< Matthieu 26 >

1 Et il arriva, lorsque Jésus eut achevé tous ces discours, qu’il dit à ses disciples:
Jesuh naw acuna mtheimthangnake a jah pyen päng üng, axüisaw he üng,
2 Vous savez que la Pâque est dans deux jours, et le fils de l’homme est livré pour être crucifié.
“Lätnak Pawi a phanak vai mhnüp nghngih hlü hamki ti nami ksingki, Khyanga Capa kutlamktung üng ami hnim vaia man law khaie,” ti lü a jah mtheh.
3 Alors les principaux sacrificateurs et les anciens du peuple s’assemblèrent dans le palais du souverain sacrificateur, appelé Caïphe,
Acunüng, ktaiyü ngvaie, thumksinge ja, angvaie cun, ktaiyü ngvai säih Kaiphah ami tia abawi ima ngbum lawki he.
4 et tinrent conseil ensemble pour se saisir de Jésus par ruse et le faire mourir;
Jesuh ampyuaa man lü hnim khai hea cengkie.
5 mais ils disaient: Non pas pendant la fête, afin qu’il n’y ait pas de tumulte parmi le peuple.
“Acunsepi, lätnak pawi k’um üng ta käh pawh vai, khyang he suksak khaie ni,” ami ti.
6 Et comme Jésus était à Béthanie dans la maison de Simon le lépreux,
Jesuh Bethanih mlüh, mnehkse mnehki Sihmona ima veki.
7 une femme, ayant un vase d’albâtre [plein] d’un parfum de grand prix, vint à lui et le répandit sur sa tête comme il était à table.
Jesuh naw buh a ei k’um üng, nghnumi mat naw aphu küi alabasta ksi ng’ui um mat üng lawpüi lü, a lu khana a buih law.
8 Et les disciples, le voyant, en furent indignés, disant: À quoi bon cette perte?
Axüisawe naw hmuh u lü ami mlung so se, “Ivai ahikba a päihcaihsak ni?
9 Car ce [parfum] aurait pu être vendu pour une forte somme, et être donné aux pauvres.
“Hina ksi ng'ui khawhaha jawi lü, khuikha msih mpyaki he üng jah pet vai sü,” ami ti.
10 Et Jésus, le sachant, leur dit: Pourquoi donnez-vous du déplaisir à cette femme? car elle a fait une bonne œuvre envers moi;
Jesuh naw ami pyen ksing lü, “Ivai hina nghnumi nami suksakeikie ni? Ani naw ka khana akdaw säih pawhki ni.
11 car vous avez toujours les pauvres avec vous, mais moi, vous ne m’avez pas toujours;
“Sih mpyaki he cun aläa nami hlawnga ve khaie. Acunsepi, kei cun nami hlawnga aläa am ve hlü nawng.
12 car cette femme, en répandant ce parfum sur mon corps, l’a fait pour ma sépulture.
“Hina ksi ng'ui ka khana a buih hin ka ng'utnak vaia pyangki ni.
13 En vérité, je vous dis: En quelque lieu que cet évangile soit prêché dans le monde entier, on parlera aussi de ce que cette femme a fait, en mémoire d’elle.
“Akcanga ka ning jah mthehki, khawmdek van üng hawia pi, thangkdaw ami sang hü u üng, hina nghnumi naw hikba a pawha mawng pi ani sümnak vaia pyensih khaie” a ti.
14 Alors l’un des douze, appelé Judas Iscariote, s’en alla vers les principaux sacrificateurs,
Acunüng, axüisaw he xaleinghngih üngka mat Judah Iskarot naw ktaiyü ngvaiea veia cit lü,
15 et dit: Que voulez-vous me donner, et moi, je vous le livrerai? Et ils lui comptèrent 30 pièces d’argent.
“Ani nami veia ka phyehei üng, i ja nami na pet kawm?” a ti. Ngui thumkip khe ma u lü ami pet.
16 Et dès lors, il cherchait une bonne occasion pour le livrer.
Acunkäna Judah Isakarot naw Jesuh a phyeheinak vaia lam suiki.
17 Et, le premier jour des pains sans levain, les disciples vinrent à Jésus, disant: Où veux-tu que nous te préparions [ce qu’il faut] pour manger la pâque?
Nghngen am ngcawkia buh pawhnaka mhnüp kcük üng, axüisaw he Jesuh veia law u lü, “Hawia ni, Lätnak pawi buh na ei vaia kami pyen vai na ngjak hlü?” ami ti.
18 Et il dit: Allez à la ville auprès d’un tel, et dites-lui: Le maître dit: Mon temps est proche; je ferai la pâque chez toi avec mes disciples.
