Luuka 19
1 Jeesus sisenes Jeerikosse ja kõndis läbi linna.
Jesu taw Jeriko khaw awh lut nawh cawhkawng cet phaat hy.
2 Seal oli üks mees nimega Sakkeus, maksukogujate ülem. Ta oli väga rikas.
Ce a khawk khuiawh Zakea ak mingnaak thlang pynoet awm hy; anih taw mangmu ak cawikhqi ak ukkung na awm nawh boei hy.
3 Ta tahtis näha, kes Jeesus on, aga kuna ta oli lühike, ei näinud ta rahvast üle.
Jesu ve ikawmyih ak thlang hy voei nu tice huh aham ngaih hy; cehlai thlak nem na a awm dawngawh, thlang kqeng anglakawh Jesu ce am hu thai hy.
4 Niisiis jooksis ta ette ja ronis ühe viigipuu otsa, et näha Jeesust, kui ta mööda läheb.
Cedawngawh Jesu a lawnaak kawi lam a hai benna a nang dawng nawh Jesu huh aham thai thing a saw na kaai hy.
5 Kui Jeesus sinna jõudis, vaatas ta üles ja ütles: „Sakkeus, tule kiiresti alla! Mul on vaja täna sinu majja jääda.“
Jesu ing ce a hun ce a pha awh, hang mang nawh toek hy, “Zakea, nuk kqum law hlah, tuhngawi na im awh pah hly nyng,” tina hy.
6 Sakkeus ronis kiiresti alla ja oli väga õnnelik, et sai Jeesuse oma kodus vastu võtta.
Zakea ing angtawn na nuk kqum nawh zeel doena Jesu ce a im awh pah sak hy.
7 Kui rahvas seda nägi, siis nad kõik kurtsid: „Ta läks sellise patuse juurde!“
Thlang boeih ing ami huh awh sai bi uhy, Thlakthawlh im awh pah vang a ti, ti uhy.
8 Aga Sakkeus tõusis püsti ja ütles Issanda ees: „Vaata, ma annan pool oma varast vaestele ja kui olen kedagi petnud, maksan selle neljakordselt tagasi!“
Cehlai Zakea ing dyi nawh Bawipa venawh, “Bawipa, toek lah! Tuh ka khawhthem ik-oeih ak kengvang ce hahqahkhqi pe vang nyng, thlang thai na nawh ik-oeih ka lawh peek awhtaw, a pyh pupthli na sah tlaih vang nyng,” tina hy.
9 Selle peale ütles Jeesus: „Täna on sellele majale pääste tulnud, sest see mees on näidanud, et ka tema on Aabrahami poeg.
Jesu ing a venawh, “Tuhngawi awh ve a ipkhui awh thaawngnaak pha law hawh hy, ve ak thlang awm Abraham a capa lawt ni.
10 Sest inimese Poeg tuli otsima ja päästma neid, kes on kadunud.“
Ak qeengkhqi thaawng aham ni Thlanghqing Capa ve a law,” tinak khqi hy.
11 Kui nad veel tähelepanelikud olid, jutustas Jeesus neile ühe loo, sest nad olid Jeruusalemma lähedal ja rahvas arvas, et Jumala riigist saab üsna kohe reaalsus.
Ve ak awi ve a ming ngai hui awh, Jerusalem khaw ce zoe hawh nawh, thlangkhqi ing Khawsa qam ce dang hly pahoei hawh hy tinawh amik poek dawngawh, cekkhqi venawh nyhtahnaak awi pynoet kqawn pek khqi hy.
12 „Elas kord üks aadlik, kes lahkus kodust ja läks kaugele maale, et seal kuningaks kroonitud saada ja siis tagasi tulla.
A mingmih a venawh, “Boei na ak awm thlang pynoet taw Sangpahrang na awm nawh ak voei law tlaih na khawk hla soeih na ce cet hy.
