Luuka 5
1 Ühel päeval, kui Jeesus seisis Galilea mere ääres, tunglesid inimesed tema ümber, et Jumala sõna kuulda.
Jekh drom kana o Isus ačhilo pašo Galilejsko jezero, ćidije pe paše leste but manuša, te šunen o Lafi e Devleso.
2 Jeesus märkas kaldal kaht paati, mille olid jätnud sinna kalurid, kes oma võrke pesid.
Tegani dikhlja duj čamcura kaj ačhen ki obala. E manuša save dolen mačhe iklile lendar thaj thode e mreže.
3 Jeesus astus paati, sellesse, mis kuulus Siimonale, ja palus tal paadi vette tõugata, kaldast veidi eemale. Siis Jeesus istus paadis maha ja õpetas sealt rahvast.
O Isus dija ano čamco savo sasa e Simoneso thaj pučlja le te crden le zala ano paj. Pale gova bešlo thaj taro čamco sikada e manušen.
4 Pärast seda kui ta kõnelemise oli lõpetanud, ütles ta Siimonale: „Mine välja sügavamasse vette ja lase oma võrgud püüdmiseks sisse.“
Kana ačhilo te vaćarol e manušenđe, vaćarda e Simonese: “Dža ko duboko paj thaj čhude e mreže thaj dol mačhen.”
5 „Õpetaja, nägime kogu öö tõsist vaeva, kuid ei püüdnud midagi. Aga kui sa nii ütled, siis lasen võrgud sisse, “vastas Siimon.
O Simon vaćarda lese: “Gospode! Celo rat dijam zor thaj khanči ni doldam, al tu te phendan, ka čhudav e mreže.”
6 Kui võrgud olid vees, täitis suur kalaparv võrgud nii, et need olid rebenemas.
Kana ćerde gova, dolde bute mačhen thaj e mreže lije te pharadon.
7 Nad andsid märku kaaslastele teises paadis ja palusid neil appi tulla. Teised tulid ja mõlemad paadid said kalu täis. Paadid olid nii täis, et hakkasid vajuma.
Tegani vastesa dije vika pe amalen save sesa ane aver čamco te aven te pomožin lenđe. Von avile thaj pherde solduj čamcura gija so lije te pherdon paj taro pharipe e mačhengo.
8 Kui Siimon Peetrus nägi, mis oli juhtunud, langes ta Jeesuse ette põlvili. „Issand, hoia palun minust eemale, sest ma olen patune inimene!“hüüatas ta.
Kana gova dikhlja o Simon Petar, pelo ke koča angle Isusese pingre thaj vaćarda: “Dža mandar, Gospode! Me sem grešno manuš.”
9 Sest tema ja kõik, kes olid temaga koos, olid maale tõmmatud kalasaagist hämmastuses.
Golese kaj i dar dolda le thaj savoren save sesa lesa, tare but mačhe so dolde.
10 Jaakobus ja Johannes, Sebedeuse pojad, Siimona kaaskalurid, tundsid sama. „Ära karda, “ütles Jeesus Siimonale. „Sest nüüdsest peale püüad sa inimesi!“
Gija dolda i dar e Jakove thaj e Jovane, e čhaven e Zevedejevese, so sesa amala e Simonesa. Tegani o Isus vaćarda e Simonese: “Ma dara, od akana ka dole e manušen.”
11 Nõnda siis vedasid nad paadid kaldale, jätsid kõik maha ja järgnesid Jeesusele.
Kana ikalde e čamcura ki obala, ačhade sa thaj đele pale leste.
12 Kord kui Jeesus külastas üht linna, kohtus ta mehega, kel oli väga raske pidalitõbi. Mees heitis näoli maha ja anus Jeesust: „Palun, Issand, kui sa tahad, võid sa mind puhtaks teha.“
Kana sasa o Isus ane jekh foro, avilo paše leste jekh manuš so sasa but gubavo. Kana dikhlja e Isuse pelo angle leste mujesa dži ki phuv thaj molisada le vaćarindoj: “Gospode! Ako manđe, šaj te sastare man!”
13 Jeesus sirutas käe ja puudutas meest. „Ma tahan, “ütles ta. „Saa puhtaks!“Pidalitõbi kadus otsekohe.
O Isus vazdija piro va, dolda le thaj phenda: “Mangav. Av thodo!” Thaj i guba tare lesi koža sigate crdija pe.
