< Jean 19 >

1 Alors donc Pilate prit Jésus et le fit fouetter.
Ri Pilato xuchap ri Jesús, kꞌa te riꞌ xtaqan chuchꞌayik.
2 Et les soldats, ayant tressé une couronne d’épines, la mirent sur sa tête, et le vêtirent d’un vêtement de pourpre,
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xkikem jun kꞌixa korona, kꞌa te riꞌ xkikoj che ri ujolom ri Jesús xuqujeꞌ xkikoj jun moraꞌt atzꞌyaq chirij.
3 et vinrent à lui et dirent: Salut, roi des Juifs! Et ils lui donnaient des soufflets.
Kꞌa te riꞌ xeqet rukꞌ, xkichapleꞌj uraqik kichiꞌ xkibꞌij: ¡Nim uqꞌij ri taqanel kech ri winaq aꞌj Israel! Kꞌa te riꞌ xkichꞌey chupalaj.
4 Et Pilate sortit encore et leur dit: Voici, je vous l’amène dehors, afin que vous sachiez que je ne trouve en lui aucun crime.
Ri Pilato xel chi loq junmul pa ri nimalaj ja ri kataqan wi, kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri winaq aꞌj Israel: Riꞌ xinwesaj loq we Jesús rech kiwetaꞌmaj chi man kꞌo ta mak kinriq che.
5 Jésus donc sortit dehors, portant la couronne d’épines et le vêtement de pourpre. Et il leur dit: Voici l’homme!
Are xel loq ri Jesús, kojtal loq jun kꞌix korona che ri ujolom xuqujeꞌ kꞌyaqtal jun moraꞌt atzꞌyaq chirij. Ri Pilato xubꞌij chike: Riꞌ we achi.
6 Quand donc les principaux sacrificateurs et les huissiers le virent, ils s’écrièrent, disant: Crucifie, crucifie-le! Pilate leur dit: Prenez-le, vous, et crucifiez-le; car moi, je ne trouve pas de crime en lui.
Are xkil ri kꞌamal kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xuqujeꞌ ri e chajinelabꞌ rech ri Templo, xkiraq kichiꞌ xkibꞌij: ¡Ripoq! ¡Ripoq! Ri Pilato xubꞌij chike: Chikꞌama bꞌik ix chiripaꞌ. Ri in man kꞌo ta umak xinriqo.
7 Les Juifs lui répondirent: Nous avons une loi, et selon notre loi il doit mourir, car il s’est fait Fils de Dieu.
Ri winaq aꞌj Israel xkibꞌij: Uj kꞌo jun qataqanik, ri qataqanik kubꞌij chi yaꞌtal che kakamik, jeriꞌ rumal kubꞌij chibꞌil ribꞌ chi are ukꞌojol ri Dios.
8 Quand donc Pilate entendit cette parole, il craignit davantage,
Ri Pilato are xuta we tzij riꞌ xnimar ri uxibꞌin ibꞌ.
9 et il entra de nouveau dans le prétoire, et dit à Jésus: D’où es-tu? Et Jésus ne lui donna pas de réponse.
Jeriꞌ xok chi bꞌik junmul pa ri nimalaj ja, kꞌa te riꞌ xuta che ri Jesús: ¿Jawjeꞌ katel wi? Ri Jesús man xchꞌaw taj.
10 Pilate donc lui dit: Ne me parles-tu pas? Ne sais-tu pas que j’ai le pouvoir de te relâcher, et que j’ai le pouvoir de te crucifier?
Ri Pilato xubꞌij che ri Jesús: ¿Man kinachꞌabꞌej ta ne lo? ¿La man kawilo chi kinkwinik katintzoqopij bꞌik xuqujeꞌ kinkwinik kintaqan charipik?
11 Jésus répondit: Tu n’aurais aucun pouvoir contre moi, s’il ne t’était donné d’en haut; c’est pourquoi celui qui m’a livré à toi a plus de péché.
Ri Jesús xubꞌij che: Man katkwin ta chubꞌanik ri jastaq riꞌ we ta mat chikaj petinaq wi ri kwinem ri yaꞌtal chawe, xaq jeriꞌ ri sibꞌalaj nim umak ri xinjachow pa aqꞌabꞌ.
12 Dès lors Pilate cherchait à le relâcher; mais les Juifs criaient, disant: Si tu relâches celui-ci, tu n’es pas ami de César; quiconque se fait roi, s’oppose à César.