Jesuh naw, “Ngnam k'uma khyang mata veia cit u lü, ‘Saja naw Ka kcün pha law ve; ka hnükläke ja Kei naw na ima Lätnak pawi buh ei khai, ti ve’ va ti ua” a ti.
19 Et les disciples firent comme Jésus leur avait ordonné, et ils apprêtèrent la pâque.
Jesuh naw a jah mtheha mäiha axüisaw he naw Lätnak pawi buh pyang vaikie.
20 Et le soir étant venu, il se mit à table avec les douze.
Khaw amü law üng, axüisaw xaleinghngihe ja Jesuh ei khaia ngaw yümkie.
21 Et comme ils mangeaient, il dit: En vérité, je vous dis que l’un d’entre vous me livrera.
Ami ei k’um üng Jesuh naw, “Ka ning jah mthehki, nangmi üngka mat naw na phyehei khai,” a ti.
22 Et, en étant fort attristés, ils commencèrent, chacun d’eux, à lui dire: Seigneur, est-ce moi?
Axüisawe amsüma pukse u lü, “Bawipa aw, acun mä kei vai aw?” ti lü mat mat cima ami kthäh u.
23 Et lui, répondant, dit: Celui qui aura trempé la main avec moi dans le plat, celui-là me livrera.
Jesuh naw, “Kbe mat üng atänga na kpuiheipüiki naw na phyehei khai.
24 Le fils de l’homme s’en va, selon qu’il est écrit de lui; mais malheur à cet homme par qui le fils de l’homme est livré! Il aurait été bon pour cet homme-là qu’il ne soit pas né.
“Khyanga Capa cun Cangcim üng a ng'yuka mäiha thi khai. Acunsepi, Khyanga Capa phyehei khaia phäh ihlawk kyühkse khai ni. Acuna khyang hin angtüia käh a ngtüi law xaa ta a phäha daw bawk khai sü,” a ti.
25 Et Judas qui le livrait, répondant, dit: Est-ce moi, Rabbi? Il lui dit: Tu l’as dit.
Phyehei khaia khyang Judah naw, “Rabbi, acun mä kei phäi aw?” a ti. Jesuh naw, “Ä, na pyen cang ve,” a ti.
26 Et comme ils mangeaient, Jésus ayant pris le pain et ayant béni, le rompit et le donna aux disciples, et dit: Prenez, mangez; ceci est mon corps.
Acukba ami ei k’um üng, Jesuh naw muk lo lü ktaiyü ma lü boki naw, axüisaw he üng a jah pet. “Lo u lü, ei ua; hin hin keia mtisa ni,” a ti.
27 Et, ayant pris la coupe et ayant rendu grâces, il la leur donna, disant: Buvez-en tous.
Acunüng, Jesuh naw khawt lo lü Pamhnam üng jenak mtheh lü, axüisaw he üng a jah pet. “Nami van naw hin aw ua.
28 Car ceci est mon sang, le [sang] de la nouvelle alliance, qui est versé pour plusieurs en rémission de péchés.
Hin hin ka thisen, Pamhnama khyütamnak kthai, khyang khawhah mkhyekatnak mhlätnak vaia lawngki ka thisen ni.
29 Mais je vous dis que désormais je ne boirai plus de ce fruit de la vigne, jusqu’à ce jour où je le boirai nouveau avec vous dans le royaume de mon Père.
Ka ning jah mthehki, ka paa Uknaka Khawa nangmi am ahina capyittui kthai am mi awk be yüm vei cäpa, hina capyittui kthai am ka aw be ti khai ni,” a ti.
30 Et ayant chanté une hymne, ils sortirent [et s’en allèrent] à la montagne des Oliviers.
Acunüng, ng’äi mat ami mcuh käna, Olip mcung da citkie.
31 Alors Jésus leur dit: Vous serez tous scandalisés en moi cette nuit; car il est écrit: « Je frapperai le berger, et les brebis du troupeau seront dispersées »;
“Tuh mthan, kei na hawih hüt u lü nami cen päih khaie. Cangcim üng a ng’yuka kba, ‘Pamhnam naw toksäm hnim se, toe cun ngpyangtaiei hü päih khaie’
32 mais, après que j’aurai été ressuscité, j’irai devant vous en Galilée.
Acunsepi, ka thawh be käna Kalile khawa nami maa ka na cit khai,” ti lü Jesuh naw a pyen.
33 Et Pierre, répondant, lui dit: Si tous étaient scandalisés en toi, moi, je ne serai jamais scandalisé [en toi].
Pita naw msang lü, “Ami van naw ning cen ta päih u sepi, kei naw ta isüm am ning cen ta ngü,” a ti.
