< Deutéronome 4 >

1 "Maintenant donc, ô Israël! Ecoute les lois et les règles que je t’enseigne pour les pratiquer, afin que vous viviez et que vous arriviez à posséder le pays que l’Éternel, Dieu de vos pères, vous donne.
Ita, Israel, denggem dagiti linteg ken annuroten nga isurok kadakayo, tapno aramidenyo dagitoy; tapno agbiagkayo ket serreken ken tagikuaenyo ti daga nga it-ited kadakayo ni Yahweh a Dios dagiti ammayo.
2 N’Ajoutez rien à ce que je vous prescris et n’en retranchez rien, de manière à observer les commandements de l’Éternel, votre Dieu, tels que je vous les prescris.
Saanyo a nayunan dagiti sasao nga ibilinko kadakayo, wenno kissayan dagitoy, tapno masalimetmetanyo dagiti bilbilin ni Yahweh a Diosyo nga ibilinko kadakayo.
3 Ce sont vos propres yeux qui ont vu ce que l’Éternel a fait à l’occasion de Baal-Peor: quiconque s’était abandonné à Baal-Peor, l’Éternel, ton Dieu, l’a exterminé du milieu de toi.
Nakitayo ti inaramid ni Yahweh gapu iti Baal Peor; gapu ta amin a tattao a simmurot iti Baal ti Peor, dinadael ida ni Yahweh a Diosyo manipud kadakayo.
4 Et vous qui êtes restés fidèles à l’Éternel, votre Dieu, vous êtes tous vivants aujourd’hui!
Ngem dakayo a kimpet kenni Yahweh a Diosyo ket sibibiag ita nga aldaw, tunggal maysa kadakayo.
5 Voyez, je vous ai enseigné des lois et des statuts, selon ce que m’a ordonné l’Éternel, mon Dieu, afin que vous vous y conformiez dans le pays où vous allez entrer pour le posséder.
Adtoy, insurok kadakayo dagiti linteg ken dagiti annuroten, a kas iti imbilin ni Yahweh a Diosko kaniak, a rumbeng nga aramidenyo ti kasta iti tengnga ti daga a papananyo tapno tagikuaen daytoy.
6 Observez-les et pratiquez-les! Ce sera là votre sagesse et votre intelligence aux yeux des peuples, car lorsqu’ils auront connaissance de toutes ces lois, ils diront: "Elle ne peut être que sage et intelligente, cette grande nation!"
Salimetmetan ken aramidenyo ngarud dagitoy; ta daytoy ti kinasirib ken pannakaawatyo iti imatang dagiti tattao a makangngegto kadagitoy nga alagaden ket kunaenda, 'Pudno a masirib ken mannakaawat a tattao daytoy a dakkel a nasion.'
7 En effet, où est le peuple assez grand pour avoir des divinités accessibles, comme l’Éternel, notre Dieu, l’est pour nous toutes les fois que nous l’invoquons?
Ta ania ti sabali pay a dakkel nasion nga adda sadiay nga addaan iti dios nga asideg unay kadakuada, a kas kenni Yahweh a Diostayo tunggal umawagtayo kenkuana?
8 Et où est le peuple assez grand pour posséder des lois et des statuts aussi bien ordonnés que toute cette doctrine que je vous présente aujourd’hui?
Ania ti sabali pay a dakkel a nasion nga adda sadiay nga addaan kadagiti linteg ken kadagiti annuroten a nakalinlinteg a kas kadagitoy amin a linteg nga isagsaganak iti sangoananyo ita nga aldaw?
9 Mais aussi garde-toi, et évite avec soin, pour ton salut, d’oublier les événements dont tes yeux furent témoins, de les laisser échapper de ta pensée, à aucun moment de ton existence! Fais-les connaître à tes enfants et aux enfants de tes enfants!