Are xuta ri Pilato ri xbꞌix che, are xraj xutzoqopij bꞌik ri Jesús, ri winaq kꞌut xkiraqaqej kichiꞌ xkibꞌij: We katzoqopij bꞌik we achi riꞌ man at rech chꞌabꞌeꞌn taj ri nim qꞌatal tzij. Xapachin ri karaj kubꞌan taqanel wi xaq pa utukel kubꞌan ukꞌulel che ri nim taqanel.
13 Pilate donc, ayant entendu ces paroles, amena Jésus dehors, et s’assit sur le tribunal, dans le lieu appelé le Pavé, et en hébreu Gabbatha;
Are xuta ri xkibꞌij ri winaq, xresaj loq ri Jesús kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌk pa ri utem rech qꞌatoj tzij, ri kꞌolibꞌal ubꞌiꞌnam Bꞌantal che abꞌaj, Gabatá ubꞌiꞌ pa arameo.
14 (or c’était la Préparation de la Pâque, c’était environ la sixième heure; ) et il dit aux Juifs: Voici votre roi!
Are qꞌij rech patanijem rech ri nimaqꞌij Pascua, qas pa nikꞌaj qꞌij, ri Pilato xubꞌij chike ri winaq: Riꞌ le itaqanel.
15 Mais ils crièrent: Ôte, ôte! crucifie-le! Pilate leur dit: Crucifierai-je votre roi? Les principaux sacrificateurs répondirent: Nous n’avons pas d’autre roi que César.
Ri winaq xkibꞌij: Cheꞌl bꞌik, cheꞌl bꞌik, ripoq, ripoq. Ri Pilato xuta chike: ¿La kinrip kꞌu in ri itaqanel? Ri e kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xkibꞌij: Xaq xwi nim qataqanel uj ri kel je laꞌ pa Roma.
16 Alors donc il le leur livra pour être crucifié; et ils prirent Jésus, et l’emmenèrent.
Ri Pilato xujach bꞌik ri Jesús pa kiqꞌabꞌ rech jeriꞌ kakiripo. Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xkikꞌam bꞌik ri Jesús.
17 Et il sortit portant sa croix, [et s’en alla] au lieu appelé [lieu] du crâne, qui est appelé en hébreu Golgotha,
Xel kꞌu bꞌik ri Jesús, reqam bꞌik ri cheꞌ ripbꞌal xeꞌ je laꞌ pa ri leꞌaj ubꞌiꞌnam Ubꞌaqil jolomaj, pa arameo ubꞌiꞌnam Gólgota.
18 où ils le crucifièrent, et deux autres avec lui, un de chaque côté, et Jésus au milieu.
Chilaꞌ xkirip wi, xuqujeꞌ xeꞌkirip chi kebꞌ winaq rukꞌ, jun pa ri umox, jun chik pa ri uwiqiqꞌabꞌ.
19 Et Pilate fit aussi un écriteau, et le plaça sur la croix; et il y était écrit: Jésus le Nazaréen, le roi des Juifs.
Ri Pilato xtaqan chukojik jun tzꞌibꞌatalik puꞌwiꞌ ri cheꞌ ripbꞌal ri kubꞌij: ARE WAꞌ RI JESÚS AJ NAZARET, RI NIM TAQANEL KECH RI WINAQ AꞌJ ISRAEL.
20 Plusieurs des Juifs donc lurent cet écriteau, parce que le lieu où Jésus fut crucifié était près de la ville; et il était écrit en hébreu, en grec, en latin.
E kꞌi chike ri winaq aꞌj Israel xkisikꞌij uwach ri tzꞌibꞌatalik jeriꞌ rumal ri leꞌaj ri xrip wi ri Jesús chuxukut ri nima tinimit kꞌo wi. Ri tzꞌibꞌatalik xtzꞌibꞌax pa ri tzijobꞌal arameo, latin xuqujeꞌ pa ri tzijobꞌal kech ri aꞌj Grecia
21 Les principaux sacrificateurs des Juifs donc dirent à Pilate: N’écris pas: Le roi des Juifs; mais que lui a dit: Je suis le roi des Juifs.
Ri kꞌamal taq kibꞌe ri e chꞌawenelabꞌ cho ri Dios xeꞌkibꞌij che ri Pilato: Man katzꞌibꞌaj ta la “Nim Taqanel kech ri winaq aꞌj Israel.” We achi riꞌ xubꞌij chibꞌil ribꞌ chi are nim kitaqanel ri winaq aꞌj Israel.
22 Pilate répondit: Ce que j’ai écrit, je l’ai écrit.
Ri Pilato xubꞌij chike: Ri xintzꞌibꞌaj, xintzꞌibꞌaj.