34 Jésus lui dit: En vérité, je te dis, que cette nuit-ci, avant que le coq ait chanté, tu me renieras trois fois.
Jesuh naw, “Ka ning mthehki, tuh mthan ai am khawng ham se, nang naw kthum vei am na na ksing vaia na pyen khai,” a ti.
35 Pierre lui dit: Quand même il me faudrait mourir avec toi, je ne te renierai point. Et tous les disciples dirent la même chose.
Pita naw, “Na thihnaka thih hnga vai ngü sepi acukba ta am ka pyen khai ni,” a ti. Acukba bäa axüisaw he ami van naw ti law hngakie.
36 Alors Jésus s’en vient avec eux en un lieu appelé Gethsémané, et dit aux disciples: Asseyez-vous ici, jusqu’à ce que, m’en étant allé, j’aie prié là.
Acunüng, Jesuh axüisaw he am alanga, Ketaseman ami tinaka hnün mat ami pha law üng, axüisaw he üng, “Caia ka va ktaiyü k’um üng, hin üng a na ngaw ua,” a ti.
37 Et ayant pris Pierre et les deux fils de Zébédée, il commença à être attristé et fort angoissé.
Pita ja Zebedea capa xawi jah ngkhahpüi lü, a mlung na leng lengki.
38 Alors il leur dit: Mon âme est saisie de tristesse jusqu’à la mort; demeurez ici et veillez avec moi.
Acunüng Jesuh naw jah mtheh lü, “Thi hlü awnga ka mlung khuikha ve. Ahin üng ve lü na ngängpüi ua,” ti lü a cehpüi kthum üng a jah mtheh.
39 Et s’en allant un peu plus avant, il tomba sur sa face, priant et disant: Mon Père, s’il est possible, que cette coupe passe loin de moi; toutefois, non pas comme moi je veux, mais comme toi [tu veux].
Jesuh cun va cetca lü, mdeka a hmai bun lü, “Aw, ka pa aw, a thawn thei üng ta, hina khuikhatnak khawt hin ka vei üngka naw loina. Cunüngpi, keia ngjakhlüa käh thawn lü, na ngjakhlüa thawn se,” ti lü ktaiyüki.
40 Et il vient vers les disciples, et il les trouve dormant; et il dit à Pierre: Ainsi, vous n’avez pas pu veiller une heure avec moi?
Acunüng law be lü, a hnükläk kthum cun a na ipei u se jah hmuh lü Pita üng, “Naji matca pi ami na na k’äihpüi khawhki aw?
41 Veillez et priez, afin que vous n’entriez pas en tentation; l’esprit est prompt, mais la chair est faible.
Hlawhlepnak üng nami lut msawk khai ni, ngäng lü ktaiyü ua. Mlungmthin ta yäng kyawki mtisa naw am lüi ve,” ti lü a mtheh.
42 Il s’en alla de nouveau, une seconde fois, et il pria, disant: Mon Père, s’il n’est pas possible que ceci passe loin de moi, sans que je le boive, que ta volonté soit faite.
Anghngihnaka va cit lü, “Aw ka pa aw, kei naw hina khuikhatnak khawt hin am aw ngü se am a thawn thei üng ta, na ngjakhlüa kya se,” ti lü ktaiyü betüki.
43 Et étant venu, il les trouva de nouveau dormant; car leurs yeux étaient appesantis.
Ami veia a law be üng a axüisaw he a na ip betü u lü am mdei khaw u se a jah hmuh.
44 Et les laissant, il s’en alla de nouveau, et pria une troisième fois, disant les mêmes paroles.
Jah hawih hüt lü akthumnaka acukba bä pyen lü va ktaiyü betüki.
45 Alors il vient vers les disciples, et leur dit: Dormez dorénavant et reposez-vous; voici, l’heure s’est approchée, et le fils de l’homme est livré entre les mains des pécheurs.
Acunüng, axüisaw hea veia cit be lü, “Atuh vei cäpa ip lü nami hüieikie aw? Teng ua, Khyanga Capa cun khyangkaea kut üng msum vaia kcün pha law ve.
46 Levez-vous, allons; voici, celui qui me livre s’est approché.
“Tho law ua, mi cit vai. Teng ua, na phyeheikia khyang law ve,” a ti.
47 Et comme il parlait encore, voici Judas, l’un des douze, vint, et avec lui une grande foule avec des épées et des bâtons, de la part des principaux sacrificateurs et des anciens du peuple.
