< Luc 10 >

1 Après cela, le Seigneur en désigna encore soixante-douze autres, et les envoya devant lui, deux à deux, dans toutes les villes et tous les lieux où lui-même devait aller.
Madugi matungda Ibungona atoppa humphutaranithoi khandoktuna makhoibu ani ani semlaga mahakna chatkadaba sahar khudingda amadi mapham khudingda mahakki mang thana tharammi.
2 Il leur dit: " La moisson est grande, mais les ouvriers sont en petit nombre. Priez donc le maître de la moisson d'envoyer des ouvriers à sa moisson.
Aduga Ibungona makhoida hairak-i, “Lokkadaba loudi yammi, adubu lokpinaba midi yamde; maram aduna mahakki lou lokphamda thabak suba mi thabiraknaba lourok mapuda haijou.
3 Partez: voici que je vous envoie comme des agneaux au milieu des loups.
Chatlu! Eina nakhoibu keisalsinggi marakta yao machasinggum thari.
4 Ne portez ni bourse, ni sac, ni souliers, et ne saluez personne en chemin.
Nakhoina sengao, khao nattraga sandal puduna chatkanu aduga lambida kanagasu kouna-saknabagidamak panganu.
5 Dans quelque maison que vous entriez, dites d'abord: Paix à cette maison!
Adubu nakhoina kanagumbagi yumda changba matamda asumna hanna haiyu, ‘Yum asigi mathakta ingthaba oisanu.’
6 Et s'il s'y trouve un enfant de paix, votre paix reposera sur lui; sinon, elle reviendra à vous.
Aduga imung aduda kanagumba ingthaba pamba mi leiramlabadi nakhoigi ingthabagi yaipha-thoujal adu mahakki mathakta leisanu. Adubu ingthaba pamba mi leiramdrabadi nakhoina pikhiba ingthabagi yaipha-thoujal adu nakhoida amuk halaksanu.
7 Demeurez dans la même maison, mangeant et buvant de ce qu'il y aura chez eux; car l'ouvrier mérite son salaire. Ne passez pas d'une maison dans une autre.
Aduga nakhoibu lousilliba imung aduda makhoina pirakpasing adu cha-thaktuna leiyu maramdi thabak suba mina magi asuman phangba matik chai. Amasung nakhoina yum amadagi amada khoihong hongganu.
8 Dans quelque ville que vous entriez, si l'on vous reçoit, mangez ce qu'on vous présentera;
Nakhoina sahar amada changba matamda nakhoibu taram taramna lousillabadi nakhoida pija pijaba adu chao.
9 guérissez les malades qui s'y trouveront, et dites-leur: Le royaume de Dieu est proche de vous.
Aduga mapham aduda leiba anabasingbu phahallammu amasung makhoida haiyu, ‘Tengban Mapugi ningthou leibak adu nakhoida naksillakle.’
10 Mais dans quelque ville que vous entriez, si l'on ne vous reçoit pas, allez sur les places publiques et dites:
Adubu nakhoina saharda changba matamda misingna nakhoibu taramna lousindrabadi maphamdugi lambisingda chattuna haiyu,
11 La poussière même de votre ville, qui s'est attachée à nous, nous l'essuyons contre vous; sachez cependant ceci, c'est que le royaume de Dieu est proche.
‘Eikhoigi khongyada pakliba nakhoigi sahar asigi uphul asiphaoba eikhoina nakhoigi maiyokta kanthoklabani. Adumakpu Tengban Mapugi leibak adu naksillakle haiba asi ningsing-u!’
12 Je vous le dis, il y aura, en ce jour-là, moins de rigueur pour Sodome que pour cette ville.
Eina nakhoida hairiba asini, madudi Wayenba Numit aduda sahar adudagidi Sodom-na henna saphagani!
13 Malheur à toi, Corozaïn! Malheur à toi, Bethsaïde! Car si les miracles qui ont été faits au milieu de vous, l'avaient été dans Tyr et dans Sidon, elles auraient depuis longtemps fait pénitence, assises sous le cilice et la cendre.
“He Chorazin, nangdi awabanida! He Bethsaida, nangdi awabanida! Maramdi nakhoida toukhiba angakpa thabaksing adu Tyre amadi Sidon-da touramlabadi makhoina bora phi settuna amadi utta phamduna mamang mamangda paptagi pukning honglamgadabani.
14 C'est pourquoi, il y aura, au jugement, moins de rigueur pour Tyr et pour Sidon que pour vous.
Aduga wayenba numitta nakhoidagidi Tyre amadi Sidonna henna saphagani.
15 Et toi, Capharnaüm, qui t'élèves au ciel, tu seras abaissée jusqu'aux enfers. (Hadēs g86)
Aduga he Capernaum! Nangbu swargada thanggatpigadra? Natte, nangdi khamnung leibakta hunthagani.” (Hadēs g86)
16 Celui qui vous écoute, m'écoute, et celui qui vous méprise, me méprise; or celui qui me méprise, méprise Celui qui m'a envoyé. "
Adudagi Jisuna mahakki tung-inbasingduda hairak-i, “Nakhoigi wa taba mahak aduna eigi wa tarabani; aduga nakhoibu yadaba mahak aduna eibu yadabani; amasung eibu yadaba mahak aduna eibu tharakpa Ibungo mahakpu yadabani.”