23 Les soldats donc, quand ils eurent crucifié Jésus, prirent ses vêtements et en firent quatre parts, une part pour chaque soldat. [Ils prirent] aussi la tunique. Or la tunique était sans couture, tissée tout d’une pièce depuis le haut [jusqu’en bas].
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit are xkirip ri Jesús, xkikꞌam ri ratzꞌyaq xkirichꞌij pa kajibꞌ, xkikꞌam kanoq jun taq chꞌaqaꞌp ke. Xkikꞌam xuqujeꞌ ri ukaton xa ta ne jun tꞌisel kꞌo che, xane xa kemtalik.
24 Ils dirent donc entre eux: Ne la déchirons pas, mais jetons-la au sort, à qui elle sera, – afin que l’écriture fût accomplie, qui dit: « Ils ont partagé entre eux mes vêtements, et ils ont jeté le sort sur ma robe ». Les soldats donc firent ces choses.
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ xkibꞌij: Man kaqarichꞌij ta waꞌ we riꞌ. Chujetzꞌanoq rech kaqilo jachin kachꞌeken che. Jeriꞌ xkibꞌano. Jewaꞌ xkibꞌano rech kakꞌulmataj ri tzꞌibꞌatalik, ri kubꞌij: Xkijach ri watzꞌyaq chikiwach, xuqujeꞌ xeꞌtzꞌanik chuchꞌekik ri watzꞌyaq.
25 Or, près de la croix de Jésus, se tenaient sa mère, et la sœur de sa mère, Marie, [femme] de Clopas, et Marie de Magdala.
Chunaqaj ri cheꞌ ri xrip wi ri Jesús kꞌo apanoq ri unan ri Jesús xuqujeꞌ ri rachalal ri unan, kꞌo xuqujeꞌ ri María ri rixoqil ri Cleofas, rachiꞌl ri María Magdalena.
26 Jésus donc voyant sa mère, et le disciple qu’il aimait se tenant là, dit à sa mère: Femme, voilà ton fils.
Ri Jesús are xril ri unan xuqujeꞌ ri utijoxel ri sibꞌalaj uloq, xubꞌij che ri unan: Ixoq, leꞌ kꞌo le awal chi leꞌ.
27 Puis il dit au disciple: Voilà ta mère. Et dès cette heure-là, le disciple la prit chez lui.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij che ri utijoxel: Leꞌ chi leꞌ kꞌo wi le anan. Tzi che ri qꞌij riꞌ ri tijoxel xukꞌamawaꞌj ri ixoq cho ri rachoch.
28 Après cela Jésus, sachant que toutes choses étaient déjà accomplies, dit, afin que l’écriture fût accomplie: J’ai soif.
Are xbꞌantaj ronojel we jastaq riꞌ, retaꞌm ri Jesús chi xbꞌantaj ronojel, rech kꞌu kakꞌulmataj ri tzꞌibꞌatalik xubꞌij: Kachaqiꞌj nuchiꞌ.
29 Il y avait donc là un vase plein de vinaigre. Et ils emplirent de vinaigre une éponge, et, l’ayant mise sur de l’hysope, ils la lui présentèrent à la bouche.
Kꞌo kꞌu apanoq jun kꞌolibꞌal ri kꞌo vinagre chupam. Xkimuꞌ kꞌu bꞌik jun qꞌux chupam, kꞌa te riꞌ xkixekebꞌa che jun aj, xkiya qꞌanoq pa uchiꞌ ri Jesús.
30 Quand donc Jésus eut pris le vinaigre, il dit: C’est accompli. Et ayant baissé la tête, il remit son esprit.
Are xunaꞌ ri Jesús ri vinagre, xubꞌij: Ronojel xbꞌantajik. Kꞌa te riꞌ xutzalabꞌa ri ujolom, xel ranimaꞌ.
31 Les Juifs donc, afin que les corps ne demeurent pas sur la croix en un jour de sabbat, puisque c’était la Préparation (car le jour de ce sabbat-là était grand), firent à Pilate la demande qu’on leur rompe les jambes, et qu’on les ôte.
Are qꞌij kabꞌan patanijik rech ri nimaqꞌij Pascua. Ri winaq aꞌj Israel man kakaj taj kekanaj kan ri kaminaqibꞌ choch ri cheꞌ ripbꞌal, jeriꞌ rumal are qꞌij rech uxlanem. Xaq jeriꞌ xkita che ri Pilato chi kataqan chuqꞌipixik ri bꞌaq che taq ri kaqan ri e xekel cho ri cheꞌ ripbꞌal rech keꞌqasax loq xuqujeꞌ keꞌsax bꞌik chilaꞌ.
