< Marc 6 >

1 Et il sortit de là, et vint dans son pays; et ses disciples le suivent.
Pimmanaw ni Jesus sadiay ket dimteng isuna iti bukodna nga ili, a Nazaret. Kimmuyog kenkuana dagiti adalanna.
2 Et le sabbat étant venu, il se mit à enseigner dans la synagogue; et plusieurs, l’ayant entendu, étaient dans l’étonnement, disant: D’où [viennent] ces choses à celui-ci? Et quelle est cette sagesse qui lui est donnée, et [d’où vient] que de tels miracles s’opèrent par ses mains?
Iti Aldaw ti Panaginana, nangisuro isuna iti sinagoga. Adu ti nakangngeg kenkuana ket nasdaawda. Kinunada, “Sadino ti nangalaanna kadagitoy a sursuro?” “Ania daytoy a kinasirib a naited kenkuana?” “Ania dagitoy a milagro nga ar-aramidenna babaen kadagiti imana?”
3 Celui-ci n’est-il pas le charpentier, le fils de Marie, et le frère de Jacques et de Joses et de Jude et de Simon; et ses sœurs ne sont-elles pas ici auprès de nous? Et ils étaient scandalisés en lui.
“Saan kadi a daytoy ti karpintero, nga anak a lalaki ni Maria, ken kabsat da Santiago, Jose, Judas ken Simeon? Saan kadi nga adda ditoy kadatayo dagiti kakabsatna a babbai?” Ket narurodda kenni Jesus.
4 Et Jésus leur dit: Un prophète n’est pas sans honneur, si ce n’est dans son pays et parmi ses parents et dans sa maison.
Ket kinuna ni Jesus kadakuada, “Saan nga awanan iti dayaw iti maysa a propeta, malaksid iti bukodna nga ili ken kadagiti kakabagianna, ken iti bukodna a balay.”
5 Et il ne put faire là aucun miracle, sinon qu’il imposa les mains à un petit nombre d’infirmes, et les guérit.
Saanna a nabalinan ti agaramid iti aniaman a nabileg nga aramid idiay, malaksid iti panangipatayna kadagiti imana kadagiti sumagmamano a masaksakit a tattao ket pinaimbagna isuda.
6 Et il s’étonnait de leur incrédulité; et il visitait l’un après l’autre les villages à la ronde, en enseignant.
Nasdaaw isuna iti saanda a panamati. Ket sinusorna dagiti bario a napan nangisuro.
7 Et il appelle les douze; et il se mit à les envoyer deux à deux, et leur donna autorité sur les esprits immondes.
Ket inayabanna dagiti sangapulo ket dua ket inrugina nga imbaon ida a sagdudua; inikkanna ida iti kabaelan a mangpaksiat kadagiti narugit nga espiritu,
8 Et il leur commanda de ne rien prendre pour le chemin, si ce n’est un bâton seulement, ni sac, ni pain, ni monnaie dans leur ceinture,
ket imbilinna kadakuada a saanda a mangitugot iti uray ania iti panagdaliasatda malaksid laeng iti sarukod. Saanda a mangitugot iti tinapay, bay-on, ken kuarta kadagiti barikesda,
9 mais d’être chaussés de sandales; et ne portez pas deux tuniques.
ngem mangisuotda iti sandalias, ken saanda a mangisuot iti dua a kagay.
10 Et il leur dit: Partout où vous entrerez dans une maison, demeurez-y jusqu’à ce que vous partiez de là;
Kinunana, “Tunggal sumrekkayo iti maysa a balay, agtalinaedkayo iti daytoy agingga a pumanawkayo.
11 et tous ceux qui ne vous recevront pas et ne vous écouteront pas, quand vous partirez de là, secouez la poussière de dessous vos pieds, pour leur servir de témoignage.
Ket no adda ili a saandakayo nga awaten wenno denggen, panawanyo dayta a lugar, wagwagenyo ti tapok nga adda iti sirok dagiti sakayo, kas pammaneknek kadakuada.”
12 Et étant partis, ils prêchèrent qu’on se repente,
Rimmuarda ket inwaragawagda kadagiti tattao a masapul nga adaywan ken tallikudanda dagiti basbasolda.
13 et chassèrent beaucoup de démons, et oignirent d’huile beaucoup d’infirmes et les guérirent.
Pinaksiatda iti adu a demonio, ken sinapsapoanda iti lana iti adu a masaksakit a tattao, ket pinaimbagda ida.
14 Et le roi Hérode entendit parler [de lui], car son nom était devenu public; et il dit: Jean le baptiseur est ressuscité d’entre les morts; et c’est pourquoi les miracles s’opèrent par lui.
