< Jérémie 11 >

1 La parole adressée à Jérémie par l’Eternel était ainsi conçue:
Ko e folofola naʻe hoko kia Selemaia meia Sihova, ʻo pehē,
2 "Ecoutez les termes de cette alliance, et vous les redirez aux gens de Juda et aux habitants de Jérusalem.
“Mou fanongo ki he ngaahi lea ʻoe fuakava ni, pea ke lea ki he kau tangata ʻo Siuta, pea mo e kakai ʻo Selūsalema;
3 Tu leur diras: Ainsi parle l’Eternel, Dieu d’Israël: Maudit soit l’homme qui n’écoutera pas les termes de cette alliance,
Pea ke pehē kiate kinautolu, ʻoku pehē mai ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli; ‘ʻE malaʻia ʻae tangata ʻaia ʻoku ʻikai talangofua ki he ngaahi lea ʻoe fuakava ni,
4 que j’ai dictée à vos ancêtres à l’époque où je les ai fait sortir du pays d’Egypte, de ce creuset de fer, en disant: Ecoutez ma voix, conformez-vous à tous les ordres que je vous prescris, alors vous serez mon peuple et je serai votre Dieu;
‌ʻAia naʻaku fekau ki hoʻomou ngaahi tamai ʻi he ʻaho naʻaku ʻomi ai ʻakinautolu mei he fonua ko ʻIsipite, mei he tutuʻanga ukamea,’ ʻo pehē, ‘Mou talangofua ki hoku leʻo, pea fai ʻo hangē ko e meʻa kotoa pē ʻoku ou fekau kiate kimoutolu: ko ia te mou hoko ai ko hoku kakai, pea te u hoko ko homou ʻOtua:
5 de manière à accomplir le serment que j’ai fait à vos ancêtres de leur donner un pays où coulent le lait et le miel, comme cela s’est réalisé aujourd’hui!" Je répondis par ces mots: "Amen, ô Eternel!"
Koeʻuhi ke u fakamoʻoni ʻae fuakava ʻaia naʻaku fuakava ʻaki ki hoʻomou ngaahi tamai, ke foaki kiate kinautolu ʻae fonua ʻoku mahu ʻi he huʻahuhu mo e honi, ʻo hangē ko ia he ʻaho ni.” Pea ne u toki lea, ʻo pehē, “Ke pehē pe, ʻE Sihova.”
6 Et l’Eternel me dit: "Publie toutes ces paroles dans les villes de Juda et dans les rues de Jérusalem, savoir: Ecoutez les termes de cette alliance, et mettez-les à exécution;
Pea naʻe toki pehē ʻe Sihova kiate au, “Ke ke fakahā ʻae ngaahi lea ni kotoa ki he ngaahi kolo ʻo Siuta, mo e ngaahi hala ʻi Selūsalema, ʻo pehē, Mou fanongo ki he ngaahi lea ʻoe fuakava ni, pea fai ki ai.
7 car j’ai dûment averti vos ancêtres dès le jour où je les ai fait monter du pays d’Egypte jusqu’à ce jour, je les ai avertis chaque matin en disant: Ecoutez ma voix!
He naʻaku ako lahi ki hoʻomou ngaahi tamai, ʻi he ʻaho naʻaku ʻomi ai ʻakinautolu mei he fonua ko ʻIsipite, ʻo aʻu ki he ʻaho ni, ʻo tuʻu hengihengi hake pe ʻo ako, ʻo pehē, Mou talangofua ki hoku leʻo.
8 Mais ils n’ont pas écouté, ils n’ont pas prêté l’oreille, ils ont suivi chacun les penchants de leur coeur pervers; aussi leur ai-je appliqué toutes les clauses du contrat que je leur avais ordonné de respecter et qu’ils n’ont pas respectées."
Ka naʻe ʻikai te nau talangofua, pe fakatokangaʻi honau telinga, ka naʻa nau taki taha muimui ki he holi ʻa hono loto kovi; ko ia te u ʻomi ai kiate kimoutolu ʻae ngaahi lea kotoa pē ʻoe fuakava ni, ʻaia naʻaku fekau ke nau fai; ka naʻe ʻikai te nau fai ki ai.”