13 Ta kutsus oma sulastest kümme, jagas nende vahel võrdselt raha ja ütles neile: „Investeerige see raha minu tagasitulekuni.“
Cedawngawh a tyihzawih thlang pahqa tloek ce khy nawh tangka mina pahqa ce pehy. Ka law tlaih hlan dy vawhkaw tangka ing bi ana bi uh,’ tinak khqi hy.
14 Kuid tema omad vihkasid teda ja saatsid delegatsiooni talle järele, et öelda: „Me ei taha, et see mees saaks meie üle kuningaks.“
Cehlai anih amak ngaih thlangkhqi ing anih a huawh thlang tyi unawh, ‘Ve ak thlang ve kaimih a Sangpahrang na awm aham am ngaih unyng,” tinawh awi pat uhy.
15 Pärast seda kui ta oli kuningaks kroonitud, tuli ta tagasi. Ta käskis oma sulased enda juurde tuua. Ta tahtis teada, mis kasu nad olid saanud tema antud raha investeerimisest.
Cehlai anih ce Sanpahrang na a awm coengawh taw a im na ce voei hy. Cawhkaw tangka ing ikawmyihna a meek ami huh hy voei, tice sim a ngaih dawngawh a tyihzawihkhqi ce khy nawh tangka a peek thlangkhqi venna tyi hy.
16 Esimene sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, sinu raha teenis kümme korda nii palju juurde.“
Lamma cyk thlang ce law nawh a venawh, ‘Bawipa, nang a tangka mina ce a pyh pahqa na meek hy,’ tina hy.
17 „Tubli! Sa oled hea sulane, “ütles kuningas. „Kuna sa oled tõestanud, et oled väga väheses usaldusväärne, annan ma sinu alluvusse kümme linna.“
Cawh a boei ing, ‘Ka tyihzawih thlak leek, lah hyk ti. Ik-oeih ak zawica awh awm ypawm na awm hyk ti, khawk bau pahqa ce uk lah,’ tina hy.
18 Teine sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, sinu raha teenis viis korda nii palju juurde.“
A tyihzawih pakkhihnaak thlang ce law bai nawh, ‘Bawipa, na tangka mina a pyh pumha na meek hy,’ tina bai hy.
19 „Ma annan sinu alluvusse viis linna, “ütles kuningas.
A boeipa ing, ‘Khawk bau pumha ce uk lah,’ tina hy.
20 Veel üks sulane tuli sisse ja ütles: „Isand, vaata, siin on su raha, saad selle tagasi. Hoidsin seda kindlas kohas, riide sisse mässitult.
Cekcoengawh tyihzawih thlak chang pynoet bai ce law nawh, ‘Bawipa na mina ve; hikche ing cun nawh pup nyng.
21 Ma kartsin sind, sest sa oled karm mees. Sa võtad seda, mis ei kuulu sulle, ja lõikad sealt, kuhu sa ei ole külvanud.“
Nang taw thlak ciit ngat na awm tiksaw, nik kqih nyng. Amna taaknaak hun awh lo tiksaw, amna sawnaak awh at hyk ti,’ tina hy.
22 „Ma mõistan su üle kohut su enda sõnade järgi, “vastas kuningas. „Sa tead, et ma olen karm mees, sinu sõnul võtan ma seda, mis ei kuulu mulle, ja lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud.
Cawh a boeipa ing, ‘Nang tyihzawih thlakche, namah ak awi kqawn amyihna awi ni deng kawng! Kai ve thlak ciit ngat na awm nyng, am ka taaknaak awh lo nyng saw am ka sawnaak awh ka ah ce sim zawk hyk ti my?
23 Miks sa siis ei hoiustanud mu raha pangas, et oleksin tagasi tulles saanud oma raha intressiga kätte?“
Cawh man ni ka tangka ce tangka ak thungkhqi kut awh pe tiksaw, ka law tlaih awh, a ca ing ka huhnaak bawk voei?’ tina hy.
