Luuka 21
1 Ringi vaadates jälgis Jeesus, kuidas jõukad inimesed panid oma annetusi kogumiskasti.
Respiciens autem, vidit eos qui mittebant munera sua in gazophylacium, divites.
2 Ta nägi ka, kuidas üks väga vaene lesknaine pani sinna kaks pisikest münti.
Vidit autem et quamdam viduam pauperculam mittentem æra minuta duo.
3 „Ma räägin teile tõtt, “ütles ta, „see vaene lesknaine pani kasti rohkem kui kõik ülejäänud kokku.
Et dixit: Vere dico vobis, quia vidua hæc pauper plus quam omnes misit.
4 Kõik nad andsid oma jõukusest, mis neil oli, kuid tema andis oma vaesusest kõik, millest ta pidi elama.“
Nam omnes hi ex abundanti sibi miserunt in munera Dei: hæc autem ex eo quod deest illi, omnem victum suum quem habuit, misit.
5 Mõned neist seal rääkisid templist, selle peenelt tahutud kividest ja suurepärastest annetustest, mida nad andnud olid. Aga Jeesus ütles:
Et quibusdam dicentibus de templo quod bonis lapidibus et donis ornatum esset, dixit:
6 „Nende asjade kohta, mida te silmas peate: tuleb aeg, mil ei jäeta üht kivi teise peale, kõik hävitatakse!“
Hæc quæ videtis, venient dies in quibus non relinquetur lapis super lapidem, qui non destruatur.
7 „Õpetaja, millal see toimub?“küsisid nad talt. „Missugune on märk, et need asjad hakkavad toimuma?“
Interrogaverunt autem illum, dicentes: Præceptor, quando hæc erunt, et quod signum cum fieri incipient?
8 „Veenduge, et teid ei petetaks, “hoiatas Jeesus neid. „Paljud tulevad ja väidavad, et nad on mina, öeldes: „Siin ma olen!“ja „Aeg on käes!“, aga ärge neid järgige.
Qui dixit: Videte ne seducamini: multi enim venient in nomine meo, dicentes quia ego sum: et tempus appropinquavit: nolite ergo ire post eos.
9 Kui te kuulete sõdadest ja revolutsioonidest, ärge ehmuge, sest kõigepealt peavad need asjad toimuma, kuid lõpp ei tule kohe.
Cum autem audieritis prælia et seditiones, nolite terreri: oportet primum hæc fieri, sed nondum statim finis.
10 Rahvas sõdib rahvaga ja kuningriik kuningriigiga, “ütles ta neile.
Tunc dicebat illis: Surget gens contra gentem, et regnum adversus regnum.
11 „Paljudes maades on ränki maavärinaid, näljahädasid ja haiguste epideemiaid ning erakordseid märke taevas, mis kohutavad.
Et terræmotus magni erunt per loca, et pestilentiæ, et fames, terroresque de cælo, et signa magna erunt.
12 Aga enne kõike seda võtavad nad teid kinni ja kiusavad taga. Nad veavad teid sünagoogide ette ja heidavad vanglasse, nad viivad teid minu pärast kohtusse kuningate ja maavalitsejate ette.
Sed ante hæc omnia injicient vobis manus suas, et persequentur tradentes in synagogas et custodias, trahentes ad reges et præsides propter nomen meum:
13 Aga see annab teile võimaluse kõneleda nende ees minust.
continget autem vobis in testimonium.
14 Niisiis, otsustage juba ette, et te ei muretse sellepärast, kuidas end kaitsta,
Ponite ergo in cordibus vestris non præmeditari quemadmodum respondeatis:
15 sest mina annan teile tarkusesõnad, mida teie vaenlased ei suuda vaidlustada ega ümber lükata.
ego enim dabo vobis os et sapientiam, cui non poterunt resistere et contradicere omnes adversarii vestri.
16 Teid reedavad isegi teie vanemad, vennad ja sõbrad ning nad tapavad teist mõned.
Trademini autem a parentibus, et fratribus, et cognatis, et amicis, et morte afficient ex vobis:
17 Kõik vihkavad teid minu pärast.
et eritis odio omnibus propter nomen meum:
18 Aga teie peast ei lähe kaotsi ainsatki juuksekarva.
et capillus de capite vestro non peribit.
19 Kindlalt seistes võidate oma elu.
In patientia vestra possidebitis animas vestras.