Siputam laeng ken annadam a nasayaat ti bagim, tapno saanmo a malipatan dagiti banbanag a nakitam, tapno saanda a panawan ti pusom iti amin nga al-aldaw ti biagmo. Ipakaammom ketdi dagitoy kadagiti annakmo ken kadagiti annak dagiti annakmo—
10 N’Oublie pas ce jour où tu parus en présence de l’Éternel, ton Dieu, au Horeb, lorsque l’Éternel m’eut dit: "Convoque ce peuple de ma part, je veux leur faire entendre mes paroles, afin qu’ils apprennent à me révérer tant qu’ils vivront sur la terre, et qu’ils l’enseignent à leurs enfants."
ti aldaw a nagtakderka iti sangoanan ni Yahweh a Diosmo idiay Horeb, idi kinuna ni Yahweh kaniak, 'Ummongem kaniak dagiti tattao, ket ipangngegko kadakuada dagiti sasaok, tapno masursuroda ti agbuteng kaniak iti amin nga al-aldaw ti panagbiagda iti rabaw ti daga, ken tapno maisuroda dagiti annakda.'
11 Vous vous approchâtes alors, et vous fîtes halte au pied de la montagne; et la montagne était embrasée de feux qui s’élevaient jusqu’au ciel, et voilée de nuages et de brume.
Immasidegkayo ket nagtakderkayo iti sakaanan ti bantay. Immapuy ti bantay agingga iti langit, nga addaan iti kinasipnget, ulep, ken napuskol a kinasipnget.
12 Et l’Éternel vous parla du milieu de ces feux; vous entendiez le son des paroles, mais vous ne perceviez aucune image, rien qu’une voix.
Nagsao ni Yahweh kadakayo manipud iti tengnga ti apuy; nangngegyo ti timek nga addaan kadagiti sasao, ngem awan ti langa a nakitayo; timek laeng ti nangngegyo.
13 Et il vous promulgua son alliance, qu’il vous enjoignait d’observer, à savoir les dix paroles. Puis il les écrivit sur deux tables de pierre.
Inwaragawagna kadakayo ti tulagna nga imbilinna kadakayo nga aramidenyo, ti Sangapulo a Bilin. Insuratna dagitoy iti dua a tapi ti bato.
14 Quant à moi, l’Éternel m’ordonna en ce temps-là de vous exposer des lois et des statuts, que vous aurez à observer dans le pays où vous allez pour en prendre possession.
Imbilin kaniak ni Yahweh iti dayta a tiempo nga isurok kadakayo dagiti alagaden ken ordinansa, tapno aramidenyo dagitoy iti daga a papananyo a tagikuaen.
15 Prenez donc bien garde à vous-mêmes! Car vous n’avez vu aucune figure, le jour où le Seigneur vous parla sur le Horeb du milieu du feu;
Annadanyo ngarud a naimbag dagiti bagbagiyo, ta awan ti nakitayo nga aniaman a langa iti aldaw a nagsao kadakayo ni Yahweh idiay Horeb manipud iti tengnga ti apuy.
16 craignez de vous pervertir en vous fabriquant des idoles, représentation ou symbole de quoi que ce soit: image d’un individu mâle ou femelle;
Agannadkayo ta saanyo a dadaelen dagiti bagbagiyo ket agaramidkayo iti maysa a nakitikitan a ladawan a kalanglanga ti aniaman a parsua, ti langa ti lalaki wenno babai a tao,
17 image de quelque animal terrestre; image d’un volatile quelconque, qui vole sous le ciel;
wenno ti kalanglanga ti aniaman nga ayup nga adda iti rabaw ti daga, wenno ti kalanglanga ti aniaman nga adda payakna a billit nga agtaytayab kadagiti langlangit,
18 image de ce qui rampe sur le sol, ou de tout poisson qui vit dans les eaux au-dessous de la terre.
wenno ti kalanglanga ti aniaman nga agkarkarayam iti daga, wenno ti kalanglanga ti aniaman a lames nga adda iti danum iti babaen ti daga.
19 Tu pourrais aussi porter tes regards vers le ciel et, en voyant le soleil, la lune, les étoiles, toute la milice céleste, tu pourrais te laisser induire à te prosterner devant eux et à les adorer: or, c’est l’Éternel, ton Dieu, qui les a donnés en partage à tous les peuples sous le ciel.
Agannadka no ikitam dagiti matam kadagiti langit ket makitam ti init, ti bulan, ken dagiti bituen—amin a buyot dagiti langlangit—agannadka a saanka a maguyugoy nga agrukbab ken agdayaw kadagitoy— insaad ni Yahweh a Diosmo dagitoy a banbanag sadiay para kadagiti amin a tattao nga adda iti babaen ti entero a tangatang.