32 Les soldats donc vinrent et rompirent les jambes du premier, et de l’autre qui était crucifié avec lui.
Ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xebꞌe chutatzꞌixik ri bꞌaq rech ri kaqan ri e xekebꞌatal cho ri che ripbꞌal. Nabꞌe xeꞌkitatzꞌij ri bꞌaq che ri kaqan ri e kebꞌ achyabꞌ ri e xekebꞌatal chuxukut ri Jesús.
33 Mais étant venus à Jésus, comme ils virent qu’il était déjà mort, ils ne lui rompirent pas les jambes;
Are xeqet rukꞌ ri Jesús, xkilo chi kaminaq chik, xaq jeriꞌ man xkitatzꞌij ta chi ri bꞌaq che ri raqan.
34 mais l’un des soldats lui perça le côté avec une lance; et aussitôt il en sortit du sang et de l’eau.
Pune jeriꞌ jun chike ri ajchꞌoꞌjabꞌ chajil tinimit xujut bꞌik ri cheꞌ chꞌeyabꞌal che ri ukꞌalkꞌaꞌx ri Jesús, jeriꞌ xel loq kikꞌ xuqujeꞌ ja che.
35 Et celui qui l’a vu rend témoignage; et son témoignage est véritable; et lui sait qu’il dit vrai, afin que vous aussi vous croyiez.
Ri xilowik kuqꞌalajisaj we jastaq riꞌ, xuqujeꞌ qas tzij ri kubꞌij. Areꞌ retaꞌm chi qas tzij ri kubꞌij, rech jeriꞌ kixkojon xuqujeꞌ ix.
36 Car ces choses sont arrivées afin que l’écriture fût accomplie: « Pas un de ses os ne sera cassé ».
Xkꞌulmataj we jastaq riꞌ rech jeriꞌ kakꞌulmataj ri tzꞌibꞌatalik: Man katatzꞌix ta jun chike ri ubꞌaqil
37 Et encore une autre écriture dit: « Ils regarderont vers celui qu’ils ont percé ».
Kubꞌij xuqujeꞌ pa ri tzꞌibꞌatalik: Kakikaꞌyej na ri xkisoko.
38 Or, après ces choses, Joseph d’Arimathée, qui était disciple de Jésus, en secret toutefois par crainte des Juifs, fit à Pilate la demande d’ôter le corps de Jésus; et Pilate le permit. Il vint donc et ôta le corps de Jésus.
Are xbꞌantaj ronojel we jastaq riꞌ, ri José ri kel pa Arimatea xeꞌ rukꞌ ri Pilato, xuꞌta che ri utyoꞌjal ri Jesús rech kumuqu. Ri José jun chike ri utijoxelabꞌ ri Jesús pune xaq pa awal, jeriꞌ rumal kuxiꞌj ribꞌ chike ri winaq aꞌj Israel. Ri Pilato xuya bꞌe che ri José xukꞌam bꞌik ri utyoꞌjal ri Jesús.
39 Et Nicodème aussi, celui qui au commencement était allé de nuit à Jésus, vint, apportant une mixtion de myrrhe et d’aloès, d’environ 100 livres.
Xopan xuqujeꞌ ri Nicodemo, are waꞌ ri achi ri xeꞌsolin ri Jesús che ri jun chaqꞌabꞌil, rukꞌaꞌm bꞌik jun ciento libra kunabꞌal mirra xuqujeꞌ áloe.
40 Ils prirent donc le corps de Jésus, et l’enveloppèrent de linges, avec les aromates, comme les Juifs ont coutume d’ensevelir.
Ri José rachiꞌl ri Nicodemo xkikꞌam bꞌik ri utyoꞌjal ri Jesús, xkipis bꞌik jetaq ri kubꞌij ri kinaqꞌatajibꞌal, xkikoj bꞌik kꞌokꞌ taq kunabꞌal chirij.
41 Or il y avait, au lieu où il avait été crucifié, un jardin, et dans le jardin un sépulcre neuf, dans lequel personne n’avait jamais été mis.
Pa ri leꞌaj ri xrip wi ri Jesús kꞌo jun kꞌolibꞌal jawjeꞌ tiktal wi cheꞌ xuqujeꞌ kꞌo jun kꞌakꞌ muqbꞌal, xa ta ne jun muqtal chupam.
42 Ils mirent donc Jésus là, à cause de la Préparation des Juifs, parce que le sépulcre était proche.
Xkimuq kꞌu kan ri Jesús chilaꞌ, jeriꞌ rumal are qꞌij bꞌanbꞌal patanijik rech ri nimaqꞌij Pascua, xuqujeꞌ naqaj kꞌo wi ri muqbꞌal chike.

< Jean 19 >