24 Kuningas ütles neile, kes tema juures seisid: „Võtke raha temalt ära ja andke sellele, kes oli raha kümnekordistanud.“
Cekcoengawh cawhkaw ak dyi thlangkhqi venawh, ‘A venawh kaw tangka mina pynoet ce lawh pe unawh taw tangka mina pahqa ak ta venawh pe uh,’ tinak khqi hy.
25 „Aga, isand, tal on juba kümme korda rohkem, “vastasid nad.
Cekkhqi ing, ‘Bawipa, tangka mina pahqa ta hawh saw kaw! tina uhy.
26 Kuningas ütles: „Ma ütlen teile, et neile, kellel on, antakse juurde, aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
Cehlai anih ing ak ta ak thlang a venawh sap pek khqoet kawmsaw, amak ta ak thlang ce taw, a taak ang cang awm lawh pe kaw.
27 Ja mis puutub mu vaenlastesse, kes ei tahtnud, et ma nende üle kuningas oleksin: tooge nad siia ja surmake minu silma all.““
Cehlai kai a qaalkhqi, a mingmih ak khan awh Sangpahrang na kai ama nik ngaih thlangkhqi ce vawh haw law unawh taw ka haiawh him lah uh,’ tinak khqi hy” tinak khqi hy.
28 Pärast seda kui Jeesus oli selle loo jutustamise lõpetanud, suundus ta Jeruusalemma poole ja kõndis edasi.
Jesu ing ve ak awi ak kqawn coengawh, Jerusalem khaw benna cet oepchoeh hy.
29 Kui ta jõudis Õlimäele Betfage ja Betaania lähedal, saatis ta kaks jüngrit külla ja ütles neile:
Bethphage ingkaw Bethani khaw ce pha tawm nawh Olive ami ti Tlang ce a pha awh, a hubat thlang pakkhih ce haina tyi nawh cekqawi a venawh,
30 „Minge kaugemal asuvasse külla. Kui sinna jõuate, siis leiate kinniseotult sälu, kellega ei ole veel keegi ratsutanud. Päästke ta lahti ja tooge siia.
Nani hai awhkaw khaw na ce cet nih nawhtaw, khawk khuina nani kun awh, u ingawm amang ngawihnaak khawi meqang ca amik pai ce hu kawm nik ti. Sut nih nawhtaw vena haw law nih.
31 Kui keegi teilt küsib: „Miks te sälu lahti päästate?“, siis öelge lihtsalt: „Issandal on teda vaja.““
U ingawm, ikaw ham nani suh? a ti awhtaw ‘Bawipa ing ngoe hy,’ ti nanih,” tina qawi hy.
32 Nõnda siis kaks jüngrit läksid ja leidsid, et kõik oli täpselt nii, nagu Jeesus oli öelnud.
A tyih qawi ce cet nih nawh anih ing ak kqawn peek amyihna hu hy nih.
33 Kui nad sälgu lahti päästsid, küsisid tema omanikud neilt: „Miks te sälu lahti päästate?“
Mirang ca ce a ni suh li awh, ak takung ing, ‘Ikaw ham meqang ca ce nani suh? tina qawi hy.
34 Jüngrid vastasid: „Issandal on teda vaja.“
Cekkqawi ing, Bawipa ing ngoe hy, tina hy nih.
35 Nad tõid sälu Jeesusele. Siis heitsid nad oma kuued sälu peale ja Jeesus istus talle selga.
Jesu a venna ani haw law coengawh, meqang ca ak khan awh hi phaih pe unawh Jesu ce ngawih sak uhy.
36 Kui ta edasi ratsutas, laotasid inimesed oma rõivaid tee peale.
Anih a cehnaak lam awh ce thlangkhqi ing hi phaih pe uhy.
37 Kui ta Jeruusalemmale lähenes, siis just seal, kus tee hakkab Õlimäelt laskuma, hakkas kogu jüngrite hulk täiesti kõrist hüüdma rõõmsat ülistust Jumalale kõigi nende imede eest, mida nad olid näinud.
