< 1 Rois 19 >

1 Et Achab apprit à Jézabel sa femme tout ce qu'avait fait Elle, et comment il avait tué les prophètes par l'épée.
Ahab chu ain agalhun in, Elijah thilbol ho jouse, Baal themgao ho athagam hojong chu Jezebel asei peh sohkei tan ahi.
2 Et Jézabel envoya chez Elie, et elle dit: Si tu es Elie, moi je suis Jézabel: que Dieu me punisse et me punisse encore, si demain, à pareille heure, je n'ai pas fait de ta vie ce que tu as fait de la vie de chacun d'eux.
Hichun Jezebel in Elijah chu hiti hin thu athot tan ahi, “Jingle tuphat tah’a hi Baal themgao ho na thagam banga chu keiman jong nang katha ding ahi, katha lou poupouleh ka doi hohin keima eithat jeng hen,” ati.
3 Et Elie eut crainte; il se leva; il s'éloigna pour sauver sa vie, et se rendit à Bersabée en Juda, où il laissa son serviteur.
Chuin Elijah jong chu akicha lheh jengin, ahinkho kihuhdohna dingin ajamtan ahi. Judahh khopi Beersheba langa chun achen hichea chun asohpa adalhan ahi.
4 Lui-même s'enfonça dans le désert à une journée de marche; il s'assit sous un genévrier, et il demanda la mort, disant: C'est assez, prenez maintenant mon âme, ô Seigneur, car je ne suis pas meilleur que mes pères.
Hijou chun ama achangseh'in gamthip noiya nilhum keijin lam ajot’in ahi. Ama Longlao phungnoi khat ah atouvin, athina dingin ataotan ahi. “Vo Pakai ka khop lheh jeng tai, kahinkho hi la jeng tan ajeh chu kei jong kapu ka pate sangin kaphajo dehpoi,” atin ahi.
5 Et il se coucha et il s'endormit sous le genévrier; or voilà qu'un ange le toucha, et lui dit: Lève-toi et mange.
Hiche Longlao phungnoi achun akumin a ihmu tan ahi. Ahinlah hitia chu agah imutlhah leh Vantil khat in ahin tham in, hitin ahinseipeh in, “Thouvin lang an nen,” ati.
6 Il regarda, et il vit auprès de sa tête des gâteaux d'épeautre et une fiole d'eau; il se leva, il mangea, il but et il s'endormit.
Elijah in jong aven ahileh alulhunna chun song el-lenglung khat ah changlhah themkhat kansa ana um'in, Elijah chun changlhah chu anen twijong chu adon in alum kit tai.
7 L'ange du Seigneur revint une seconde fois, le toucha, et lui dit: Lève- toi et mange, car tu as à faire un long chemin.
Chu jouvin Pakai vantil chun ani vei channa in ahung kit in, Elijah chu ahin tham kit in, “Thoudoh in lang an nen, achutilouleh na kholjin na ding hi nang dinga hahsa val ding ahi,” ati.
8 Et il se leva; il mangea et il but, et il partit fortifié par ces aliments, et il marcha quarante jours et quarante nuits jusqu'au mont Horeb.
Hichun ama athoudoh in, twi adonin hiche anneh husan chun ni somli le jan somli sung in lam ajot in Horeb molsang geijin achen ahi.
9 Là, il entra dans la caverne; il en fit sa demeure, et la parole du Seigneur vint à lui, disant: Que fais-tu là, Elie?
Hiche munna chun Elijah songko sung khatna alut’in khovah geijin agehtan ahi. Hichun Pakaiyin thu ahin seijin, “Elijah hikom achu ipi nabol ham?” ahinti.
10 Le prophète répondit: J'ai eu le cœur rempli de zèle pour le Seigneur Tout-Puissant, parce que les fils d'Israël vous ont abandonné, qu'ils ont renversé vos autels, et tué par l'épée vos prophètes; seul j'ai survécu, et ils en veulent à ma vie.
Elijah in adonbut in, “Keima hatchungnung Pakai, Pathen kin kabolna a ka lunglut behseh jengin ahi. Ahinlah Israel mipite hin namite toh na kitepna’u hi asukeh un, na maicham ho a suchip un, na Themgao te athat gam un atha moh’u keibou kaum tan, tun keijeng jong tha ding eigo tauvin ahi,” ati.
11 Or, la voix reprit: Tu partiras demain; mais tiens-toi devant le Seigneur sur la montagne, regarde: le Seigneur va passer. Aussitôt, voilà qu'un vent violent passa, déchirant la montagne, brisant les rochers, et le Seigneur n'était pas dans le vent; après le vent, il y eut un tremblement de terre, et le Seigneur n'était pas dans le tremblement de terre;
Hichun Pakaiyin, “Kipatdoh inlang molsang chungvum akhun ka masang’a ga ding tan,” ati. Hitia chu Elijah aga din leh Pakai chun ahin hopan, huipi hattah chu ahung nungin molsang chu atat kha jengin ahi. Hiche huinun chu ahat behseh jengin, songpi hochu ata leh achip lah lah jengin ahinlah huilah’a chun Pakai aumpon ahi. Huinun jou chun ling akihot in ahinlah ling kihona ah jong chun Pakai aum deh pon ahi.
