< Luc 10 >

1 Après cela, le Seigneur en désigna encore soixante-douze autres, et les envoya devant lui, deux à deux, dans toutes les villes et tous les lieux où lui-même devait aller.
Are xbꞌantaj we jastaq riꞌ, ri Jesús xuꞌchaꞌ oxkꞌal lajuj utijoxelabꞌ, xuꞌtaq bꞌik pa e kakabꞌ pa taq ri tinimit ri xraj xebꞌe wi.
2 Il leur dit: " La moisson est grande, mais les ouvriers sont en petit nombre. Priez donc le maître de la moisson d'envoyer des ouvriers à sa moisson.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij: Man e kꞌo ta kꞌi ajchakibꞌ chuyakik ronojel ri unimal ri xwachinik. Chita kꞌu che ri Ajawxel kuꞌtaq loq ajchakibꞌ pa ri uchak.
3 Partez: voici que je vous envoie comme des agneaux au milieu des loups.
¡Jix bꞌaꞌ! Qas chiwila na rumal kixintaq bꞌik jetaq ri chij chikixoꞌl kayoꞌt.
4 Ne portez ni bourse, ni sac, ni souliers, et ne saluez personne en chemin.
Mikꞌam bꞌik yakbꞌal irajil, xuqujeꞌ ixajabꞌ, man kixtakꞌiꞌ ta pa ri bꞌe chuyaꞌik rutzil uwach japachinaq.
5 Dans quelque maison que vous entriez, dites d'abord: Paix à cette maison!
Are kixok pa jun ja, nabꞌe chibꞌij: “Jaꞌmaril pa we ja kꞌolibꞌal ri.”
6 Et s'il s'y trouve un enfant de paix, votre paix reposera sur lui; sinon, elle reviendra à vous.
We kꞌu kꞌo jun winaq taqal ri jaꞌmaril che pa ri ja kꞌolibꞌal, kayaꞌtaj riꞌ ri tewechibꞌal che. We maj, katzalij riꞌ ri tewechibꞌal iwukꞌ ix.
7 Demeurez dans la même maison, mangeant et buvant de ce qu'il y aura chez eux; car l'ouvrier mérite son salaire. Ne passez pas d'une maison dans une autre.
Chixkanaj kanoq pa ri ja riꞌ, chitijaꞌ xuqujeꞌ chiqumuj ri kakiya chiꞌwe, rumal cher ri ajchak taqal che chi katojik. Man xaq ta kixikꞌow pa jaljoj taq ja.
8 Dans quelque ville que vous entriez, si l'on vous reçoit, mangez ce qu'on vous présentera;
Are kixok pa jun tinimit, ri kixkꞌamawaꞌx wi, chitijaꞌ ri kakiya chiꞌwe.
9 guérissez les malades qui s'y trouveront, et dites-leur: Le royaume de Dieu est proche de vous.
Chiꞌkunaj ri yawabꞌibꞌ ri e kꞌo chilaꞌ, chibꞌij chike: “Ri ajawarem rech ri Dios xnaqajir loq.”
10 Mais dans quelque ville que vous entriez, si l'on ne vous reçoit pas, allez sur les places publiques et dites:
Are kꞌu man kixkꞌamawaꞌx taj pa jun tinimit, jix chibꞌij pa ri kꞌayibꞌal:
11 La poussière même de votre ville, qui s'est attachée à nous, nous l'essuyons contre vous; sachez cependant ceci, c'est que le royaume de Dieu est proche.
“Ri ulew ri xnakꞌiꞌ bꞌik pa qaqan, kaqatota kanoq, kꞌutbꞌal rech chi man xujikꞌamawaꞌj taj, naꞌtaj kꞌu chiꞌwe chi xnaqajir loq ri ajawarem rech ri Dios.”
12 Je vous le dis, il y aura, en ce jour-là, moins de rigueur pour Sodome que pour cette ville.
Kinbꞌij kꞌu chiꞌwe che ri qꞌij riꞌ, kꞌo na ri kꞌaxkꞌolal ri kape pa kiwiꞌ we tinimit cho ri xpe puꞌwiꞌ ri tinimit Sodoma ojer.
13 Malheur à toi, Corozaïn! Malheur à toi, Bethsaïde! Car si les miracles qui ont été faits au milieu de vous, l'avaient été dans Tyr et dans Sidon, elles auraient depuis longtemps fait pénitence, assises sous le cilice et la cendre.