20 Aga kui te näete, et sõjaväed piiravad Jeruusalemma ümber, siis teate, et selle hävitus on lähedal.
Cum autem videritis circumdari ab exercitu Jerusalem, tunc scitote quia appropinquavit desolatio ejus:
21 Kes on Juudamaal, peaksid põgenema mägedesse, ja kes on Jeruusalemmas, peaksid lahkuma, ning need, kes on maal, ei tohiks linna minna.
tunc qui in Judæa sunt, fugiant ad montes, et qui in medio ejus, discedant: et qui in regionibus, non intrent in eam,
22 Sest need on karistuse päevad, mis täidavad kõik, mida on kirjutatud.
quia dies ultionis hi sunt, ut impleantur omnia quæ scripta sunt.
23 Kui raske on neil, kes on sel ajal lapseootel või imetavad! Sest kohutav kitsikus on tulemas maa peale ja karistus selle elanikele.
Væ autem prægnantibus et nutrientibus in illis diebus! erit enim pressura magna super terram, et ira populo huic.
24 Kõik rahvad tapavad neid mõõgaga ja viivad neid vangi. Võõrad rahvad tallavad Jeruusalemma maha, kuni nende aeg täis saab.
Et cadent in ore gladii, et captivi ducentur in omnes gentes, et Jerusalem calcabitur a gentibus, donec impleantur tempora nationum.
25 Päikeses, kuus ja tähtedes on märke ning rahvad maa peal on ahastuses ja segaduses mere lainetuse ja pealetungimise tõttu.
Et erunt signa in sole, et luna, et stellis, et in terris pressura gentium præ confusione sonitus maris, et fluctuum:
26 Inimesed on hirmust nõrgad ning kohkunud sellest, mis maailmas toimub, sest taeva vägesid kõigutatakse.
arescentibus hominibus præ timore, et exspectatione, quæ supervenient universo orbi: nam virtutes cælorum movebuntur:
27 Siis näevad nad inimese Poega tulemas pilves väe ja suure hiilgusega.
et tunc videbunt Filium hominis venientem in nube cum potestate magna et majestate.
28 Aga kui see kõik juhtub, siis tõuske ja vaadake üles, sest varsti olete te päästetud.“
His autem fieri incipientibus, respicite, et levate capita vestra: quoniam appropinquat redemptio vestra.
29 Siis jutustas ta neile näitlikustamiseks selle loo. „Vaadake viigipuud või mõnda muud puud.
Et dixit illis similitudinem: Videte ficulneam, et omnes arbores:
30 Kui te näete uusi lehti ilmumas, siis pole vaja teile öelda, et suvi on lähedal.
cum producunt jam ex se fructum, scitis quoniam prope est æstas.
31 Samamoodi siis, kui te näete neid asju toimumas, ei ole teile vaja öelda, et Jumala riik on lähedal.
Ita et vos cum videritis hæc fieri, scitote quoniam prope est regnum Dei.
32 Ma räägin teile tõtt: see põlvkond ei lõpe enne, kui see kõik toimub.
Amen dico vobis, quia non præteribit generatio hæc, donec omnia fiant.
33 Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao.
Cælum et terra transibunt: verba autem mea non transibunt.
34 Olge ettevaatlikud, et pidutsemine või purjutamine või selle elu mured teie tähelepanu kõrvale ei juhiks, nii et see päev tabaks teid üllatusena.
Attendite autem vobis, ne forte graventur corda vestra in crapula, et ebrietate, et curis hujus vitæ, et superveniat in vos repentina dies illa:
35 Sest see päev tabab kõiki, kes elavad maa peal.
tamquam laqueus enim superveniet in omnes qui sedent super faciem omnis terræ.
36 Olge alati valvel ja palvetage, et te oleksite võimelised pääsema kõigest, mis toimub, ja seisma inimese Poja ees.“
Vigilate itaque, omni tempore orantes, ut digni habeamini fugere ista omnia quæ futura sunt, et stare ante Filium hominis.
37 Iga päev õpetas Jeesus templis ja igal õhtul läks ta ning jäi Õlimäele.
Erat autem diebus docens in templo: noctibus vero exiens, morabatur in monte qui vocatur Oliveti.
38 Kogu rahvas tuli hommikul vara teda templisse kuulama.
Et omnis populus manicabat ad eum in templo audire eum.