Nangngeg ni Ari Herodes daytoy, gapu ta nagdinamagen ti nagan ni Jesus. Adda dagiti mangibagbaga a, “Napagungar ni Juan a Mammuniag manipud kadagiti natay ket gapu iti daytoy a maar-aramidna dagitoy nakakaskasda-aw a pannakabalin.”
15 Et d’autres disaient: C’est Élie; et d’autres disaient: C’est un prophète, comme un des prophètes.
Kinuna met dagiti dadduma, “Isuna ni Elias.” Adda met dagiti mangibagbaga, “Propeta isuna, kas kadagiti propeta idi agkakauna a tiempo.”
16 Mais Hérode, ayant appris [ce qu’il faisait], dit: C’est Jean que j’ai fait décapiter; il est ressuscité d’entre les morts.
Ngem idi nangngegan ni Herodes daytoy, kinunana, “Ni Juan a pinugotak, ket napagungar!”
17 Car Hérode lui-même avait envoyé prendre Jean, et l’avait fait lier dans une prison, à cause d’Hérodias, la femme de Philippe son frère; car il l’avait épousée.
Ta nangibaon ni Herodes iti nangtiliw kenni Juan ken pinaibaludna iti pagbaludan, gapu kenni Herodias, (nga asawa ti kabsatna a lalaki a ni Felipe), gapu ta inasawana daytoy.
18 Car Jean disait à Hérode: Il ne t’est pas permis d’avoir la femme de ton frère.
Ta imbaga ni Juan kenni Herodes, “Saan a nainkalintegan nga alaem ti asawa ti kabsatmo.
19 Et Hérodias lui en voulait, et aurait désiré le faire mourir; et elle ne pouvait pas,
Iti kasta, adda gura ni Herodias kenni Juan ket kayatna a patayen isuna, ngem saanna a maaramid daytoy,
20 car Hérode craignait Jean, le sachant homme juste et saint, et il le gardait soigneusement; et lorsqu’il l’avait entendu, il faisait beaucoup de choses, et il l’écoutait volontiers.
gapu ta adda panagbuteng ni Herodes kenni Juan; ammona nga isuna ket nalinteg ken nasantoan a tao, ket saanna nga intulok a madangran isuna. Kasta unay iti pannakariribuk ni Herodes no kasta nga agdengngeg isuna kenni, nu pay kasta, siraragsak latta isuna a nagdengngeg kenkuana.
21 Et un jour favorable étant venu, lorsque Hérode, le jour anniversaire de sa naissance, donnait un repas à ses grands seigneurs, et aux chiliarques, et aux principaux de la Galilée;
Ket dimteng ti gundaway idi aldaw a panagkasangay ni Herodes ken nangisagana isuna iti pannangan para kadagiti opisialesna, kadagiti commandantena, ken kadagiti mangidadaulo iti Galilea.
22 et la fille de cette même Hérodias, étant entrée et ayant dansé, plut à Hérode et à ceux qui étaient à table avec lui. Et le roi dit à la jeune fille: Demande-moi tout ce que tu voudras, et je te le donnerai.
Ti anak a babai ni Herodias mismo ket immuneg ken nagsala para kadakuada, ket naay-ayona ni Herodes ken dagiti sangailina iti pannangan. Kinuna ti ari iti balasitang, “Dumawatka kaniak iti uray ania a banag a kayatmo ket itedko kenka.”
23 Et il lui jura: Tout ce que tu me demanderas, je te le donnerai, jusqu’à la moitié de mon royaume.
Nagsapata isuna kenkuana a kinunana, “Aniaman a dawatem kaniak, itedko kenka, agingga iti kaguddua iti pagariak.”
24 Et elle sortit et dit à sa mère: Que dois-je demander? Et celle-ci dit: La tête de Jean le baptiseur.
Rimmuar ti balasitang ket kinunana iti inana, “Ania iti rumbeng a dawatek kenkuana?” Kinunana, “Ti ulo ni Juan a Mammuniag.”
25 Et aussitôt elle entra avec empressement vers le roi, et fit sa demande, disant: Je veux que sur-le-champ tu me donnes dans un plat la tête de Jean le baptiseur.
Nagdardaras isuna a nagsubli iti pagtitipunan nga ayan ti ari ket dinawatna kenkuana, “Kayatko nga itedmo kaniak ita met laeng, ti ulo ni Juan a Mammuniag a naikabil iti bandehado.”
26 Et le roi en fut très attristé, mais, à cause des serments et de ceux qui étaient à table avec lui, il ne voulut pas lui manquer de parole.
Naleddaang unay ti ari, ngem gapu iti sapatana, ken gapu kadagiti sangailina, saanna a mabalin a pagkedkedan ti kiddawna.