¡Kꞌax iwe winaq ri kixel pa ri tinimit Corazín! ¡Kꞌax iwe winaq ri ix kꞌo pa ri tinimit Betsaida! We ta xbꞌan ri mayijabꞌal taq jastaq ri xbꞌan iwukꞌ pa ri tinimit Tiro xuqujeꞌ Sidón, rukꞌ oqꞌej ta waꞌ xkikꞌex kikꞌuꞌx ri winaq ri keꞌl chilaꞌ.
14 C'est pourquoi, il y aura, au jugement, moins de rigueur pour Tyr et pour Sidon que pour vous.
Rumal kꞌu waꞌ, katan wi ri kꞌaxkꞌolal ri kape na pa kiwiꞌ ri tinimit Tiro xuqujeꞌ Sidón cho ri kꞌaxkꞌolal ri kape na pa iwiꞌ ix.
15 Et toi, Capharnaüm, qui t'élèves au ciel, tu seras abaissée jusqu'aux enfers. (Hadēs g86)
Xuqujeꞌ ri ix winaq ri ix kꞌo pa ri tinimit Capernaúm, ¿teꞌq pa ikꞌuꞌx kixpaqabꞌax bꞌik pa ri kaj? Man je ta kꞌu riꞌ, kꞌa pa ri nimalaj jul ri maj ukꞌisik kixkꞌyaq wi bꞌik. (Hadēs g86)
16 Celui qui vous écoute, m'écoute, et celui qui vous méprise, me méprise; or celui qui me méprise, méprise Celui qui m'a envoyé. "
Xapachin ri kixutatabꞌej, in riꞌ kinutatabꞌej, xapachin ri kaketzelaj iwach, in kinretzelaj. Xapachin kꞌu ri kinretzelaj in, karetzelaj ri xintaqow loq.
17 Les soixante-douze revinrent avec joie, disant: " Seigneur, les démons mêmes nous sont soumis en votre nom. "
Rukꞌ kiꞌkotemal xetzalij loq ri oxkꞌal lajuj tijoxelabꞌ xkibꞌij: Ajawxel, pune are ri itzel taq uxlabꞌal kakimochꞌ kibꞌ pa ri bꞌiꞌ la.
18 Il leur répondit: " Je contemplais Satan tombant du ciel comme la foudre.
Ri Jesús xubꞌij: In xinwil ri Itzel, je ri xubꞌan jun kayapaꞌ xtzaq loq cho ri kaj.
19 Voilà que je vous ai donné le pouvoir de fouler aux pieds les serpents et les scorpions, et toute la puissance de l'ennemi, et elle ne pourra vous nuire en rien.
Jeꞌ, nuyoꞌm kwinem chiꞌwe kiꞌtakꞌaleꞌj kumatz xuqujeꞌ escorpión, xuqujeꞌ kichꞌek ri ukwinem ri kꞌulel, maj kabꞌanow kꞌax chiꞌwe.
20 Seulement ne vous réjouissez pas de ce que les esprits vous sont soumis; mais réjouissez-vous de ce que vos noms sont écrits dans les cieux. "
Pune jeriꞌ, man kikiꞌkotebꞌej taj are kakimochꞌ kibꞌ ri itzel taq uxlabꞌal chiꞌwach, xane are chikiꞌkotebꞌej chi tzꞌibꞌatal ri ibꞌiꞌ pa ri kaj.
21 Au même moment, il tressaillit de joie sous l'action de l'Esprit-Saint, et il dit: " Je vous bénis, ô Père, Seigneur du ciel et de la terre, de ce que vous avez caché ces choses aux sages et aux prudents, et les avez révélées aux petits enfants. Oui, je vous bénis, ô Père, de ce qu'il vous a plu ainsi.
Qas pa ri qꞌotaj riꞌ, ri Jesús xkiꞌkot pa ri Uxlabꞌixel, xubꞌij: Tataxel, ajawxel re ri kaj xuqujeꞌ ri ulew, xawaj la we jastaq riꞌ chikiwach ri achyabꞌ ri kꞌo ketaꞌmabꞌal, ri kꞌo kinoꞌjibꞌal, xkꞌut la chikiwach ri e winaq ri je ri e kꞌo nitzꞌ taq akꞌalabꞌ. Are waꞌ ri xrajawaj kuꞌx la, jeꞌ Tataxel.