Acukba, a na ngthuhei k'um üng, axüisaw he üngka Judah law lü, ktaiyü ngvaie, thumksinge ja axü ngvaie naw ami jah tüih law khyangpänu li kcim jah kpawmeikie a jah lawpüi.
48 Et celui qui le livrait leur donna un signe, disant: Celui que j’embrasserai, c’est lui; saisissez-le.
Phyeheiki naw msingnak jah pe lü, “Ka mhnama khyang cun na ngjakhlüa khyanga kya khai, ani nami man vai,” a ti.
49 Et aussitôt, s’approchant de Jésus, il dit: Je te salue, Rabbi; et il l’embrassa avec empressement.
Judah cun Jesuh veia cit lü, “Rabbi, dimdeihnak ve se,” ti lü a mhnam.
50 Et Jésus lui dit: Ami, pourquoi es-tu venu? Alors, s’étant approchés, ils mirent les mains sur Jésus et se saisirent de lui.
Jesuh naw, “Ka püi aw, ise na lawki ni?” a ti. Acun ja lawsih lü ami man u.
51 Et voici, l’un de ceux qui étaient avec Jésus, étendant la main tira son épée, et frappant l’esclave du souverain sacrificateur, lui emporta l’oreille.
Jesuha a ngkhahpüi he üngka mat naw kcim ksetei lü ktaiyü ngvai säiha mpyaa hngakawi a ksawm pit.
52 Alors Jésus lui dit: Remets ton épée en son lieu; car tous ceux qui auront pris l’épée périront par l’épée.
Jesuh naw, “Na kcim a venak üng ta bea, kcim xatnakie cun kcim am ni ami thih kawm.
53 Penses-tu que je ne puisse pas maintenant prier mon Père, et il me fournira plus de douze légions d’anges?
Tukbäih ka pa veia ktaiyü ngü se, ani naw khankhawngsä he xaleinghngih khläih na tüih law pe khawhki ti, am nami ksingki aw?
54 Comment donc seraient accomplies les écritures, [qui disent] qu’il faut qu’il en arrive ainsi?
Ka ktaiyü üng, ihawkba Cangcim naw ahikba thawn law khai a ti, kümbe law khai ni?” a ti.
55 En cette heure-là Jésus dit aux foules: Êtes-vous sortis comme après un brigand, avec des épées et des bâtons, pour me prendre? J’étais tous les jours assis parmi vous, enseignant dans le temple; et vous ne vous êtes pas saisis de moi.
Acunkäna Jesuh naw, “Li kcime jah kawtei u lü Kei na man khaia nami lawki he aw? Kei hin khyang kse aw? Amhnüp tä, nami hlawnga ngaw lü templea jah mthei ngü se, am nami na manki.
56 Mais tout ceci est arrivé, afin que les écritures des prophètes soient accomplies. Alors tous les disciples le laissèrent et s’enfuirent.
Acunsepi, ahin avan cun sahma hea pyen akümnak vaia kyaki ni,” a ti. Acunüng axüisaw he ami van naw hawih lü ami dawng tak.
57 Et ceux qui s’étaient saisis de Jésus l’amenèrent à Caïphe le souverain sacrificateur, où les scribes et les anciens étaient assemblés.
Jesuh mankia khyang he naw ktaiyü ngvai säih Kaiphah ima, thumksinge ja axü ngvaiea ngcunnaka ami cehpüi.
58 Et Pierre le suivait de loin, jusqu’au palais du souverain sacrificateur; et étant entré, il s’assit avec les huissiers pour voir la fin.
Pita athuknak üngka naw ktaiyü ngvaia ngvawng cäpa läk hngaki. Lut hnga lü i a thawn law teng khaia, yekapa am ngaw yümkie.
59 Or les principaux sacrificateurs et les anciens et tout le sanhédrin cherchaient [quelque] faux témoignage contre Jésus, de manière à le faire mourir;
Ktaiyü ngvaie ja Kawngci üngka ami van naw Jesuh ami hnimnak vaia am cangkia saksi suikie.
60 et ils n’en trouvèrent point, – bien que plusieurs faux témoins soient venus. Mais, à la fin, deux faux témoins vinrent,
Cunüngpi, khyang khawkän naw maa law u lü Jesuh mhleieikie kyaw, cunsepi i am hmuh u. Akpäihnaka khyang nghngih law ni lü,
61 et dirent: Celui-ci a dit: Je puis détruire le temple de Dieu, et en trois jours le bâtir.
“Hina khyang naw, ‘Kei naw Pamhnama temple kpye lü amhnüp kthum üng ka sa be khawh khai’ tiki,” ti lü ani pyen law.