27 Et le roi aussitôt envoya un de ses gardes, et lui commanda d’apporter la tête de Jean. Et celui-ci, s’en étant allé, le décapita dans la prison,
Isu a nangibaon ti ari iti soldado a guwardiana ket binilinna isuna nga iyegna kenkuana ti ulo ni Juan. Napan ti guwardia ket pinugutanna ni Juan iti uneg ti pagbaludan.
28 et apporta sa tête dans un plat, et la donna à la jeune fille; et la jeune fille la donna à sa mère.
Inyegna ti ulo ni awan nga adda iti bandehado ket intedna iti babai, ket ti babai intedna daytoy iti inana.
29 Et ses disciples, l’ayant appris, vinrent et enlevèrent son corps et le mirent dans un sépulcre.
Idi nangngegan daytoy dagiti adalanna, immayda ket innalada ti bangkayna ket inkabilda daytoy iti tanem.
30 Et les apôtres se rassemblent auprès de Jésus; et ils lui racontèrent tout: et tout ce qu’ils avaient fait, et tout ce qu’ils avaient enseigné.
Naguummong dagiti apostol iti aglawlaw ni Jesus, ket imbagada amin kenkuana dagiti inaramid ken insuroda.
31 Et il leur dit: Venez à l’écart vous-mêmes dans un lieu désert, et reposez-vous un peu; car il y avait beaucoup de gens qui allaient et qui venaient, et ils n’avaient pas même le loisir de manger.
Kinunana kadakuada, “Mapantayo a datdatayo iti lugar nga awan matataona ket aginanatayo bassit.” Ta adu dagiti umay ken pumanaw, ket awan ti tiempoda nga aginana, ken awan pay tiempoda a mangan.
32 Et ils s’en allèrent dans un bateau en un lieu désert, à l’écart.
Pimmanawda babaen iti bangka ket napanda a is-isuda iti lugar nga awan matataona.
33 Et plusieurs les virent qui s’en allaient, et les reconnurent, et accoururent là, à pied, de toutes les villes, et arrivèrent avant eux, [et se rassemblèrent auprès de lui].
Ngem adu a tattao iti nakakita kadakuada a pumanpanaw ken adu iti nakabigbig kadakuada ket nagtatarayda sadiay manipud iti amin nga ili, ket simmangpetda sadiay sakbay kadakuada.
34 Et Jésus, étant sorti, vit une grande foule; et il fut ému de compassion envers eux, parce qu’ils étaient comme des brebis qui n’ont pas de berger; et il se mit à leur enseigner beaucoup de choses.
Apaman a dimtengda iti igid, nakita ni Jesus dagiti nakaad-adu a tattao ket naasian isuna kadakuada, agsipud ta kaslada la karnero nga awan iti agipaspastor. Ket inrugina iti nangisuro kadakuada iti adu a banbanag.
35 Et comme l’heure était déjà fort avancée, ses disciples venant à lui, disent: Le lieu est désert et l’heure est déjà fort avancée,
Idi mumalemen, immay dagiti adalanna kenkuana ket kinunada, “Daytoy ket saan a matagtagitao a lugar ken mumalemen.
36 renvoie-les, afin qu’ils s’en aillent dans les campagnes et les villages d’alentour, et qu’ils s’achètent du pain; car ils n’ont rien à manger.
Pagawidemon isuda tapno mabilananda a mapan iti asideg nga away ken kadagiti bario ket gumatangda iti aniaman a makan a kanenda.”
37 Et lui, répondant, leur dit: Vous, donnez-leur à manger. Et ils lui disent: Irons-nous acheter pour 200 deniers de pain, et leur donnerons-nous à manger?
Ngem simmungbat isuna ket kinunana kadakuada, “Ikkanyo isuda iti aniaman a makan.” Kinunada kenkuana, “Mapan kami kadi gumatang iti aggatad iti dua a gasut a dinario a tinapay ket itedmi a kanenda?”
38 Mais il leur dit: Combien de pains avez-vous? Allez et regardez. Et quand ils le surent, ils disent: Cinq, et deux poissons.
Kinunana kadakuada, “Mano ti tinapay nga adda kadakayo? Mapanyo ammoen.” Idi naammoanda, kinunada, “Lima a tinapay ken dua a lames.”
39 Et il leur commanda de les faire tous asseoir par troupes sur l’herbe verte.
Binilinna ngarud amin dagiti tattao nga agtugaw a nabunggu-bunggoy iti nalangto a karuotan.
40 Et ils s’assirent en rangs, les uns de 100, et les autres de 50.
Nagtugawda a nabunggubunggoy; bunggoy iti sagsasangagasut ken saglilimapulo.
41 Et ayant pris les cinq pains et les deux poissons, et regardant vers le ciel, il bénit, et rompit les pains et les donna à ses disciples, afin qu’ils les mettent devant eux; et il partagea les deux poissons entre tous.