14 „Ära kellelgi midagi ütle, “õpetas Jeesus teda. „Mine ja näita end preestrile ja too oma tervenemise tõestuseks Moosese seaduses nõutud tseremoniaalohvrid.“
Tegani o Isus naredisada lese: “Ma vaćar gova khanikase, nego dža thaj sikav tut e sveštenikose! Inđar kurbano sar so zapovedisada o Mojsije ano zakon pašo ćiro thodipe, te bi avola tut svedočanstvo angle lende.”
15 Ikkagi levisid kuuldused Jeesusest üha enam ja enam. Suured rahvahulgad tulid Jeesust kuulama ja oma haigustest terveks saama.
O lafi taro Isus sa pobut šundilo. E manuša sa pobut ćidije pe te šunen le thaj te sastarol len tare lengo nasvalipe.
16 Aga sageli tõmbus Jeesus vaiksesse paika ja palvetas.
Al vov đelo ko than kaj naj khoni thaj molisajlo.
17 Ühel päeval, kui Jeesus õpetas, istusid seal ka variserid ja vaimulikud õpetajad, kes olid tulnud kogu Galileast, Juudamaalt ja Jeruusalemmast. Issanda vägi tervendada oli temaga, nii et ta suutis inimesi terveks teha.
Jekh đive o Isus sikada ano jekh čher thaj gothe bešle e fariseja thaj e učitelja tare Mojsijaso zakon save avile tare sa e gava andari Galileja, andari Judeja thaj andaro Jerusalim. A i zor e Gospodesi sasa po Isus te bi vov sastarola.
18 Mõned mehed tulid ja kandsid mati peal halvatud meest. Nad üritasid teda sisse viia, et teda Jeesuse ette asetada.
Thaj nesave manuša ande ano than e pašljimaso jekhe manuše savo naštine te phirol. Thaj rodije sar te anen le thaj te mučhen le anglo Isus.
19 Kuid nad ei suutnud läbi rahva teed leida, seega läksid nad üles katusele ja tegid katusekivide vahele augu. Seejärel lasksid nad mehe koos matiga alla, otse rahva sekka, Jeesuse ette.
Kana ni arakhlje kotar te anen le andre tare but manuša, uštile po čher thaj taro tavano mukhlje le sa e thanesa e pašljimaso ko maškar anglo Isus.
20 Kui Jeesus nägi, missugune usk oli neil temasse, ütles ta mehele: „Sinu patud on andeks antud.“
Kana dikhlja lengo pačajipe, vaćarda lese: “Manušeja, oprostime si će grehura!”
21 Vaimulikud õpetajad ja variserid hakkasid selle üle arutlema. „Kes ta on, et niimoodi Jumalat teotab?“küsisid nad. „Kes võib patte andeks anda? Ainult Jumal võib seda teha!“
E fariseja thaj e učitelja tare Mojsijaso zakon lije ane peste te den gođi: “Ko si kava savo hulil po Dol? Ko šaj oprostil e grehura sem jekh Dol?”
22 Jeesus teadis, mida nad arutlevad, seepärast küsis ta neilt: „Miks te seda kahtluse alla seate?
Kana o Isus haljarda so von den gođi ane peste, vaćarda lenđe: “So den gođi ane tumare ile?
23 Mis on lihtsam? Kas öelda, et sinu patud on andeks antud või „Tõuse püsti ja kõnni!“?
So si poločhe, te phenol pe: ‘Oprostime si ćire grehura’, il te phenol pe kolese savo našti phirol: ‘Ušti thaj phir’?
24 Kuid ma tõestan teile, et inimese Pojal on õigus siin maa peal patte andeks anda.“Seejärel ütles ta halvatud mehele: „Ma ütlen sulle: tõuse üles, võta oma matt ja mine koju.“
Al te džanen kaj isi man, o Čhavo e manušeso, vlast ki phuv te oprostiv e grehura, me ka sikavav tumenđe mingri zor.” Tegani irisajlo premalo manuš savo naštine te phirol thaj phenda: “Tuće phenav! Ušti thaj le ćiro than e pašljimaso thaj dža čhere.”
25 Jalamaid tõusis mees nende ees püsti. Ta võttis mati, mille peal ta oli lamanud, ning läks Jumalat ülistades koju.
Sigate kova manuš uštilo angle lende thaj lija piro than e pašljimaso thaj đelo pese čhere hvalindoj e Devle.
