Matteus 13
1 Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
Isti dan je Jezus odšel iz hiše in se usedel ob morski obali.
2 Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
In k njemu so bile zbrane skupaj velike množice, tako da je odšel na ladjo in se usedel, vsa množica pa je stala na bregu.
3 Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
In v prispodobah jim je govoril mnoge besede, rekoč: »Glejte, sejalec je odšel sejat
4 „Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
in ko je sejal, je nekaj semen padlo poleg poti in prišla je perjad ter jih požrla.
5 Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
Nekaj jih je padlo na kamnita mesta, kjer niso imela veliko zemlje in so nemudoma pognala, ker niso imela globine zemlje
6 Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
in ko je bilo sonce zgoraj, so bila ožgana in ker niso imela korenine, so ovenela.
7 Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
In nekaj jih je padlo med trnje in trnje je pognalo ter jih zadušilo.
8 Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
Toda druga so padla v dobro zemljo in obrodila sad, nekatera stoternega, nekatera šestdeseternega, nekatera trideseternega.
9 Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
Kdor ima ušesa, da slišijo, naj posluša.«
10 Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
In prišli so učenci ter mu rekli: »Zakaj jim govoriš v prispodobah?«
11 „Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
Odgovoril je in jim rekel: »Ker je vam dano spoznati skrivnosti nebeškega kraljestva, toda njim to ni dano.
12 „Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
Kajti kdorkoli ima, njemu bo dano in imel bo večje obilje; toda kdorkoli nima, bo od njega vzeto proč celó to, kar ima.
13 Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
Zatorej jim govorim v prispodobah, ker gledajo, a ne vidijo in poslušajo, a ne slišijo niti ne razumejo.
14 Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
In v njih se je izpolnila Izaijeva prerokba, ki pravi: ›S poslušanjem boste slišali, pa ne boste razumeli; in gledali boste ter videli, pa ne boste zaznali;
15 Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
kajti srce teh ljudi je otopelo in njihova ušesa so naglušna in svoje oči so zaprli, da ne bi lahko kadarkoli s svojimi očmi videli in s svojimi ušesi slišali in bi s svojim srcem razumeli ter bi bili spreobrnjeni in bi jih jaz ozdravil.
16 Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
Toda blagoslovljene so vaše oči, ker vidijo, in vaša ušesa, ker slišijo.
17 Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
Kajti resnično, povem vam: ›Da je veliko prerokov in pravičnih ljudi želelo videti te stvari, ki jih vi vidite, pa jih niso videli; in slišati te besede, ki jih vi slišite, pa jih niso slišali.‹
18 Niisiis, kuulake külvaja lugu.
Poslušajte torej prispodobo o sejalcu.
19 Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
Kadar kdorkoli sliši besedo o kraljestvu, pa je ne razume, potem pride ta zlobni in izdere to, kar je bilo posejano v njegovo srce. To je tisti, ki je seme sprejel poleg poti.
20 Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
Toda kdor je seme sprejel na kamnita mesta, je isti kakor kdor sliši besedo in jo takoj z radostjo sprejme,
21 Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
vendar v sebi nima korenine, toda nekaj časa vztraja. Ko pa zaradi besede nastane stiska ali preganjanje, on v kratkem greši.
22 Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn g165)
Tudi tisti, ki je seme sprejel med trnje, je tisti, ki sliši besedo. Skrb tega sveta in zapeljivost bogastev pa zadušita besedo in on postaja brez sadu. (aiōn g165)
23 Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
Toda kdor je seme sprejel v dobro zemljo, je tisti, ki sliši besedo in jo razume, ki prav tako prinaša sad in obrodi, eden stoternega, drugi šestdeseternega, [spet] drugi trideseternega.«
24 Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
Podal jim je drugo prispodobo, rekoč: »Nebeško kraljestvo je podobno človeku, ki je na svojo njivo posejal dobro seme.
25 Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
Toda medtem ko so ljudje spali, je prišel njegov sovražnik in med pšenico posejal plevel ter odšel svojo pot.
26 Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
Toda ko je bilka pognala in obrodila sad, potem se je prikazal tudi plevel.
27 Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
Služabniki hišnega gospodarja so torej prišli in mu rekli: ›Gospod, ali nisi v svojo njivo posejal dobrega semena? Od kod ima potem le-ta plevel?‹
28 „Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
Rekel jim je: ›To je storil sovražnik.‹ Služabniki so mu rekli: ›Hočeš potem, da gremo in ga poberemo?‹
29 „Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
Toda rekel je: ›Ne, da ne bi, medtem ko pobirate plevel, z njim izruvali tudi pšenice.
