait à toi et à tes serviteurs, et à tout ce peuple, pour que vous me mettiez en prison?
Toe van siangpahrang zu khaeah, hmuihoih thlaekhaih, tui angbawnhaih sah ai ah ka oh o naah loe, tih hmuen doeh ka tawn o ai, sumsen, khokhahaih hoiah ni kam ro o, tiah a naa o.
19 Et où sont vos prophètes qui vous prophétisaient, disant: Le roi de Babylone ne marchera pas contre cette terre?
Nongpatanawk mah, Van siangpahrang zu khaeah hmuihoih ka thlaek o, tui angbawnhaih ka sak o pacoengah, anih to ka bok o: to tiah anih khaeah ka sak o ih tui angbawnhaih hoi takaw kae sakhaih to ka savanawk panoek ai ah ni ka sak o, tito na poek o maw? tiah a naa o.
20 Et maintenant, ô roi mon maître, que mon appel à ta compassion tombe devant ta face! Pourquoi me renvoyer en la maison de Jonathan le scribe? Fais que je n'y meure point!
To naah Jeremiah mah, Nongpanawk, nongpatanawk hoi kaminawk boih, anih ih lok pathim kaminawk boih khaeah,
21 Et le roi donna ses ordres; et on le mit dans la prison ordinaire, et on lui donna, outre la viande que l'on cuisait, un pain par jour, jusqu'à ce que le pain manquât dans la ville; et Jérémie demeura dans le préau de la prison.
Judah vangpui hoi Jerusalem loklamnawk ah nangcae hoi nam panawk, nangcae ih siangpahrangnawk, nangcae ih angraengnawk hoi prae kaminawk mah na thlaek o ih hmuihoih to Angraeng mah panoek ai, poek doeh poek mak ai, tiah na poek o maw?
Na sak o ih kasae hmuennawk, panuet thok hmuennawk to Angraeng mah pauep thai ai boeh; vaihni ah kaom hmuen baktih toengah, na prae thungah kami om ai boeh, angqai krang boeh moe, dawnrai koi kaom ahmuen hoi tangoeng ih ahmuen ah oh boeh.
Hmuihoih na thlaek o, Angraeng nuiah na zae o, Angraeng ih lok to na tahngai o ai, ang paek o ih kaalok, ang patuk o ih lok hoi a thuih ih loknawk to na pazui o ai pongah, vaihni ah na hnuk o ih hmuen baktih toengah, hae sethaih loe nangcae nuiah phak boeh, tiah a naa.
Jeremiah mah kaminawk boih hoi nongpatanawk boih khaeah, Izip prae ah kaom Judah kaminawk boih, Angraeng ih lok hae tahngai oh.
Misatuh kaminawk ih Angraeng, Israel Sithaw mah, Nangmacae hoi na zunawk mah, van siangpahrang zu khaeah, hmuihoih to thlaek o moe, anih khaeah tui angbawnhaih ka sak o han, tiah thuih ih lok ka pazui o han, tiah pakha hoi na thuih o baktih toengah, ban hoi na koep o sak boeh; na thuih o ih lok to akoep o sak ah loe, na thuih o ih lok baktih toengah sah oh! tiah thuih, tiah a naa.
To pongah Izip prae ah kaom Judah kaminawk boih, Angraeng ih lok to tahngai oh; khenah, Angraeng mah, Izip prae thung boih ah kaom, Judah kaminawk boih mah, Angraeng Sithaw loe hing, tiah ka hmin to thui o mak ai boeh, tiah kalen parai ka hmin hoiah lokkamhaih to ka sak boeh, tiah thuih, tiah a naa.
Khenah, hoihhaih hnuksak han ih na ai ah, sethaih hnuksak han ih ni ka khet han boeh; Izip prae ah kaom Judah kaminawk loe sumsen, khokhahaih hoiah anghma o boih tih.
Izip prae ah sumsen hoi kaloih thoemto kaminawk loe Judah prae ah amlaem o let tih; to naah Izip prae ah khosak hanah kacaeh, kanghmat Judah kaminawk mah, Kai ih lok maw kacak, to tih ai boeh loe nihcae ih lok, tito panoek o tih.
Angraeng mah, Hae ahmuen ah nangcae kang thuitaek han, na sak o ih zaehaih pongah kang thuitaek han, tiah ka thuih ih lok loe cak poe, tiah na panoek o tih; hae loe nangcae han angmathaih ah om tih, tiah thuih.
Angraeng mah, Khenah, Judah siangpahrang Zedekiah loe anih hinghaih pakrong, a misa, Babylon siangpahrang Nebuchadnezzar ban ah ka paek baktih toengah, Izip siangpahrang Faro-Hopra doeh anih hinghaih pakrong, a misanawk ban ah ka paek han, tiah thuih.

< Jérémie 44 >