< Genèse 15 >

1 Après ces faits, la parole du Seigneur se fit entendre à Abram, dans une vision, en ces termes: "Ne crains point, Abram: je suis un bouclier pour toi; ta récompense sera très grande"
Pea hili ʻae ngaahi meʻa ni, naʻe haʻu ʻae folofola ʻa Sihova kia ʻEpalame ʻi he meʻa hā mai ʻo pehē, “ʻOua naʻa ke manavahē ʻEpalame: ko ho ungaʻanga au, mo ho totongi lahi ʻaupito.”
2 Abram répondit: "Dieu-Éternel, que me donnerais-tu, alors que je m’en vais sans postérité et que le fils adoptif de ma maison est un Damascénien, Eliézer?"
Pea pehēange ʻe ʻEpalame, “E Sihova ko e ʻOtua, ko e hā te ke foaki kiate au, he ʻoku ou masiva fānau, pea ko e tauhi ʻo hoku ʻapi, ko e ʻEliesa ni ʻo Tamasikusi?”
3 "Certes, disait Abram, tu ne m’as pas donné de postérité, et l’enfant de ma maison sera mon héritier."
Pea pehē ʻe ʻEpalame, “Vakai, naʻe ʻikai te ke foaki kiate au ha hako; pea vakai, ko e taha naʻe fānau ʻi hoku fale, ko hoku hoko ia.”
4 Mais voici que la parole de l’Éternel vint à lui, disant: "Celui-ci n’héritera pas de toi; c’est bien un homme issu de tes entrailles qui sera ton héritier."
Pea ʻiloange, naʻe folofola mai ʻa Sihova kiate ia, ʻo pehē, “ʻOku ʻikai ko ho hoko ia: ka ko ia ʻe tupu mei ho fatu ʻoʻou ko ho hoko ia.”
5 Il le fit sortir en plein air, et dit: "Regarde le ciel et compte les étoiles: peux-tu en supputer le nombre? Ainsi reprit-il, sera ta descendance."
Pea ne taki atu ia kituaʻā, ʻo ne pehē, “Hanga hake ni ki he langi, ʻo lau ʻae ngaahi fetuʻu, ʻo kapau te ke faʻa lau ia; pea ne pehē kiate ia, E tatau mo ia ho hako.”
6 Et il eut foi en l’Éternel, et l’Éternel lui en fit un mérite.
Pea naʻe tui ia kia Sihova; pea naʻe lau ia kiate ia, ko e māʻoniʻoni.
7 Et il lui dit: "Je suis l’Éternel, qui t’ai tiré d’Our-Kasdim, pour te donner ce pays en possession."
Pea naʻa ne pehē kiate ia, “Ko au ko Sihova, naʻaku ʻomi koe mei Ua, ʻi Kalitia, ke foaki kiate koe ʻae fonua ni, ke ke maʻu moʻou.”
8 Il répondit: "Dieu-Éternel, comment saurai-je que j’en suis possesseur?"
Pea ne pehē ʻe ia, “E Sihova ko e ʻOtua, te u ʻilo ʻi he ha te u maʻu ia?
9 Il lui dit: "Prépare-moi une génisse âgée de trois ans, une chèvre de trois ans, un bélier de trois ans, une tourterelle et une jeune colombe."
Pea ne pehē kiate ia, “Toʻo mai maʻaku ʻae pulu fefine mui ʻoku tolu taʻu hono motuʻa, mo e kosi fefine ʻoku tolu taʻu hono motuʻa, mo e sipitangata ʻoku tolu taʻu hono motuʻa, mo e kulukulu mo e lupe mui.”
10 Abram prit tous ces animaux, divisa chacun par le milieu, et disposa chaque moitié en regard de l’autre; mais il ne divisa point les oiseaux.
Pea ne toʻo ʻae ngaahi meʻa ni kotoa pē, ʻo ne fahiua ʻakinautolu, ʻo tuku fakaholo ʻae ngaahi konga kotoa pē, ka naʻe ʻikai te ne fahiʻi ʻae fanga manupuna.
11 Les oiseaux de proie s’abattirent sur les corps; Abram les mit en fuite.
Pea ʻi he lolofa mai ʻae fanga manupuna ki he ngaahi ʻangaʻanga, naʻe fakahēhē ia ʻe ʻEpalame.
12 Le soleil étant sur son déclin, une torpeur s’empara d’Abram: tandis qu’une angoisse sombre profonde pesait sur lui.
Pea ʻi he kamata tō ʻae laʻā, naʻe hoko ʻae mohe maʻu kia ʻEpalame: pea vakai naʻe tō kiate ia ʻae fuʻu manavahē ʻoe fakapoʻuli lahi.
13 Dieu dit à Abram: "Sache-le bien, ta postérité séjournera sur une terre étrangère, où elle sera asservie et opprimée, durant quatre cents ans.
Pea naʻe pehē kia ʻEpalame, “Ke ke ʻilo pau eni, ʻe nofo ʻāunofo ho hako ʻi ha fonua ʻoku ʻikai ʻonautolu, pea te nau tauhi ʻakinautolu; pea te nau fakamamahi ʻakinautolu ʻi he taʻu ʻe fāngeau.
14 Mais, à son tour, la nation qu’ils serviront sera jugée par moi; et alors ils la quitteront avec de grandes richesses.
Pea ko e puleʻanga ko ia te nau ngāue ki ai, te u fakamaauʻi foki: pea hili ia te nau haʻu mei ai mo e koloa lahi.
15 Pour toi, tu rejoindras paisiblement tes pères; tu seras enterré après une vieillesse heureuse.
Pea te ke ʻalu koe ki hoʻo ngaahi tamai ʻi he fiemālie: ʻe pekia koe ʻoka ke ka motuʻa lelei.
16 Mais la quatrième génération reviendra ici, parce qu’alors seulement la perversité de l’Amorréen sera complète."
Pea ʻi hono fā ʻoe toʻutangata te nau toe haʻu ki heni; he ʻoku teʻeki ai fonu ʻae angahala ʻae kakai ʻAmoli.”
17 Cependant le soleil s’était couché, et l’obscurité régnait: voici qu’un tourbillon de fumée et un sillon de feu passèrent entre ces chairs dépecées.
Pea ʻi he tō ʻae laʻā pea poʻuli, vakai, naʻe ʻi ai ʻae afi kakaha kuo kohu, mo e maama ulo naʻe ʻalu ʻi he vahaʻa ʻoe ngaahi konga [manu].
18 Ce jour-là, l’Éternel conclut avec Abram un pacte, en disant: "J’Ai octroyé à ta race ce territoire, depuis le torrent d’Egypte jusqu’au grand fleuve, le fleuve d’Euphrate:
‌ʻI he ʻaho ko ia naʻe fai ʻe Sihova ʻae fuakava mo ʻEpalame, ʻo pehē, “Kuo u tuku ki ho hako ʻae fonua ni, mei he vaitafe ʻo ʻIsipite ʻo aʻu ki he vaitafe lahi, ʻaia ko e ʻIufaletesi.
19 le Kénéen, le Kenizzéen, le Kadmonéen;
Ko e kakai Kena, mo e kakai Kenisai mo e kakai Katimona.
20 le Héthéen, le Phérézéen, les Rephaim;
Mo e kakai Heti, mo e kakai Pelisi, mo e kakai Lifeime,
21 l’Amorréen, le Cananéen, le Ghirgachéen et le Jébuséeen."
Mo e kakai ʻAmoli, mo e kakai Kēnani, mo e kakai Kilikesa, mo e kakai Sepusi.”

< Genèse 15 >