9 Et l’Eternel me dit: "Il s’est formé un complot parmi les gens de Juda et les habitants de Jérusalem.
Pea naʻe pehē ʻe Sihova kiate au, “ʻOku ʻi he kakai ʻo Siuta mo e kau nofoʻanga ʻo Selūsalema ʻae puleaki.
10 Ils sont retournés aux fautes de leurs premiers aïeux, qui avaient refusé d’obéir à mes paroles; eux aussi s’attachent à des dieux étrangers pour les servir: la maison d’Israël et la maison de Juda ont rompu l’alliance que j’avais contractée avec leurs ancêtres."
Kuo nau foki ki mui ki he hia ʻo ʻenau mātuʻa ʻi muʻa, ʻakinautolu naʻe ʻikai te nau tokanga ki heʻeku lea; pea naʻa nau muimui ki he ngaahi ʻotua kehe mo tauhi ki ai: kuo maumauʻi ʻeku fuakava ʻe he fale ʻo ʻIsileli mo e fale ʻo Siuta ʻaia ne u fai mo ʻenau ngaahi tamai.
11 C’Est pourquoi ainsi parle l’Eternel: "Voici, je fais fondre sur eux des calamités dont ils ne pourront s’échapper; alors ils crieront vers moi et je ne les écouterai point.
“Ko ia, ʻoku pehē ʻe Sihova, ‘Vakai, te u ʻomi ʻae kovi kiate kinautolu, ʻaia ʻe ʻikai te nau faʻa hao mei ai; pea kapau te nau tangi kiate au, ʻe ʻikai te u fanongo kiate kinautolu.
12 Les villes de Juda et les habitants de Jérusalem pourront aller implorer les dieux auxquels ils brûlent de l’encens; mais ceux-ci seront impuissants à les secourir au temps de leur malheur.
Pea ʻe toki ʻalu ʻae ngaahi kolo ʻo Siuta, mo e kakai ʻo Selūsalema, ʻo tangi ki honau ngaahi ʻotua ʻaia naʻa nau ʻatu ki ai ʻae meʻa namu kakala: ka e ʻikai siʻi te nau fakamoʻui ʻakinautolu ʻi he ʻaho ʻo ʻenau mamahi.
13 Car aussi nombreux que tes villes sont tes dieux, ô Juda; aussi nombreux que les rues de Jérusalem sont les autels élevés par vous à un culte honteux, les autels pour encenser Baal!
He ʻoku hangē ko hono tokolahi ʻo ho ngaahi kolo, ʻoku pehē hono tokolahi ʻo ho ngaahi ʻotua, ʻE Siuta; pea hangē ko e lau ʻoe ngaahi hala ʻi Selūsalema kuo mou fokotuʻu ʻae feilaulauʻanga ki he meʻa fakamā, ʻio ʻae ngaahi feilaulauʻanga ke tutu ai ʻae meʻa namu kakala kia Peali.’
14 Quant à toi, ne prie pas en faveur de ce peuple; ne m’invoque ni ne me supplie pour lui, car je n’écouterai pas à l’heure où ils s’adresseront à moi à cause de leurs maux.
“Ko ia ʻoua te ke hūfia ʻae kakai ni; pe hiki hake ha tangi pe hū koeʻuhi ko kinautolu: koeʻuhi ʻe ʻikai te u fanongo kiate kinautolu ʻi he ʻaho te nau tangi ai kiate au ʻi heʻenau mamahi.
15 Que vient faire mon bien-aimé dans ma maison? Il commet des indignités en nombre! A quoi bon cette chair consacrée qui provient de tes mains? Quand tu fais le mal, alors tu triomphes!
Ko e hā ʻoku kei nofo ai ʻa hoku ʻofaʻanga ʻi hoku fale, ka kuo fai kovi ia mo e tokolahi? ʻE maʻu meiate koe ʻae fuakava mo e kakano māʻoniʻoni? ʻI hoʻo fai meʻa kovi naʻa ke fiefia ai.
16 Dieu t’avait dénommé "olivier verdoyant, remarquable par la beauté de son fruit", mais, au bruit d’un terrible fracas, il y a mis le feu et ses rameaux ont volé en éclats.