20 Mais vous, l’Éternel vous a adoptés, il vous a arrachés de ce creuset de fer, l’Egypte, pour que vous fussiez un peuple lui appartenant, comme vous l’êtes aujourd’hui.
Ngem innalanakayo ni Yahweh ken inruarnakayo iti urno a landok, manipud Egipto, tapno agbalinkayo a tattao a bukodna a tawid, a kasla kadakayo ita nga aldaw.
21 L’Éternel s’est courroucé contre moi à cause de vous; il a juré que je ne franchirai pas le Jourdain que je n’entrerai point dans ce bon pays que l’Éternel, ton Dieu, te donne en héritage.
Maysa pay, nakaunget ni Yahweh kaniak gapu kadakayo; insapatana a rumbeng a saanak a bumallasiw iti Jordan, ken rumbeng a saanak a mapan iti dayta a nadam-eg a daga, ti daga nga it-ited ni Yahweh a Diosmo kenka a kas tawid.
22 Ainsi je mourrai dans ce pays-ci, je ne passerai point le Jourdain; mais vous, vous irez, et vous prendrez possession de cette belle contrée.
Ngem ketdi, masapul a matayak iti daytoy a daga; masapul a saanak a bumallasiw iti Jordan; ngem bumallasiwkayo ket tagikuaenyo dayta a nasayaat a daga.
23 Prenez garde d’oublier l’alliance que l’Éternel, votre Dieu, a contractée avec vous, de vous faire une idole, une image quelconque, que l’Éternel, ton Dieu, t’a défendue.
Annadanyo dagiti bagbagiyo, tapno saanyo a malipatan ti tulag ni Yahweh a Diosyo nga inaramidna kadakayo, ket agaramidkayo para kadagiti bagbagiyo iti nakitikitan a ladawan a kalanglanga ti aniaman nga imparit ni Yahweh a Diosyo nga aramidenyo.
24 Car l’Éternel, ton Dieu, est un feu dévorant, une divinité jalouse!
Ta ni Yahweh a Diosyo ket maysa a mangal-alun-on nga apuy, managimon a Dios.
25 Quand vous aurez engendré des enfants, puis des petits-enfants, et que vous aurez vieilli sur cette terre; si vous dégénérez alors, si vous fabriquez une idole, image d’un être quelconque, faisant ainsi ce qui déplaît à l’Éternel, ton Dieu, et l’offense,
Inton maaddaanka iti annak ken appoko, ken inton addakayon iti dayta a daga iti atiddog a panawen, ket no dadaelenyo dagiti bagbagiyo ket agaramidkayo iti nakitikitan a ladawan a kalanglanga ti aniaman a banag, ken aramidenyo ti dakes iti imatang ni Yahweh a Diosmo, tapno pagpungtotenyo isuna—
26 j’en prends à témoin contre vous, aujourd’hui, les cieux et la terre, vous disparaîtrez promptement de ce pays pour la possession duquel vous allez passer le Jourdain; vous n’y prolongerez pas vos jours, vous en serez proscrits au contraire!
Awagak ti langit ken daga nga agsaksi a maibusor kadakayo ita nga aldaw, a mapukawkayonto iti mabiit iti daga a papananyo iti ballasiw ti Jordan a tagikuaenyo; saanyonto a mapaatiddog dagiti aldawyo sadiay, ngem naan-anay a madadaelkayonto.
27 L’Éternel vous dispersera parmi les peuples, et vous serez réduits à un misérable reste au milieu des nations où l’Éternel vous conduira.
Iwarawaranakayonto ni Yahweh kadagiti tattao, ket bassitto laeng ti mabati a bilangyo kadagiti nasion, a pangituronganto ni Yahweh kadakayo.
28 Là, vous serez soumis à ces dieux, œuvre des mains de l’homme, dieux de bois et de pierre, qui ne voient ni n’entendent, qui ne mangent ni ne respirent.
Agserbikayonto kadagiti sabali a dios sadiay, ti aramid dagiti ima dagiti tattao, kayo ken bato, a saan a makakita, makangngeg, makapangan, wenno makaangot.
29 C’Est alors que tu auras recours à l’Éternel, ton Dieu, et tu le retrouveras, si tu le cherches de tout ton cœur et de toute ton âme.
Ngem sapulenyonto ni Yahweh a Diosyo manipud sadiay, ket masarakanyonto isuna, no birukenyo isuna iti amin a pusoyo ken iti amin a kararuayo.