17 Les soixante-douze revinrent avec joie, disant: " Seigneur, les démons mêmes nous sont soumis en votre nom. "
Adudagi tung-inba humphutaraithoi aduna haraona halaktuna Jisuda hairak-i, “Ibungo, eikhoina Ibungogi mingda yathang pibada lai phattabasingna phaoba eikhoigi yathang illi!”
18 Il leur répondit: " Je contemplais Satan tombant du ciel comme la foudre.
Jisuna makhoida hairak-i, “Swargadagi nongthang kuppagumna Satan-na tarakpa eina urammi.
19 Voilà que je vous ai donné le pouvoir de fouler aux pieds les serpents et les scorpions, et toute la puissance de l'ennemi, et elle ne pourra vous nuire en rien.
Yengngu, nakhoina lil amadi brichiksinggi mathakta netnanaba aduga Yeknaba adugi panggal pumnamakpu ngamnanaba eina nakhoida matik pire, aduga karigumba amatanasu nakhoibu sok-halloi.
20 Seulement ne vous réjouissez pas de ce que les esprits vous sont soumis; mais réjouissez-vous de ce que vos noms sont écrits dans les cieux. "
Adumakpu, lai phattabasingna nakhoina haiba illi haibagidamak haraoganu; adubu swargada nakhoigi ming ikhre haibagidamak haraojou.”
21 Au même moment, il tressaillit de joie sous l'action de l'Esprit-Saint, et il dit: " Je vous bénis, ô Père, Seigneur du ciel et de la terre, de ce que vous avez caché ces choses aux sages et aux prudents, et les avez révélées aux petits enfants. Oui, je vous bénis, ô Père, de ce qu'il vous a plu ainsi.
Matam adumaktada Jisu Thawai Asengbagi mapanna haraobana thalladuna hairak-i, “He Ipa, swarga malem pumnamakki Mapu Ibungo! Eina nahakpu thagatchari maramdi nahakna hiramsing asibu asingbasing amadi akhang-aheisingdagi lottuna thambiraga apikpa angangsing asida phongdokpire. Hoi, Ipa, masimak nahakki naphamdadi apenbani.
22 Toutes choses m'ont été données par mon Père; et personne ne sait ce qu'est le Fils, si ce n'est le Père, et ce qu'est le Père, si ce n'est le Fils, et celui à qui le Fils veut bien le révéler. "
“Eigi Ipana hiram pumnamak eingongda sinabire. Aduga Mapa adu nattana kananasu machanupa adubu khangde amasung machanupa adu nattana aduga mapa adubu phongdoknaba machanupa aduna khandokkhraba makhoi adu nattana kananasu mapa adubu khangde.”
23 Et se tournant vers ses disciples, il leur dit en particulier: " Heureux les yeux qui voient ce que vous voyez!
Adudagi Jisuna tung-inbasing aduda onsillaktuna tonganna makhoikhaktada hairak-i, “Nakhoina houjik uriba asibu uba phangjariba nakhoi kayada yaiphakhraba!
24 Car, je vous le dis, beaucoup de prophètes et de rois ont désiré voir ce que vous voyez, et ne l'ont pas vu, entendre ce que vous entendez, et ne l'ont pas entendu. "
Eina nakhoida hairi, Tengban Mapugi wa phongdokpiba maichou amadi ningthou kayana nakhoina uriba asibu ujaninglammi adubu makhoina uba phangkhide. Aduga nakhoina taba adubu makhoina tajaninglammi adubu makhoina takhide.”
25 Et voici qu'un docteur de la Loi, s'étant levé, lui dit pour l'éprouver: " Maître, que ferai-je pour posséder la vie éternelle? " (aiōnios g166)
Nongma wayel yathanggi oja amana hougatlaga Jisubu chang yengladuna wahang ama hanglak-i, “Oja Ibungo, lomba naidaba punsi phangnaba eina kari toujagadage?” (aiōnios g166)
26 Jésus lui dit: " Qu'y a-t-il d'écrit dans la Loi? Qu'y lis-tu? "
Maduda Jisuna khumlak-i, “Wayel yathangna kari haibage? Madu nahakna kamdouna handokpage?”
27 Il répondit: " Tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout cœur, de toute ton âme, de toute tes forces et de tout ton esprit, et ton prochain comme toi-même. "
Nupa aduna khumlak-i, “‘Nahakna nahakki Tengban Mapu, MAPU IBUNGO-bu thamoi apumba, thawai apumba, panggal apumba, amadi pukning wakhal apumba yaona nungsigadabani;’ aduga ‘nahakki yumlon keironnababu nasamakkum nungsigadabani.’”
28 Jésus lui dit: " Tu as bien répondu, fais cela et tu vivras. "
Jisuna khumlak-i, “Nahakna chumna khumle; madumak tou, aduga nahakna hinggani.”