Olive Tlang awhkawng lam a nuk kqumnaak hun ce a pha tawm awh, a hu awh ak bat thlang kqeng ing kawpoek kyi ik-oeihkhqi ce ami huh awh zeelmang doena khy uhy:
38 „Õnnistatud on kuningas, kes tuleb Issanda nimel, “hüüdsid nad. „Rahu taevas ja hiilgus kõrgeimas taevas.“
Bawipa ming ing ak law taw zoseennaak awm seh!” “Khawk khan awh qoepnaak awm seitaw sawsang khyt awh boeimang seh!” tinawh Khawsa ce kyihcah uhy.
39 Mõned variseridest, kes olid rahva hulgas, ütlesid Jeesusele: „Õpetaja, ära luba oma jüngritel nii öelda.“
Thlang kqeng anglakawhkaw Farasi thlang thlang vang ing Jesu a venawh, “Cawngpyikung, na hubatkhqi ce kaa na lah,” tina uhy.
40 Aga Jeesus vastas: „Ma ütlen teile, et kui nemad oleksid vait, hakkaksid kivid kisendama!“
Cehlai anih ing, “Ka nik kqawn peek khqi, a mingmih ama mik khy awhtaw, lungkhqi awm khy kaw,’ tinak khqi hy.
41 Aga kui ta lähemale jõudis, nägi ta linna ja nuttis linna pärast.
Jerusalem pha tawm nawh khawk bau ce a huh awh, kqah hy,
42 „Ma tõesti soovin täna, et sina, isegi sina, oleksid tundnud teed, mis viib rahusse!“ütles ta. „Aga nüüd on see sinu pilgu ees varjatud.
“Nang, nang ing tuh tloek awh nang aham ngaihqepnaak ak haw lawkung ve na sim mantaw – cehlai tuh awhtaw namik ni thuh pe hawh hy.
43 Tuleb aeg, mil su vaenlased piiravad sind, ehitavad sinu ründamiseks rampe ja ümbritsevad sind igast küljest.
Na qaalkhqi ing nik chung khoep kawm usaw hu hai nakawng ani teeknaak khawnghi ce pha law kaw.
44 Nad teevad su maatasa, sinu ja su lapsed koos sinuga. Nad ei jäta sinus kivi kivi peale, sest sa keeldusid vastu võtmast päästet, kui see sinu juurde tuli.“
Na vawng khuiawh namah ingkaw na canaakhqi dek khawng law na kawm uh. Na venawh Khawsa a lawnaak tym ce am na hat dawngawh, vawhkaw lung ak poeng qu ve pynoet ca awm am hang kawm uh,” tina hy.
45 Jeesus sisenes templisse ja hakkas välja ajama kõik inimesi, kes seal kaubitsesid.
Cekcoengawh bawkim vawng khuina ce kun nawh ik-oeih ak zawikhqi ce hqek hy.
46 Ta ütles neile: „Pühakirjas on öeldud, et „mu koda on palvekoda, “aga teie olete selle muutnud röövlikoopaks.“
A mingmih na ce, “Ka im ve cykcahnaak im na awm kaw,’ tinawh qee na awm hy; cehlai nangmih ingtaw, quk-aikhqi awmnaak a hun,’ na sai uhyk ti,” tinak khqi hy.
47 Ta õpetas templis iga päev. Ülempreestrid, vaimulikud õpetajad ja rahvajuhid üritasid teda tappa.
Myngawi bawkim awh thlang cawngpyi hy. Cehlai khawsoeih boeikhqi, anaa awi cawngpyi kungkhqi ingkaw thlang kqeng ak sawikungkhqi ingtaw anih ce him aham ngaih uhy.
48 Aga nad ei suutnud leida võimalust selle tegemiseks, sest kõik pidasid temast lugu ja kuulasid iga tema sõna.
Cehlai ak awi kqawn ce thlang boeih ing a ming ngai peek dawngawh a tym leek ce am hu thai uhy.