30 Dans ta détresse, quand tu auras essuyé tous ces malheurs, après de longs jours tu reviendras à l’Éternel, ton Dieu, et tu écouteras sa voix.
No marirriribukankayo, ken inton dumteng amin dagitoy a banbanag kadakayo, kadagitoy maud-udi nga al-aldaw, agsublikayonto kenni Yahweh a Diosyo ket denggenyonto ti timekna.
31 Car, c’est un Dieu clément que l’Éternel, ton Dieu, il ne te délaissera pas, il ne consommera pas ta perte, et il n’oubliera point l’alliance de tes pères, l’alliance qu’il leur a jurée.
Ta ni Yahweh a Diosyo ket manangaasi a Dios; saannakayonto nga upayen wenno dadaelen, wenno lipaten ti tulagna kadagiti ammayo nga insapatana kadakuada.
32 De fait, interroge donc les premiers âges, qui ont précédé le tien, depuis le jour où Dieu créa l’homme sur la terre, et d’un bout du ciel jusqu’à l’autre, demande si rien d’aussi grand est encore arrivé, ou si l’on a ouï chose pareille!
Ta saludsodem man ita ti maipanggep kadagiti aldaw a napalabas, nga immun-una kenka: manipud iti aldaw a pinarsua ti Dios ti tao iti rabaw ti daga, ken manipud iti pungto ti langit agingga iti bangir, saludsodem no adda ti kasla iti kastoy a naindaklan a banag, wenno adda nangngeg a kasla iti daytoy?
33 Quel peuple a entendu, comme tu l’as entendue, la voix de Dieu parlant du sein de la flamme, et a pu vivre?
Nangngeg kadi dagiti tattao iti kaano man ti timek ti Dios nga agsasao manipud iti tengnga ti apuy, a kas iti nangngegyo, ket nagbiagkayo?
34 Et quelle divinité entreprit jamais d’aller se chercher un peuple au milieu d’un autre peuple, à force d’épreuves, de signes et de miracles, en combattant d’une main puissante et d’un bras étendu, en imposant la terreur, toutes choses que l’Éternel, votre Dieu, a faites pour vous, en Egypte, à vos yeux?
Wenno pinadas kadi ti Dios a mapan ket mangala iti maysa a nasion iti tengnga ti maysa pay a nasion, babaen kadagiti pannubok, babaen kadagiti pagilasinan, ken babaen kadagiti nakakaskasdaaw, ken babaen iti gubat, ken babaen iti nabileg nga ima, ken babaen iti panangipakita iti dakkel a pannakabalin, ken babaen kadagiti napalalo a panangbutbuteng, a kas iti amin a banag nga inaramid ni Yahweh a Diosyo kadakayo idiay Egipto iti sangoananyo?
35 Toi, tu as été initié à cette connaissance: que l’Éternel seul est Dieu, qu’il n’en est point d’autre.
Naipakita kadakayo dagitoy a banbanag, tapno maammoanyo a ni Yahweh ket Dios, ken awanen ti sabali pay malaksid kenkuana.
36 Du haut du ciel il t’a fait entendre sa voix pour te discipliner; sur la terre il t’a fait voir son feu imposant, et du milieu de ce feu tu as entendu ses paroles.
Manipud langit ket impangngegna kadakayo ti timekna, tapno mabilinnakayo; impakitana kadakayo ti nasantoan nga apuyna ditoy rabaw ti daga; nangngegyo dagiti sasaona manipud iti tengnga ti apuy.
37 Et parce qu’il a aimé tes ancêtres, il a adopté leur postérité après eux, et il t’a fait sortir sous ses yeux, par sa toute-puissance, de l’Egypte,
Gapu ta inay-ayatna dagiti ammayo, pinilina dagiti kaputotanda a simmaruno kadakuada, ken inruarnakayo idiay Egipto babaen iti presensiana ken iti dakkel a pannakabalinna;
38 pour déposséder, à ton profit, des peuples plus grands et plus forts que toi; pour te conduire dans leur pays et te le donner en héritage, comme tu le vois aujourd’hui.
tapno pagtalawenna iti sangoananyo dagiti nasion a dakdakkel ken nabilbileg ngem dakayo, tapno ipannakayo, tapno itedna kadakayo ti dagada a kas tawid, agpapan ita nga aldaw.