29 Mais cet homme, voulant se justifier, dit à Jésus: " Et qui est mon prochain? "
Adubu wayel yathanggi oja aduna achumba sajaningduna Jisuda hairak-i, “Adudi eigi yumlon-keironnababu adu kanano?”
30 Jésus reprit: " Un homme descendait de Jérusalem à Jéricho; il tomba entre les mains des brigands, qui le dépouillèrent, et l'ayant chargé de coups, se retirèrent, le laissant à demi-mort.
Maduda Jisuna khumlak-i, “Nongma nupa amana Jerusalemdagi Jericho tanna chatlingeida huranbasinggi makhutta tarammi. Makhoina mahakki maphi marol munbire amasung mahakpu sigadaba makhei phubiraga hundoklamduna chatkhre.
31 Or, il arriva qu'un prêtre descendait par le même chemin; il vit cet homme et passa outre.
Tanja adumaktada kanagumba purohit ama lambi aduda laklammi. Amasung mahakna nupa adubu ubada lambigi nakanda theidoktuna chatkhre.
32 De même un lévite, étant venu dans ce lieu, s'approcha, le vit et passa outre.
Matou adugumduna levigi nupa amasu lambi aduda laklaga nupa adubu ubada lambigi atoppa nakanda theidoktuna chatkhre.
33 Mais un Samaritain, qui était en voyage, arriva près de lui, et, le voyant, fut touché de compassion.
Adubu kanagumba Samaria-gi mi amana lambi adomda asum langphei lakpada nupa adu thengnare amasung nupa adubu ubada mahakki thamoida nungsiba pokle.
34 Il s'approcha, banda ses plaies, après y avoir versé de l'huile et du vin; puis il le mit sur sa propre monture, le mena dans une hôtellerie, et prit soin de lui.
Adudagi mahakna nupa adugi manakta changsinduna asokpa mapham aduda thao amadi yu heibiduna phina kisinbire. Aduga mahakna nupa adubu mahak masamakki lola aduda tonghanduna mithungsang amada pusinbiraga mahakpu seba toubire.
35 Le lendemain, tirant deux deniers, il les donna à l'hôte et lui dit: Aie soin de cet homme, et tout ce que tu dépenseras de plus, je te le rendrai à mon retour.
Mathanggi numitta mahakna denari ani louthoktuna mithungsang pannaba nupa aduda piraduna hairak-i, ‘Mahakpu ningthina yengsinbiyu, aduga masidagi henna mangonda chading touba pumnamak eina halakpa matamda singgani.’”
36 Lequel de ces trois te semble avoir été le prochain de l'homme qui tomba entre les mains des brigands? "
“Houjik nahakki wakhalda makhoi ahum asigi manungda karambana huranbagi makhutta taraba nupa adugi yumlon-keirolnabani haina khanbage?”
37 Le docteur répondit: " Celui qui a pratiqué la miséricorde envers lui. " Et Jésus lui dit: " Toi aussi, va et fais de même. "
Maduda wayel yathanggi oja aduna khumlak-i, “Nupa aduda minungsi utpiriba mahak aduni.” Adudagi Jisuna nupa aduda hairak-i, “Chatlu, aduga madugumna nahaksu tou.”
38 Pendant qu'ils étaient en chemin, Jésus entra dans un village, et une femme, nommée Marthe, le reçut dans sa maison.
Jisu amasung mahakki tung-inbasingna asum lakpada makhoina khunggang amada thunglammi. Amasung maming Martha koubi nupi amana Ibungobu mayumda taramna kousinjare.
39 Elle avait une sœur, nommée Marie, qui, s'étant assise aux pieds du Seigneur, écoutait sa parole,
Mahakki manaonupi Mary koubi ama leirammi amasung mahakna Ibungogi khuyada phamduna Ibungona tambiba adu tajarammi.
40 tandis que Marthe s'empressait aux divers soins du service. S'étant donc arrêtée: " Seigneur, dit-elle, ne vous mettez-vous pas en peine que ma sœur m'ait laissée servir seule? Dites-lui donc de m'aider. "
Adubu Martha-na, tougadaba thabak adu yammankhibana warammi. Maram aduna mahakna laktuna Ibungoda hairak-i, “Ibungo, thabak pumnamaksing asibu ei ithantana tounanaba eigi inaonupina eibu thadokliba asibu Ibungona kari amata khanbidabra? Mahakna laktuna eibu mateng pangnanaba khara haibiyu.”
41 Le Seigneur lui répondit: " Marthe, Marthe, vous vous inquiétez et vous agitez pour beaucoup de choses.
Maduda Ibungona mangonda khumlak-i, “Martha, Martha! Nahakna thabak mayam amagi maramda langtaknari amasung wari.
42 Une seule est nécessaire. Marie a choisi la bonne part, qui ne lui sera point ôtée. "
Adubu thabak amakhaktangdi yamna tangaiphadabani. Mary-na madugi aphaba saruk adu khankhre aduga madu mangondagi amuk louthoklaroi.”

< Luc 10 >