Iti panangalana iti lima a tinapay ken dua a lames, timmangad sadiay langit, binendisyonanna daytoy ken pinisipisina dagiti tinapay ket intedna kadagiti adalan tapno maidasar iti sangoanan dagiti adu a tattao. Biningayna ti dua a lames kadakuada amin.
42 Et ils mangèrent tous, et furent rassasiés.
Nanganda amin aginggana a napnekda.
43 Et ils ramassèrent des morceaux douze paniers pleins, et des restes des poissons.
Inurnongda dagiti napirsapirsay a tinapay, ket napunno iti sangapulo ket dua a basket, kasta met dagiti nabati a pidaso iti lames.
44 Et ceux qui avaient mangé les pains étaient 5 000 hommes.
Ket adda iti lima ribu a lallaki a nangan kadagiti tinapay.
45 Et aussitôt il contraignit ses disciples de monter dans le bateau, et d’aller devant [lui] à l’autre rive, vers Bethsaïda, tandis qu’il renvoyait la foule.
Pinasakayna a dagus dagiti adalanna iti bangka ket pinaunana isuda a mapan idiay ballasiw, idiay Betsaida, kabayatan nga ibabaonna dagiti adu a tattao a pumanaw.
46 Et leur ayant donné congé, il s’en alla sur une montagne pour prier.
Idi nakapanawdan, simmang-at isuna idiay bantay nga agkararag.
47 Et le soir étant venu, le bateau était au milieu de la mer, et lui, seul à terre.
Simmangbay ti rabii, ket adda idi ti bangka iti tengnga ti dan-aw, ket agmaymaysa isuna iti daga.
48 Et les voyant se tourmenter à ramer, car le vent leur était contraire, vers la quatrième veille de la nuit, il vient vers eux, marchant sur la mer; et il voulait passer à côté d’eux.
Ket nakitana a marigatanda nga aggaud, gapu ta ti angin ket sumabsabat kadakuada. Iti agarup maika-uppat a panagbantay iti rabii, napan isuna kadakuada, magmagna isuna iti rabaw ti dan-aw, ket kayatna a labsan ida.
49 Mais eux, le voyant marcher sur la mer, crurent que c’était un fantôme, et ils poussèrent des cris;
Ngem idi nakitada isuna a magmagna iti rabaw ti dan-aw, impagarupda nga isuna ket al-alia ket nagiikkisda,
50 car ils le virent tous, et ils furent troublés. Et aussitôt il parla avec eux, et leur dit: Ayez bon courage; c’est moi; n’ayez point de peur.
gapu ta nakitada isuna, ket kasta unay iti butengda. Ket nagsao isuna a dagus kadakuada a kinunana, “Tumuredkayo! Siak daytoy! Saankayo nga agbuteng.”
51 Et il monta vers eux dans le bateau, et le vent tomba. Et ils furent excessivement frappés et étonnés en eux-mêmes;
Naglugan isuna iti bangka a kaduana isuda, ket nagsardeng ti panagpayugpog ti angin; ket kasta unay a sidaawda.
52 car ils n’avaient pas été rendus intelligents par les pains, car leur cœur était endurci.
Ta saanda a naawatan ti maipanggep kadagiti tinapay, ngem ketdi, nabuntog dagiti panunotda a makaawat.
53 Et ayant passé à l’autre rive, ils vinrent dans la contrée de Génésareth, et ils abordèrent.
Idi nakaballasiwdan, simmangladda idiay Genesaret ket in-angklada ti bangka.
54 Et comme ils sortaient du bateau, ils le reconnurent aussitôt;
Idi dimsaagda iti bangka, dagus a nabigbig dagiti tattao nga isu ni Jesus.
55 et ils coururent par tout le pays d’alentour, et se mirent à apporter de tous côtés dans de petits lits ceux qui se portaient mal, là où ils entendaient dire qu’il était.
Ket nagtatarayda iti entero a rehion ken inrugida nga iyeg kenkuana dagiti masaksakit a nakaidda kadagiti pagiddaan, iti sadinoman a lugar a mangngegda a papananna.
56 Et où que ce soit qu’il entrait, dans les villages, ou dans les villes, ou dans les campagnes, ils plaçaient les infirmes dans les marchés et le priaient de les laisser toucher ne serait-ce que le bord de son vêtement; et tous ceux qui le touchaient étaient guéris.
Uray sadinoman a sumrekanna a barbario, wenno siudad, wenno il-ili, ikabilda dagiti masaksakit kadagiti pagtagilakuan a luglugar, ket nagpakpakaasida kenkuana nga uray sagidenda laeng ti murdong ti badona, ket no kasano kaadu ti nangsagid kenkuana, kasta met la kaadu dagiti napaimbag.

< Marc 6 >