39 Reconnais à présent, et imprime-le dans ton cœur, que l’Éternel seul est Dieu, dans le ciel en haut comme ici-bas sur la terre, qu’il n’en est point d’autres!
Ammoenyo ngarud ita nga aldaw, ken ikabilyo iti pusoyo, a ni Yahweh ket Dios sadi langit ken iti rabaw ti daga; awanen ti sabali.
40 Et tu observeras ses lois et ses commandements, que je te prescris aujourd’hui, pour ton bonheur et pour celui de tes enfants après toi, et afin que ton existence se prolonge sur cette terre que l’Éternel, ton Dieu, te donne à perpétuité."
Salimetmetanyo dagiti alagaden ken annurotenna nga ibilinko kadakayo ita nga aldaw, tapno sumayaatkayo ken dagiti annakyo a sumaruno kadakayo, ken tapno mapaatiddugyo dagiti al-aldawyo iti daga nga it-ited ni Yahweh a Diosyo kadakayo iti agnanayon.
41 C’Est alors que Moïse désigna trois villes en deçà du Jourdain, à l’orient,
Ket nangpili ni Moises iti tallo a siudad iti daya ti Jordan,
42 pour servir de refuge au meurtrier qui ferait mourir son prochain sans préméditation et sans avoir été précédemment son ennemi, afin qu’en se réfugiant dans une de ces villes, il pût sauver sa vie.
tapno mabalin a pagkamangan ti siasinoman kadakuada no nakapatay isuna iti sabali a tao a saanna nga inggagara, a saanna a kabusor iti napalabas. Babaen iti panagkamangna iti maysa kadagitoy a siudad, mabalin a makalasat isuna.
43 C’Étaient: Bécer, dans le désert, dans le plat pays appartenant à la tribut de Ruben; Ramoth, en Galaad, à la tribu de Gad, et Golân, dans le Basan, à celle de Manassé.
Dagitoy ket: ti Beser idiay let-ang, ti patad a pagilian para kadagiti Rubenitas; ti Ramot idiay Galaad para kadagiti Gaditas; ken ti Golan idiay Basan para kadagiti Manasesitas.
44 Or, ceci est la doctrine que Moïse exposa aux enfants d’Israël.
Daytoy ti linteg nga insaad ni Moises iti sangoanan dagiti tattao ti Israel;
45 Voici les avertissements, lois et règlements que Moïse donna aux enfants d’Israël après leur sortie d’Egypte,
dagitoy dagiti pammaneknek iti tulag, dagiti linteg, ken dadduma pay nga annuroten a sinao ni Moises kadagiti tattao ti Israel idi rimmuarda idiay Egipto,
46 au bord du Jourdain, dans la vallée qui fait face à Beth-Peor, dans le pays de Sihôn, roi des Amorréens, qui résidait à Hesbon, et qui fut vaincu par Moïse et les enfants d’Israël après leur sortie d’Egypte;
idi addada iti daya ti Jordan, iti tanap a batug ti Bet-peor, iti daga ni Sihon nga ari dagiti Amorreo, a nagnaed idiay Hesbon, a pinarmek da Moises ken dagiti tattao ti Israel idi rimmuarda idiay Egipto.
47 de sorte qu’ils prirent possession de son pays et de celui d’Og, roi du Basan, des pays de ces deux rois des Amorréens, situés en deçà du Jourdain, à l’orient:
Innalada a kas sanikua ti dagana, ken ti daga ni Og nga ari ti Basan—dagitoy dagiti dua nga ari dagiti Amorreo, nga adda iti labes ti Jordan nga agturong iti daya.
48 depuis Aroer, qui est au bord du torrent d’Arnon, jusqu’à la montagne de Ciôn, autrement le Hermon;
Dumanon daytoy a masakupan manipud Aroer, iti igid ti tanap ti Arnon, agingga iti Bantay Sirion (wenno Bantay Hermon),
49 et toute la Plaine du côté oriental du Jourdain jusqu’à la mer de la Plaine, sous le versant du Pisga.
ken nairaman ti amin a patad iti tanap ti Karayan Jordan, nga agpadaya iti labes ti Jordan, agingga iti baybay ti Araba, agingga kadagiti arisadsad ti Bantay Pisga.”

< Deutéronome 4 >