62 Et le souverain sacrificateur, se levant, lui dit: Ne réponds-tu rien? De quoi ceux-ci témoignent-ils contre toi?
Ktaiyü ngvai säih naw tho law lü, “Ami ning mkatei na jah msangnak vai am na ksingeiki aw?” a ti.
63 Mais Jésus garda le silence. Et le souverain sacrificateur, répondant, lui dit: Je t’adjure, par le Dieu vivant, que tu nous dises si toi, tu es le Christ, le Fils de Dieu.
Acunsepi, Jesuh am khihkheh. Ktaiyü ngvai säih naw msang lü, “Xüngseikia Pamhnama ngming be lü ka ning kthähki: Pamhnama Capa, Khritaw Mesijaha na kya üng jah mtheha,” a ti.
64 Jésus lui dit: Tu l’as dit. De plus, je vous dis: dorénavant vous verrez le fils de l’homme assis à la droite de la puissance, et venant sur les nuées du ciel.
Jesuh naw, “Na pyen cang ve. Acunsepi, tuha Khyanga Capa cun a Johitmah säih khet da ngaw lü, ngmei üng kyum law se nami hmuh khai,” a ti.
65 Alors le souverain sacrificateur déchira ses vêtements, disant: Il a blasphémé; qu’avons-nous encore besoin de témoins? Voici, vous avez entendu maintenant [son] blasphème:
Acunüng, ktaiyü ngvai säih naw a suisake jah ktekin lü, “Hin naw Pamhnam pyenksenaka ngthu pyen ve! Ahina thea ia saksi am hlü ti? Tuh kung Pamhnam a pyetsenak nami ngjaki.
66 que vous en semble? Et répondant, ils dirent: Il mérite la mort.
Ihawkba nami ngaikie ja?” a ti. Amimi naw, “Ani mkhyekatki, thih kung khaia ngkawih ve,” ami ti.
67 Alors ils lui crachèrent au visage et lui donnèrent des soufflets; et quelques-uns le frappèrent,
Acunüng, a hmai üng msawh lü thäkie. Avang naw ami mja am kbei u lü,
68 disant: Prophétise-nous, Christ; qui est celui qui t’a frappé?
“Nang Khritaw! Na nghmaki. U ja ni kbeiki? jah mtheha” ami ti.
69 Or Pierre était assis dehors, dans la cour; et une servante vint à lui, disant: Et toi, tu étais avec Jésus le Galiléen.
Pita ngvawnga kpunga ngaw se, ktaiyü ngvaia mpya nghnumi mat naw a veia law lü, “Nang pi Kalile khyang Jesuh am nani ve yümki,” a ti.
70 Et il le nia devant tous, disant: Je ne sais ce que tu dis.
Cunsepi, Pita naw ami vana maa ngcim lü, “I na pyenki, am ksing nawng,” a ti.
71 Et une autre [servante] le vit, comme il était sorti dans le vestibule; et elle dit à ceux qui étaient là: Celui-ci aussi était avec Jésus le Nazaréen.
Acunüng, akce mkawt da cit se, acuia mpya akce nghnumi naw hmuh lü, “Hina khyang pi, Nazaret Jesuh am ve yümki va ni kbak,” ti lü acuia awmki he üng a jah mtheh.
72 Et il le nia de nouveau avec serment: Je ne connais pas cet homme!
Pita naw, “Ka ng’yünki, acuna khyang kei am ksing nawng” ti lü ngcim betüki.
73 Et un peu après, ceux qui se trouvaient là s’approchèrent et dirent à Pierre: Certainement, toi, tu es aussi de ces gens-là; car aussi ton langage te fait reconnaître.
Ivei am ngsawk se acuia ngdüikie naw law u lü, “Akcanga nang pi acun he üngka mata na kyaki ni, na ngthuhei üng ngsingei ve,” ami ti.
74 Alors il se mit à faire des imprécations et à jurer: Je ne connais pas cet homme! Et aussitôt le coq chanta.
Acunüng Pita naw, “Ka ng’yünki, akcang ni ka pyen. Ka hlei ka pyen üng Pamhnam naw na hmuh se. Acuna khyang am ksing nawng” a ti. Acukba a ngcim betü ja ainghlüi khawngki.
75 Et Pierre se souvint de la parole de Jésus, qui lui avait dit: Avant que le coq chante, tu me renieras trois fois. Et étant sorti dehors, il pleura amèrement.
Jesuh naw, “Ainghlüi am khawng ham se kthum vei ngcim lü na na ma khai,” a ti cen Pita naw süm law be lü kpunga cit lü aknuia kyapki.

< Matthieu 26 >