26 Kõik olid juhtunust täielikult jahmunud ning suures aukartuses ülistasid nad Jumalat, öeldes: „See, mida me täna nägime, oli hämmastav!“
Savore sesa zadivime thaj hvalisade e Devle. Pherdile dar thaj vaćarde: “Baro čudo dikhljam ađive!”
27 Hiljem, kui Jeesus oli linnast lahkumas, nägi ta maksukogujat nimega Leevi oma tolliputkas istumas. „Järgne mulle, “ütles Jeesus talle.
Pale gova iklilo o Isus thaj dikhlja e carinco savo akhardola Levi sar bešol ki carina thaj vaćarda lese: “Av pale mande.”
28 Leevi tõusis püsti, jättis kõik sinnapaika ja järgnes Jeesusele.
Thaj o Levi uštilo, ačhada sa gothe thaj đelo pale leste.
29 Leevi korraldas oma kodus Jeesuse auks suure pidusöögi. Rahva hulgas, kes koos nendega sõi, oli palju maksukogujaid ja teisi. Kuid variserid ja vaimulikud õpetajad kurtis Jeesuse jüngritele, öeldes:
E Isusese ćerda o Levi ane piro čher baro xape. Sesa gothe but carincura thaj avera manuša save bešle lesa ko astali.
30 „Miks te sööte ja joote koos maksukogujate ja patustega?“
E fariseja thaj e učitelja tare Mojsijaso zakon lije te prevaćaren e Isusese sikadenđe: “Sose xan thaj pijen e carincurencar thaj e grešnikurencar?”
31 „Arsti ei vaja terved, vaid haiged, “vastas Jeesus.
O Isus vaćarda lenđe: “Ni trubul e sastenđe doktora, nego e nasvalenđe.
32 „Ma ei tulnud kutsuma meeleparandusele neid, kes elavad õigesti. Ma tulin kutsuma patuseid.“
Me ni aviljem te akharav ko pokajipe e pravednikuren, nego e grešnikuren.”
33 „Aga Johannese jüngrid paastuvad sageli ja palvetavad ning variseride jüngrid samuti. Kuid sinu jüngrid seda ei tee, nad käivad söömas ja joomas, “ütlesid nad talle.
E fariseja thaj e učitelja tare Mojsijaso zakon pučlje e Isuse: “Sose e Jovanese sikade postin thaj molin pe e Devlese, gija ćeren thaj e farisejska sikade, al ćire xan thaj pijen?”
34 „Kas peiupoisid peaksid paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?“küsis Jeesus.
O Isus vaćarda lenđe: “Šaj li čhuve e gosturen save avile ko abav te postin, dok slavin e mladoženjasa?
35 „Ei, aga tuleb aeg, mil peigmees võetakse nende juurest ära. Küll nad siis paastuvad.“
Al ka avol o đive kana ka len lendar e mladoženja. Ane gova đive i von ka postin.”
36 Siis esitas ta neile näitliku selgituse: „Uute rõivaste küljest ei rebita paika, et vanu rõivaid lappida. Muidu oleks uued rõivad rikutud ja uuelt pärit paik ei sobiks vanale.
Thaj vaćarda lenđe i paramič: “Khoni ni čhuvol kotor taro nevo fostano po purano fostano, golese kaj i o nevo ka pharadol thaj o kotor taro nevo fostano ni ačhol šukar ko purano.
37 Värsket veini ei panda vanadesse nahklähkritesse, sest kui seda teha, rebeneksid vanad lähkrid värske veini tõttu. Siis läheks raisku nii vein kui ka veinilähkrid.
Thaj khoni ni čhorol nevi mol ane purane morčha, golese kaj i nevi mol ka pharavol e morčha thaj i mol ka čhordol, a e morčha ka pharadon.
38 Värske vein pannakse uutesse lähkritesse.
Golese i nevi mol čhuvol pe ane neve morčha [thaj gija solduj ka arakhadon].
39 Ja pärast vana veini joomist ei soovi keegi värsket veini, sest öeldakse, et „vana maitseb hästi“.“
Thaj khoni ko pilja i purani mol ni manđol nevi, golese kaj phenol: ‘I purani si pošukar.’”