22 Toutes choses m'ont été données par mon Père; et personne ne sait ce qu'est le Fils, si ce n'est le Père, et ce qu'est le Père, si ce n'est le Fils, et celui à qui le Fils veut bien le révéler. "
Ri nuTat xujach pa nuqꞌabꞌ ronojel ri jastaq ri kꞌolik. Maj jun etaꞌmaninaq uwach ri alkꞌwaꞌlaxel, xwi ri tataxel. Maj xuqujeꞌ jun retaꞌm uwach ri Tataxel, xaq xwi ri alkꞌwaꞌlaxel, xuqujeꞌ ri winaq ri yaꞌtal bꞌe che rumal ri alkꞌwaꞌlaxel.
23 Et se tournant vers ses disciples, il leur dit en particulier: " Heureux les yeux qui voient ce que vous voyez!
Ri Jesús xtzalqꞌomij kukꞌ ri utijoxelabꞌ, xubꞌij: Utz ke ri winaq ri kakil ri kiwil ix.
24 Car, je vous le dis, beaucoup de prophètes et de rois ont désiré voir ce que vous voyez, et ne l'ont pas vu, entendre ce que vous entendez, et ne l'ont pas entendu. "
Kinbꞌij chiꞌwe e kꞌo qꞌalajisal taq utzij ri Dios xuqujeꞌ e taqanelabꞌ ojer, xkaj kil ronojel we kiwil ix kamik, man xkil ta kꞌut, xkaj xuqujeꞌ xkita we kita ix kamik, man xekwin ta kꞌu chutatabꞌexik.
25 Et voici qu'un docteur de la Loi, s'étant levé, lui dit pour l'éprouver: " Maître, que ferai-je pour posséder la vie éternelle? " (aiōnios g166)
Xopan kꞌu jun nimalaj etaꞌmanel rech ri taqanik are karaj kukoj jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús, xubꞌij che: ¿Ajtij, jas rajawaxik kinbꞌano kinwechabꞌej ri jun alik kꞌaslemal? (aiōnios g166)
26 Jésus lui dit: " Qu'y a-t-il d'écrit dans la Loi? Qu'y lis-tu? "
Ri Jesús kꞌut xubꞌij che: ¿Jas kabꞌan chusolik rij ri tzꞌibꞌatal pa ri taqanik?
27 Il répondit: " Tu aimeras le Seigneur ton Dieu de tout cœur, de toute ton âme, de toute tes forces et de tout ton esprit, et ton prochain comme toi-même. "
Ri achi etaꞌmanel rech ri taqanik xubꞌij: Chaloqꞌaj ri aDios rukꞌ ronojel awanimaꞌ, rukꞌ ronojel achuqꞌabꞌ, rukꞌ ronojel achomanik. Xuqujeꞌ chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat jetaq ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.
28 Jésus lui dit: " Tu as bien répondu, fais cela et tu vivras. "
Ri Jesús xubꞌij: Utz xabꞌan che ubꞌixik, we kabꞌan ri xabꞌij, katkꞌasiꞌ na.
29 Mais cet homme, voulant se justifier, dit à Jésus: " Et qui est mon prochain? "
Are kꞌu karaj ri achi kuqꞌalajisaj ri rutzilal, xuta kꞌu che ri Jesús: ¿Jachin kꞌu riꞌ ri nukꞌul ja?
30 Jésus reprit: " Un homme descendait de Jérusalem à Jéricho; il tomba entre les mains des brigands, qui le dépouillèrent, et l'ayant chargé de coups, se retirèrent, le laissant à demi-mort.
Ri Jesús xubꞌij: Upetik jun achi pa Jerusalén, xulanem bꞌik rij pa ri tinimit Jericó. Xqaj kꞌu pa kiqꞌabꞌ eleqꞌomabꞌ, xkesaj kan ri ratzꞌyaq, xkichꞌay kanoq, jubꞌiqꞌ karaj kakamik are xkitzaq kanoq.
31 Or, il arriva qu'un prêtre descendait par le même chemin; il vit cet homme et passa outre.
Bꞌenaq kꞌu pa ri bꞌe riꞌ jun chꞌawenel cho ri Dios pa kiwiꞌ ri winaq. Are xrilo, xujelechꞌuj ubꞌe, kꞌa te riꞌ xusukꞌu, xeꞌek.