30 Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
Naj oboje skupaj raste do žetve, in ob času žetve bom rekel žanjcem: ›Zberite skupaj najprej plevel in ga povežite v svežnje za sežig, toda pšenico zberite v moj skedenj.‹«
31 Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
Podal jim je drugo prispodobo, rekoč: »Nebeško kraljestvo je podobno zrnu gorčičnega semena, ki ga je človek vzel in posejal na svoji njivi;
32 Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
ki je zares najmanjše od vseh semen, toda ko to zraste, je največje med zelišči in postane drevo, tako da pridejo ptice neba in prenočujejo na njegovih vejah.«
33 Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
Povedal jim je drugo prispodobo: »Nebeško kraljestvo je podobno kvasu, ki ga je ženska vzela in skrila v treh merah moke, dokler ni bilo vse prekvašeno.«
34 Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
Vse te besede je Jezus množici govoril v prispodobah; brez prispodobe pa jim ni govoril,
35 Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
da bi se lahko izpolnilo, kar je bilo rečeno po preroku, rekoč: »Svoja usta bom odprl v prispodobah, izrekel bom besede, ki so bile od ustanovitve sveta hranjene na skrivnem.«
36 Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
Tedaj je Jezus množico poslal proč in odšel v hišo, in njegovi učenci so prišli k njemu, rekoč: »Pojasni nam prispodobo o poljskem plevelu.«
37 „See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
Odgovoril je in jim rekel: »Kdor seje dobro seme, je Sin človekov.
38 „Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
Njiva je svet. Dobro seme so otroci kraljestva, toda plevel so otroci zlobnega.
39 Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn g165)
Sovražnik, ki jih je posejal, je hudič. Žetev je konec sveta, žanjci pa so angeli. (aiōn g165)
Kakor je torej plevel pobran in v ognju sežgan, tako bo ob koncu tega sveta. (aiōn g165)
41 Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
Sin človekov bo poslal svoje angele in iz njegovega kraljestva bodo pobrali vse stvari, ki so padle v greh in tiste, ki počno krivičnost;
42 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
in vrgli jih bodo v ognjeno talilno peč. Tam bo tarnanje in škripanje z zobmi.
43 Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
Potem bodo pravični zasijali kakor sonce v kraljestvu svojega Očeta. Kdor ima ušesa, da slišijo, naj posluša.
44 Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
Ponovno, nebeško kraljestvo je podobno zakladu, skritemu na njivi. Ko ga je človek našel, ga skrije in zaradi radosti gre in proda vse, kar ima in to polje kupi.
45 Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
Ponovno, nebeško kraljestvo je podobno trgovcu, ki išče lepe bisere,
46 Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
ki je, ko je našel en biser velike vrednosti, šel in prodal vse, kar je imel ter ga kupil.
47 Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
Ponovno, nebeško kraljestvo je podobno mreži, ki je bila vržena v morje in je zajela od vseh vrst,
48 Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
ki so jo, ko je bila polna, odvlekli do obale in se usedli ter dobre zbrali v posode, toda slabe so vrgli proč.
49 Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn g165)
Tako bo torej ob koncu sveta. Prišli bodo angeli in zlobne bodo oddvojili od pravičnih, (aiōn g165)
50 ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
in jih vrgli v ognjeno talilno peč. Tam bo tarnanje in škripanje z zobmi.«
51 Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
Jezus jim reče: »Ste razumeli vse te besede?« Rečejo mu: »Da, Gospod.«
52 „Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
Tedaj jim je rekel: »Zato je vsak pisar, ki je poučen o nebeškem kraljestvu, podoben človeku, ki je hišni gospodar, ki prinaša iz svojega zaklada nove in stare stvari.«
53 Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
In pripetilo se je, ko je Jezus zaključil te prispodobe, da je odšel od tam.
54 Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
In ko je prišel v svojo lastno deželo, jih je v njihovi sinagogi učil, do take mere, da so bili osupli in govorili: »Od kod ima ta človek to modrost in ta mogočna dela?
55 Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
Ali ni to tesarjev sin? Ali ni njegova mati imenovana Marija? In njegovi bratje Jakob in Jožef in Simon in Juda?
56 Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
In njegove sestre ali niso vse z nami? Od kod ima potem ta človek vse te stvari?«
57 Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
In pohujševali so se nad njim. Toda Jezus jim je rekel: »Prerok ni brez spoštovanja, razen v svoji lastni deželi in v svoji lastni hiši.«
58 Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
In tam zaradi njihove nevere ni storil veliko mogočnih del.