12 Après le tremblement de terre, vint une flamme, et le Seigneur n'était pas dans la flamme; après la flamme, vint le murmure d'un souffle léger.
Ling kiho jouchun mei ahung kong in ahinlah Pakai chu meikong lah a jong aumpon ahi. Hiche meikong chu akichai jouvin onem hiuheo vin ahung ging in,
13 Quand Elie entendit ce souffle, il se voila le visage de son manteau de peau de brebis; puis, il sortit et il se tint à l'entrée de la caverne; alors, une voix s'approcha de lui, disant: Que fais-tu là, Elie?
Elijah chun hichu ajah phat in, amai chu apon in akikhun, apot doh in songko koma chun aga dingin ahi. Ogin khat ahung ging in, “Elijah hi kom munahi ipi bol nahim?” ati.
14 Et le prophète répondit: J'ai eu le cœur plein de zèle pour le Seigneur Tout-Puissant, parce que les fils d'Israël ont abandonné votre alliance, renversé vos autels, et tué par l'épée vos prophètes; seul j'ai survécu, et ils en veulent à ma vie.
Aman adonbut’in, “Keiman Pakai, Pathen hatchungnung kin kabol hi ka lunglut behseh jengin, ahinlah Israel mipite hin Pakai toh akitepnau asukeh un, na maicham asu chip un na Themgao te jouse athat gam un keima bou asoh cha ka hin tun kei jong eithat go tauvin ahi,” ati.
15 Et le Seigneur lui dit: Pars, remets-toi en marche, prends le chemin du désert de Damas, tu iras, et tu sacreras Azaël pour être roi de Syrie.
Hichun Pakaiyin, “Nahung na lang mama a nung chekit’in lang Damascus gamthip noilang khu na galhun tengleh Syria te leng dingin Hazael khu thao ganu in,” ati.
16 Et tu sacreras Jéhu, fils de Namsi, pour être roi d'Israël; et tu sacreras Elisée, fils de Saphat, pour être prophète après toi.
“Hichejou teng chuleh Israelte leng dingin Nimshi tupa Jehu khu thao nu in, chuleh nang khel’a ka Themgao dingin Abel-meholah khopia konin Shaphat chapa Elisha khu thao nu in,
17 Celui qu'épargnera l'épée d'Azaël, Jéhu le mettra à mort; celui qu'épargnera l'épée de Jéhu, Elisée le mettra à mort.
Hazael akona jamdoh chu Jehu in atha ding Jehu a kona jamdoh chu Elisha in atha ding ahi,” ati.
18 Et je me réserve, en Israël, sept mille hommes, les seuls qui n'aient point fléchi le genou devant Baal, les seuls dont la bouche ne l'ait point adoré.
“Tujengin jong Baal masanga kun khalou leh akam ajong chop khalou hel cheh adang jasagi Israel sung ah kanei nalaije,” ati.
19 Et Elie partit de ce lieu, et il trouva Elisée, fils de Saphat; celui-ci labourait avec des bœufs; il avait devant lui douze attelages, et seul il les conduisait. Le prophète alla droit à Elisée, et jeta sur lui son manteau de peau de brebis.
Hitichun Elijah chu achen, Shaphat chapa Elisha chu aloukhoi na aga mun ahi. Loulaiya chu bongchal to somleni aumin, ahin Elisha chun somleni channa chu mangchan lou ana khoijin ahi. Elija chu aganailut in apon chu achunga aga sep lhan achemang tai.
20 Et Elisée abandonna ses bœufs; il suivit à grands pas Elie, et il lui dit: Je vais embrasser mon père; puis, je t'accompagnerai. Elie reprit: Reviens, car j'ai travaillé pour toi.
Elishan jong abongchal ading teni chu adalhan, Elijah nung adel in, “Amasan ka nule kapa a vailhah nan gabeng chop ingting nahinjui nang’e,” aga tin ahi. Elijah in adonbut in, “Kinungle jengin, amavang ken ka bol peh ipi ham gel in,” ati.
21 Et il s'éloigna d'Elie, il prit ses couples de bœufs, il les sacrifia, il les fit cuire avec l'attirail des attelages, il les donna au peuple, et il mangea; enfin il rejoignit Elie et il le servit.
Hichun Elisha akinung le in bongchal chu athat in a loukhoi na thing chu atih in bongchal chu ahon na in amang tan ahi. Aman khopi mite akhom khomin, sa chu a nehsah soh keijin ahi. Hichejou chun Elijah nung chu ajuijin a lhachan apang tan ahi.

< 1 Rois 19 >