Pea naʻe ui ho hingoa ʻe Sihova, “Ko e ʻolive mata, ʻoku matamatalelei, pea fua lelei:” kuo ne tutu ʻaki ia ʻae afi ʻi he longoaʻa lahi, pea kuo vela hono ngaahi vaʻa.
17 L’Eternel-Cebaot qui t’avait planté a décrété ta ruine, causée par le mal que se sont fait à elles-mêmes la maison d’Israël et la maison de Juda en m’irritant, en encensant Baal.
He ko Sihova ʻoe ngaahi kautau, ʻaia naʻa ne tō koe, kuo ne fakahā kiate koe ʻae kovi, koeʻuhi ko e kovi ʻae fale ʻo ʻIsileli, pea mo e fale ʻo Siuta, ʻaia kuo nau fai ke fakahouhau ʻaki au ʻi heʻenau feilaulau ʻaki ʻae meʻa namu kakala kia Peali.”
18 L’Eternel m’a instruit; je sais, depuis que tu m’as rendu témoin de leurs oeuvres,
Pea kuo fakaʻilo ia kiate au ʻe Sihova, pea ʻoku ou ʻilo ia: pea naʻa ke fakahā kiate au ʻenau ngaahi faianga.
19 que j’étais, moi, semblable à une brebis docile qu’on mène à l’abattoir; ce que je ne savais pas, c’est que c’était contre moi qu’ils formaient de mauvais desseins: "Allons, détruisons l’arbre dans sa sève, extirpons-le de la terre des vivants, et que son nom ne soit plus mentionné!"
Ka naʻaku hangē ko e lami pe ha pulu ʻaia ʻoku ʻomi ke tāmateʻi; pea naʻe ʻikai te u ʻiloʻi kuo nau fakakaukau ʻae tauhele kiate au, ʻo pehē, “Ke tau fakaʻauha ʻae ʻakau mo hono fua, pea ke tau tuʻusi ia mei he fonua ʻoe moʻui, ke ʻoua naʻa toe manatuʻi ʻa hono hingoa.”
20 Mais l’Eternel-Cebaot est un Juge intègre, sondant les reins et le coeur: je verrai la vengeance que tu tireras d’eux, car c’est à toi que je confie ma cause.
Ka ko koe, ʻE Sihova ʻoe ngaahi kautau, ʻa koe ʻoku ke fakamaau totonu, mo hakule ʻae ngaahi holi mo e loto, tuku ke u mamata ki ho houhau kiate kinautolu: he kuo u fakahā ʻeku meʻa kiate koe.”
21 C’Est pourquoi ainsi parle l’Eternel-Cebaot au sujet des gens d’Anatot qui en veulent à ta vie et te disent: "Ne prophétise plus au nom de l’Eternel, si tu ne veux pas mourir de notre main!"
“Ko ia ʻoku pehē ʻe Sihova ki he kau tangata ʻo ʻAnatoti, ʻakinautolu ʻoku kumi hoʻo moʻui, ʻonau pehē, ‘ʻOua te ke kikite ʻi he huafa ʻo Sihova, telia naʻa ke mate koe ʻi homau nima:’
22 Oui, ainsi parle l’Eternel-Cebaot: "Je vais sévir contre eux: les jeunes gens périront par le glaive, leurs fils et leurs filles périront par la famine.
Ko ia ʻoku pehē mai ʻe Sihova ʻoe ngaahi kautau, ‘Vakai, te u tautea ʻakinautolu: ʻe mate honau kau talavou ʻi he heletā; pea ʻe mate honau ngaahi foha, mo honau ngaahi ʻofefine ʻi he honge:
23 Il ne leur demeurera aucun reste, quand je ferai arriver la catastrophe sur les gens d’Anatot, l’année de leur châtiment."
Pea ʻe ʻikai kei toe ha kakai ʻiate kinautolu: he te u ʻomi ʻae kovi ki he kakai ʻo ʻAnatoti, ʻio, ko e taʻu ʻoe ʻaʻahi kiate kinautolu.’”

< Jérémie 11 >