32 De même un lévite, étant venu dans ce lieu, s'approcha, le vit et passa outre.
Xikꞌow xuqujeꞌ jun rijaꞌl ri Leví, are xril we achi, xujelechꞌuj xuqujeꞌ ri ubꞌe, xikꞌow bꞌik.
33 Mais un Samaritain, qui était en voyage, arriva près de lui, et, le voyant, fut touché de compassion.
Bꞌenaq kꞌu jun achi aj Samaria pa ri bꞌe riꞌ. Are xril ri achi, xel ukꞌuꞌx che.
34 Il s'approcha, banda ses plaies, après y avoir versé de l'huile et du vin; puis il le mit sur sa propre monture, le mena dans une hôtellerie, et prit soin de lui.
Xqebꞌ rukꞌ, xukunaj ri sokotajik rukꞌ vino xuqujeꞌ aceite rech olivo, xupiso, kꞌa te riꞌ xuya bꞌik puꞌwiꞌ ri ubꞌur, xukꞌam bꞌik pa jun ja chilaꞌ xuchajij wi.
35 Le lendemain, tirant deux deniers, il les donna à l'hôte et lui dit: Aie soin de cet homme, et tout ce que tu dépenseras de plus, je te le rendrai à mon retour.
Chukabꞌ qꞌij xuya kan kebꞌ saq taq pwaq che ri ajchoqꞌe ri ja warabꞌal, xubꞌij kan che: “Chajij la we achi riꞌ che la. We kꞌu kꞌo kusach na puꞌwiꞌ le xinya kan che la, kintoj che la are kintzalij loq.”
36 Lequel de ces trois te semble avoir été le prochain de l'homme qui tomba entre les mains des brigands? "
¿Jachin chike we achyabꞌ riꞌ kabꞌij at chi xukꞌutu chi qas ukꞌulja we achi we xqaj pa kiqꞌabꞌ we eleqꞌomabꞌ?
37 Le docteur répondit: " Celui qui a pratiqué la miséricorde envers lui. " Et Jésus lui dit: " Toi aussi, va et fais de même. "
Are ri achi ri xel ukꞌuꞌx che, xcha ri etaꞌmanel rech ri taqanik. Xubꞌij kꞌu ri Jesús che: Jat, jaꞌbꞌana jas ri xubꞌan we achi riꞌ.
38 Pendant qu'ils étaient en chemin, Jésus entra dans un village, et une femme, nommée Marthe, le reçut dans sa maison.
Are bꞌenaq ri Jesús pa ri bꞌe rachiꞌl ri utijoxelabꞌ xiꞌkꞌow bꞌik pa ri jun leꞌaj, kꞌo kꞌu jun ixoq ubꞌiꞌ Marta, xukꞌamawaꞌj ri Jesús cho ri rachoch.
39 Elle avait une sœur, nommée Marie, qui, s'étant assise aux pieds du Seigneur, écoutait sa parole,
Kꞌo kꞌu jun rachalal ubꞌiꞌ María xpetik, xultꞌuyul rukꞌ ri Jesús, xok chutatabꞌej ri tajin kubꞌij ri Jesús.
40 tandis que Marthe s'empressait aux divers soins du service. S'étant donc arrêtée: " Seigneur, dit-elle, ne vous mettez-vous pas en peine que ma sœur m'ait laissée servir seule? Dites-lui donc de m'aider. "
Are kꞌu ri Marta sibꞌalaj kel chꞌuꞌj rumal ronojel ri tajin kubꞌano. Xqebꞌ kꞌu rukꞌ ri Jesús xubꞌij che: Ajawxel, ¿la man kil la inuyoꞌm kan nutukel le wachalal cho le patanijik? Bꞌij la che kinutoꞌo.
41 Le Seigneur lui répondit: " Marthe, Marthe, vous vous inquiétez et vous agitez pour beaucoup de choses.
Ri Jesús kꞌut xubꞌij che: Marta, Marta, sibꞌalaj kꞌaxirinaq awanimaꞌ rumal ri ukꞌiyal ri jastaq tajin kabꞌano.
42 Une seule est nécessaire. Marie a choisi la bonne part, qui ne lui sera point ôtée. "
Xa kꞌu jun jastaq ri qas sibꞌalaj rajawaxik ubꞌanik. Are kꞌu waꞌ xuchaꞌ ri María, maj kꞌu jun kesan che.

< Luc 10 >